Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
kiitsakas2 kiitsa|
kas Jõe IisR/
ḱ-/
Jäm Kaa Pha Pöi Phl L K(
kitsa- Kei Juu),
-kass San/-
t́-/
Vas, g -ka;
kiitsa|
k g -ka Sim, g -ga Khk Emm Rei, g -ku Jõh(
`kiitsa-),
Saa Trm M(
kiitsä- Trv); `
kiitsa|
gas Kuu, g -kka Lüg;
`kiitsa|
k,
`keetsa|
k g -gu Kuu;
kiidsa|
k g -ku (-
gu)
T Plv Vas, -
d́- Rõu kõhn, lahja, kleenuke; kidur, kängu jäänud a. a kiitsaka kerega Jõe; `
Kiitsagas `ninda ku `kuivadettud `kammilas Kuu;
on üks pikk `kiitsakas nigu `kuhja `varras IisR;
Ta on kut kiitsakas,
mis söuke töstab Pha;
kiitsakas lehm,
mis [see] tühi `piima annab Mär;
See jo na kiitsakas,
mis sehuke jouab tööd tiha Han;
Viisin selle kiitsaku lehma lihunikule Saa;
`kangeste kuind ja krõbi inime,
kitsakas nõnna et Juu;
naine teisel kua nõnna kiitsakas Kad;
seast kiitsakut inimest mea ei salli Hls;
kiit́sakass obõnõ San;
Vanõmba oĺli˽mõlõmba kiid́sagu,
a˽kae˽`mäntse latsõ ummaʔ Rõu;
Sul miniäkene om väega kiitsak ja kõhnakõnõ Vas b. s `lehmä `kiitsak Kuu;
pisine obuse kiitsak,
mis `koorma ta sellega väab Khk;
sihuke kiitsakas ei tee sial kedagi Plt;
obene ku va kiitsak ehen Trv;
tost kiidsakust mõni tegijä Ran;
nigu vana kiidsak kõhn Võn;
aja˽taa lehmä kiidsak `lauta Plv Vrd kiipsakas,
kiitsakukene,
kiitsuk,
kiitsuke1,
viitsakas