[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 6 artiklit
kiir1 kiir g kiire spor üld, g `kiire R JMd VJg
1. valgusjoon `päikse kiired oo sojad Khk; ele·ktri kiired audol ees Mar; sellel (sabatähel) oli suur kirte saba järel Vig; kiiretega ei saa vaadata (päike paistab silma) Kir; kaks `uśsi päikse ki̬i̬rten kiäron; päev lü̬ü̬b õmad ki̬i̬red tagasi, päev `vaatab tagasi Kod; kiire omma `ümbre päivä, ei tää kas ta tähendess `vihma vai `põuda San || (mustrist) kiirdege rõõvass San Vrd kiird1, kiire3, kiires1
2. u röntgenläbivalgustus Ott [võttis] sis ühe masina ja vei `itsegi tämä `kiirde ala Kuu; `Undlas on teisipäe kiired. täna `kiiri es ole Saa; `tütrid viisid mind `sinna kiirte `alla KuuK; tu̬u̬ arst om kiirte `vaateje Hel; kiiretega `kaeti, mass rohidaʔ vai ei massaʔ Plv; jäi `haigõst, käve kiirde all Räp
1. valgusjoon `päikse kiired oo sojad Khk; ele·ktri kiired audol ees Mar; sellel (sabatähel) oli suur kirte saba järel Vig; kiiretega ei saa vaadata (päike paistab silma) Kir; kaks `uśsi päikse ki̬i̬rten kiäron; päev lü̬ü̬b õmad ki̬i̬red tagasi, päev `vaatab tagasi Kod; kiire omma `ümbre päivä, ei tää kas ta tähendess `vihma vai `põuda San || (mustrist) kiirdege rõõvass San Vrd kiird1, kiire3, kiires1
2. u röntgenläbivalgustus Ott [võttis] sis ühe masina ja vei `itsegi tämä `kiirde ala Kuu; `Undlas on teisipäe kiired. täna `kiiri es ole Saa; `tütrid viisid mind `sinna kiirte `alla KuuK; tu̬u̬ arst om kiirte `vaateje Hel; kiiretega `kaeti, mass rohidaʔ vai ei massaʔ Plv; jäi `haigõst, käve kiirde all Räp
kiir2 kiir g kiiru Tõs Hää Saa Ris Kei JõeK JMd JJn Koe Kod Plt Hls kiirus, rutt tääl oli `kange kiir taga. läks suure kiiruga; tahab kiirt abi `saaja; irmus kibe kiir töö Tõs; Meśtel änam (kartulivõtmise ajal) `kiiru põld Kei; parem kohe `einale ia kiir `piale `panna JõeK; tulen kiiruga et näha, kes siis on tuld JJn; lennuk läks, õli õege kiir minek Kod; tegi `kiiru taga Plt; mis kiir siul taga om Hls Vrd kiird2, kiire1
kiir3 kiir g `kiiru VNg, kiiru Phl paadi aerude rihmaas `lootsiku `kiirud VNg
kiir4 kiir g `kiiri Lüg Jõh IisR, kiiri Iis, ḱiira, kiiŕä Se pomm a. kaaluviht `kiirid akkasid jo `vierand `naulast `pääle ja `läksid `kümme `naulani Lüg; Kodu neid `kiiridega `kaalusi `paĺju [ei] old Jõh; sie ei kaalu üht `kiirigi Iis; kaalu kiiŕä Se b. kellapomm `kella `kiirid Iis; tuńnikelläl omma ka ḱiiraʔ. kiiŕä‿mä rassõʔ Se Vrd girr
kiir- kiir- kiire Polisi kiirpaat ajab `meie `silda Kuu; Kiirkäiguga ummistab [veskikivi] silmaaugu ära, ei võta [teri] silmast alla Trm; nigu tera kõrre otsast `võetasse, nii viiasse kiirkuevatsesse Pil; tahvet `sõitis kate rattage, ku olli kiirkiri Krk; sääl (postijaamas) `viidi tahvetiga edesi kiir käsud, mes pidi edesi `anma `tõisi `jaama Ran; tiä `sõitse kiir rońgige San; ku riigi`vaĺtsusõ pu̬u̬lt järsk käsk tuĺl, siis lät́s kiirkiut Räp
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|