[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kiitsakas2 kiitsa|kas Jõe IisR/ḱ-/ Jäm Kaa Pha Pöi Phl L K(kitsa- Kei Juu), -kass San/-t́-/ Vas, g -ka; kiitsa|k g -ka Sim, g -ga Khk Emm Rei, g -ku Jõh(`kiitsa-), Saa Trm M(kiitsä- Trv); `kiitsa|gas Kuu, g -kka Lüg; `kiitsa|k, `keetsa|k g -gu Kuu; kiidsa|k g -ku (-gu) T Plv Vas, -d́- Rõu kõhn, lahja, kleenuke; kidur, kängu jäänud a. a kiitsaka kerega Jõe; `Kiitsagas `ninda ku `kuivadettud `kammilas Kuu; on üks pikk `kiitsakas nigu `kuhja `varras IisR; Ta on kut kiitsakas, mis söuke töstab Pha; kiitsakas lehm, mis [see] tühi `piima annab Mär; See jo na kiitsakas, mis sehuke jouab tööd tiha Han; Viisin selle kiitsaku lehma lihunikule Saa;`kangeste kuind ja krõbi inime, kitsakas nõnna et Juu; naine teisel kua nõnna kiitsakas Kad; seast kiitsakut inimest mea ei salli Hls; kiit́sakass obõnõ San; Vanõmba oĺli˽mõlõmba kiid́sagu, a˽kae˽`mäntse latsõ ummaʔ Rõu; Sul miniäkene om väega kiitsak ja kõhnakõnõ Vas b. s `lehmä `kiitsak Kuu; pisine obuse kiitsak, mis `koorma ta sellega väab Khk; sihuke kiitsakas ei tee sial kedagi Plt; obene ku va kiitsak ehen Trv; tost kiidsakust mõni tegijä Ran; nigu vana kiidsak kõhn Võn; aja˽taa lehmä kiidsak `lauta Plv Vrd kiipsakas, kiitsakukene, kiitsuk, kiitsuke1, viitsakas