Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 147 artiklit, väljastan 100.
koi1 koiüld1. kahjurputukas, koi koi aja `riided `katki Vai;
kuulab köveras kut villa koi;
kui jahudele koid `sisse sugend, siis nad löövad `erne Khk;
Koid on laua jalad nönda äe ajand Pöi;
pole nii palju vara koa, et koid ää aavad Muh;
koi närib löŋŋa `katki nago vätaks `noaga;
`koide pärast peab `riided `välja `tuule panema Käi;
koid `raiund `riided `kat́ki kõik Mär;
Kaua‿ss jahud `seisväd, varssi koid siss Khn;
koid aavad kasuka pialt villa nõnna ää Juu;
maja `paĺka piab `alla `pääva `lasma, siis ei lähä koid `sisse JõeK;
palitu on `koidest `söödud Ann;
riietele kulub tuulutus ää, siis ei lüe koid `sisse VJg;
koi aap kasugu naha ärä;
jahude sehen om koi, aap jahu `ellu Krk;
sanna man `oĺli alumane paĺk `koidel ärä `aetu, siss tõeva sääld mao jahu Ran;
igävetse vana `lamba naha, `koisit kõ̭ik täis Puh;
langa om koil ärä `lü̬ü̬du;
peräst `leibu, `pańti nu̬u̬ (koitanud) jahu `ahju, ku̬u̬ma käen koi suresiva ärä Nõo;
`koise jahu sehen Kam;
ku koi `riide läbi ajass, siss om ta otsan San;
või˽ku oba rõivass om, `koisil är aet;
Langa omma `koidõl t́säd́sele `sü̬ü̬düʔ;
`koie täüs, `koijil läbi aet Har;
koi aja `kaska `mulka täüs Plv;
tubakut kirstu kaasõ vahele `pandaʔ, sõss ei lüüʔ koi rõivastõ sisse Vas;
koiss(e) koitanud, koitama Jahud o `menned kaik `kompi, ei `tiie kas on kohe koiss vai; `
Villased `riided kipuvad neh suvel igä koisse menemä Kuu;
põhja `poole `lasti [puu] maha - - siis ei `minna koisse Kir Vrd kohi22. kitsi, ihne Moni on `ninda koi, et ei `raatsi `itsegi `süüä Kuu;
Sene koi kääst ei saa `miski. `Ahnussega `ninda koist mend Jõh;
koid vöi kitsid inimesed olid Mus;
Vanuni läks mees igaveseks koiks Emm;
Ei see koi raatsi omale osta sukka jalga ega võid lauale Vig;
kuogib igalt puolt omale, igavene koi Kad;
`to‿lli serände koi peremi̬i̬s, to‿ss anna midägi Nõo;
Ta om koi, kes tõsõ koi paĺlas aja Krl3. salalik, salakaval Sa oled ju seike koi et äi räägi eese asjadest teistele sönagi Kaa;
elab nõnna vagasest, `jüśku koi tõne Trm;
käib nagu koi, sõnagi ei laasu Kod;
nagu koi aas vagaselt seda `aśja Lai 4. haiglane, vilets, jõuetu sii kaśs om är `nälgünü ku üits koi;
ta olli ennegi jo `siante koi, nüid ei ole tat änäp ollagi;
mõni terä koi om ka ike siin (aganate) sean Krk5. teat nahahaigus ajas `siie `sormevahed keik täis - - siis sene nimi oli koi, naha koi VNg;
koid on inimese ihu küĺles Jäm;
ihunaha koi teeb inimese naha `valgeks, inimesel on koi käe pial Koe;
Lamba koi lü̬ü̬b lamba naha sisse, sis aab villa maha Kod
koi2 n, g koi Kuu VNg Lüg spor S, Hää Ris, g koio Khn
1. a. magamisase laevas Eks `laevujess magavad mihed jo koiss Kuu; madruskitel koid oo `ruhvis Mus; Mia oli parajuttõ kois `pitkes, kui `sündüs kieväks aaks; Mia poe `koisõ; Kois juba küll `oldod Khn; magamese koi on seena `ääre `tehtud, kolme`kordsed Hää b. koiku, säng Istu siiesamuse koi ääre pεεle; Akka ennast ka koist üles aama Kaa
2. katusealune, onn tegi koio üless; eläb koio all; Aamõ sia koiost `sõnniku `vällä; Kalamiestel `Sangõs mjõtu `koio Khn
3. leivakast vm panipaik koid `aetaks `kuiva `leiba täis, koi on `sõuke kaśt Hää
koi3 koi Ans Khk Kaa Muh Kse eha(valgus) koi paistab nii `selgest tuba; koi akab εε `löpma Khk; Kui koi löuna ala läheb, tuleb varsti sula ilma Kaa; kui koi akkab ää `kustuma, siis mõnikord taevas `lootleb Muh
koi4 koirohutee ma `rüüpä koid Krk
koiama `koiama,
koiata hulkuma, kolama lähmä `koiama linna piäle Kod Vrd koiberdama
koiand koiand, koiend g -i ihnuskoi, kitsipung; salakaval koiand one üks koi ja kitsi inimene; ma en saĺli inimess kes koiand one Kod
koiatama `koiatama märkama Porudin `ukse `pääle, siis `viimaks `koiat, tegi `ukse `lahti; Ei sie `koiatandki sest Kuu
koib koi|
b Khk Rei Kei JMd JJn Kad VJg Sim Iis Lai Puh, -
v Sa Muh Tõs PJg Tor Hää Juu Koe Ksi Plt Trm Kod KJn Kõp Nõo San Krl Rõu Plv, g koiva (
koeva);
koib g `koive Kuu RId;
koe|
v Trv Hls Krk, -
b Khn, g koeva; pl koeva Ran,
koivaʔ Kan Se,
koiviʔ Har 1. looma, pej ka inimese jalg Küll on igä monel inimesel neh pikked `koivad `jusku kurel kohe Kuu; `
koived `kanged ja `aiged Lüg;
lase oma `koived `kärmest `käiä Jõh;
küll `jääväd ne `koived nigastumma Vai;
jähi `koiba pidi rataste ala Khk;
Sa kohenda eese koivad siit natikse koomale, et teised sust kaudu saavad Kaa;
mis sa sii ome `koivi `püsti aad Muh;
Ära aja `koibasi ette Hää;
See on ea ilus lammas, sel koevad kõik karvased Juu;
iad väledad koevad olid viel JJn;
`ratsa väe `piale `võeti `rohkem pika `koibadega, kroonusse Sim;
kus on `końti, siäl on `koiva;
rohoritsikal on pitkäd koevad Kod;
nii `võeti obustel `nahka maha, `aeti koivad ennem `lahti Lai;
mis sa aad oma `koivi `siia ette Plt;
pikä `koevige lehm Krk;
ku‿d́a oma piḱä `koivega visass, siss temäl üit́s samm, minul kait́s `sammu Ran;
vana piḱki `koivõga miherõibõʔ. pikä koiviʔ nigu vanal hobõsõl Har;
Päävä`paistõl um hää naid vannu `kangid `koivõ peesütä Rõu;
võta no uma koivaʔ ärr˽ i̬i̬st tast Se;
koibi sirgu ~ sirgeks ajama surema `Selle aja `piale on minul juba `koivad `sirgu `aetud IisR;
aas koivad `sirgeks, suri ära Plt;
koivad sirged ~ sirevil ~ siruli surnud Ähvardas teist, nüüd on omal `koivad siruli IisR;
jäneksel koevad sirevil JMd;
vanamehel olid koivad `sirged Plt;
koivad pea alla panema ära surema ku kiä ärä koolõss, tu̬u̬ pańd koiviʔ pää alaʔ Har;
koivad korjama ~ koristama jne ära minema, minekut tegema (käskivalt) Tömma oma koivad kodu Käi;
ta võiks omad koevad juba koristada Juu;
Sääl tä nukan nuhisi nikagu uma koiva kokko koŕas ja minemä kühveĺd Rõu Vrd koip2. looma jalanahk naha `koived mida `jalgude `küljest `tõmmetasse;
`koibidest `keŋŋäd Lüg;
`tõmma `koived `lahti (nülgimisel) Jõh;
koiva ääred nee on üks sańt nahk Khk;
Lehmä naha `koõvõst suab iäd jalavarjud Khn;
jala pealt võetud naha koiv Tor;
`koevist tetäs lastel `pastlid Hls;
õige sikke om koeva `pastle Krk;
ku `lamba `nahku `viidi `pesjä kätte, siss üteldi et, koeva tuleva ärä `leiku Nõo;
jala päält kisu nahk mahaʔ, siss om koiv käen Har;
nilgmise iist saat koov́aʔ Rõu3. maariba, -säär koiva otsad maa `ääri mööda, koivad ja kehviku kohad olid päävade pial (mõisaheinamaadest) Ris;
Lellä koiv (kivine madalik Peipsis) on üks raatäis muad, si̬i̬ one kuuskümmet `süldä tä `pitkus ja kuuskümmet `süldä `laius kua Kod4. vanad jalanõud Saapa koivad äi pea änam vett;
Paneme siis ette nee kalaventski koivad jälle eese koivade otsa Kaa Vrd koivakas
koibakas koiba|
kas Jür Koe Kad,
koiba|
k Kad Hel(g koebaku), g -ka;
`koibakas Jõe IisR;
`koiba|
k Kuu,
-kko g -go Vai loikam, pikkade jalgadega olend rohutüll - - tal on pikad jalad nagu `koibakas kivi `otsas Jõe;
on üks igavene pika `jalgadega koibakas Jür;
nagu va koibakas läheb Koe Vrd koibard,
koiberdus,
kuibakas
koibama `koibama Jäm Ans Khk Pöi JJn VJg ringi hulkuma, kooserdama; lonkima `koibad ning `loibad, ei saa magama mitte;
`öhta pooleni ööni `koibad `uksi `koutu Jäm;
lähäb nii `koibades kui saab, pöle kεima isu;
mis sa riugud alati küla vahet, mis sa `koibad Khk;
saaks need jalad ka terveks ehk akkab `koibama `rohkem JJn;
vanames `koibas `tulla seiep̀uale juba VJg ||
ehal käima `koibamas keivad, poisid `öösse tüdrugude `juures sedasi Jäm Vrd koivama
koibane `koiba|ne g -se `koibased nahad (koivanahad) VNg
koiberdama koiberdama Mar Jür Kad VJg Plt,
koe-
Kul Mär Nis Pil;
koeverdama Nis;
`koiberdam(
m)
a spor R;
koiberdem Hls 1. komberdama; koperdama Tuburetka nõjal akkas [laps] `koiberdama;
pisikene luom `sünnib, juo `koiberdab Lüg;
Eks ma pia kudagi `koiberdama Jõh;
mes sa koiberdad sii `jalgos Mar;
koeberdab, teist `jalga vääb lohinal järele;
lähäb koeberdades Kul;
mine eest, mis sa koeberdad siin ees Pil 2. hulkuma; kooserdama Nüüd piab `teine alevi vahel niisama `koiberdama, vaata et läheb viel `passa·tskist IisR;
sie koiberdab möda teiste `väĺlasi Jür;
ta koiberdab müeda `kõrtsisi VJg ||
kohmerdama koeverdab aga `piale, ei soa minema Nis Vrd koidõrdama,
koigerdama,
kuiberdama
koiberdus pikajalgne lodev inimene Vahi `koiberdust vai täma valitseb viel tüöd IisR Vrd koibakas
koiberts kidur olend küll oled sa üits koiberts, ken säänte põderik Hls
koiblik `koibli|k g -ku “ebakvaliteetne nahk“ nii `koiblik nahk Khk
koidak koida|k g -gu Urv, g -ku Krl pej vana koidak (laisk), ei taha midägi tetäʔ Urv; ukka lännü inemise koidak (halbade elukommetega) Krl
koider `koid|er g -re Hls Krk; n, g `koidra Plv Räp Se; koidõr g -i Se
1. kõhn, haige loom ku ta süvvä ei saa, siss om ta sihane `koider Hls; `koider om aige lu̬u̬m Krk; vana `nälgunu `koidra Plv
2. sõim kitsi; kelm mis ta kuradi `koidra moost taht; sa olt vana igävene `koidra ja sitapung Räp; vei om koidõr poiss Se
koidik koidik g -u JõeK VJg Lai San Plv; `koidi|k spor R(-ko, -kko g -go Vai) a. varahommikune aeg enne päikesetõusu `ommiku `koidikus akkab `taevas `vaalastama Jõe; `mõisa ajal `aeti juo `koidiku ajal maast üles; `koidikul `mendi juo `vällä Lüg; üö ajal ja `koidigo ajal Vai; juba koidikul üleval Lai b. koiduvalgus, koit jo vähä `koidiku `serva `välläs; `koidik akkas valendamma Lüg; `koidiko jo puneta Vai
koidiku|valge koiduvalgus siis kui päiv juo üles `tuiseb ja `päivä `valge `akkab siis `koidiku `valge `kustub Lüg;
`koidiku `valge `välläs jo Jõh Vrd koiduvalge
koidjame|puud pl `koidjame puud soaraami servapuud – Lüg
koidra|jalg kitsipung koidrajalg, annaʔ umale latsõle kah mõ̭ni kopik Räp
koidrakanõ dem <
koider ass sina `koidrakanõ (lapsele) Se
koidsak kõhn, kuivetu inimese `pääle, kes koidsak ja kuju olli, üteldi si̬i̬ om ku kooguraud Trv
koidu|aga koidukuma Enne tuńni`kella ei olnu, `käiti ukse pääl `vaatamas, kas koidu aga akkab Hää Vrd koidueli
koidu|eha aovalgus, eelkoit – Khk Rei koidu eha akab paistma, kui koidu koht akab punakaks `lööma Khk
koidu|eli =
koiduaga koedu eli juba taeva peal Tõs;
Kui kukk ära `oĺli `laulnu, siis vaadati koidu eli, koidu aga Hää
koidu|kann
1. kibuvits – Kuu
2. (inimesest) on nii [ilus] kui koidu kańn Hlj; koidukańn on laps kis koidu aeal on `süńdünü Saa
koiduke dem <
koit Suisel pöllutööde aegu es ole maainimesel oomiku koiduksest öhta koivalgeni muud kut üks tiidus teise otsa Kaa;
oomik tuleb, siis koeduke väĺlal Hää;
koidukõni juʔ `paistuss Krl
koidu|kukka. eks sie õle jo `koido kukk, ke `laulab `koido ajal Lüg; juba koido kukk laulab Mar b. fig varane inimene möni laps töuseb vara üles, küsitase, kas sa oled koidu kukk Khk; Oled sa koidu kukk või ämariku änd (virk või laisk) Pha; sa nagu koedu kukk, koeduga `seĺtsis üleval Juu; nõnnagu koedukukk ei maga, vara üleväl Kod; koidukukke tegema suguühtes olema koidukukke `tehti. `üeldi, kui ommiku `enne `tõusmist viel nakitsesivad asemel JJn
koidu|lina agu koido lena akkab `paistma jo kui tä `selge oo Mar
koidu|oinas koiduoinast tegema a. koidu ajal magama heitma Kui vara `ommiku üles `tõusta ja `valge `ieli viel magama `uuest `eideta, siis `üöldakse: sie tieb `koidu `oinast Hlj b. suguühtes olema koidu aal kella neĺlast jo kedrati, siis läksid viel vahepial magama, üeldi et tegivad koidu oenast JJn
koidu|pars hrl pl lühemad lisaparred ahjuesise kohal koidu parred, nee piab `enne ää tegema kui koit on Kär
koidu|piir, koidu|piire koidupuna lüöb `ommikul `valgemast, siis lüöb `koido `piiri `lahti Lüg; akab juba koidu piiret `lööma Ans; koidupiire ajas ülese Khk; koidu piire juba `taeva peal Muh; koedu piire serv o `laśti (lahti), siis akab `valge tulema Kod; nakass jo koit tulõma, taivaśs jo kõiḱ `piirdeh, koidu `piirdeh Se
koidur paranenud, kosunud On kaunis `koidur juba. Nüüd on juba pali `koiduramb; Õles mina ka saand vähä `koidurammast Jõh
koidu|täht planeet Veenus `koidutäht ja, sie o helejämb ku `toised Kuu; `ommikku on `koido täht, suur ele täht Lüg; akab koeduks sugema, koedutäht paestab Khk; koedotäht ja `õhta tähed Vig; koedo täst, tämä nõnnagu lamp põleb Kod; koedutäht on juba üleval, koit akkab Äks
koidu|uni koiduaegne magamine, uinak – eP koidu uni `eetasse keige magusam olavad Khk; Perenaised kes `ööse vara öles töusid, läksid omiku koidu `aegu koidu unele, magasid natukse Pöi; koedu und sai ike koa natuke peetud, siss sai `jälle rihale `mindud Vig; kui sada piu sai lõugutud, siss said koedu und Tor; omingu kella kolme neĺla aaks oli rehi `vaĺmis, sai koedu und `tehtud veel Pee; kui pimedik oli, tegin viel koiduund Sim; Üks tuńd aega seda koedu und oli KJn
koidu|valge koiduvalgus `koido `valge õli kui `ommiku vähekese akkas `kuumama Lüg;
koidu `valges sai `eina `niitma aketud Ans;
enne päävä `tõusu on koedo`valge Kod Vrd koidikuvalge
koidu|valgus hommikune valgus enne päikesetõusu nii suur koidu `valgus oli juba kää kui koju `jöutsime Ans;
koidu `valgus. sie on `enne pääva `tõusu VMr Vrd koidiku|valge,
koidu|valge
koidu|viir koidutriip koidu viir juba punab, akkab `valgest minema Lai
koidõrdama koidõrdam(
m)
a Plv Räp Vas Se 1. hulkuma, kolama mis sä koidõrdat kõnnit ilma aśandaʔ;
`ööse poisiʔ kääväʔ koidõrdammah Räp;
mis sa siin koidõrdat mu `hu̬u̬nit piti Se Vrd koiberdama,
koierdama,
koigerdama2. ahnitsema käüse `ümbre `tsõõre, kõ̭kkõ ta koidõrdass;
ta kõ̭gõ koidõrdass ja hańk Räp Vrd koieldama
koiel vilets olevus vana koiel, mis ta enäp om;
vana lehmä koiel San Vrd koielga
koi|elajas koiliblikas koieläje `lindasõ tarõn Har
koieldama koieldama Kod KJn Ran 1. hiilima; kolama inime `üste sala `asja vahib, siis koieldab Kod;
tost om ää, et si̬i̬ kaśs ei lää üless riiuli `pääle koieldama Ran Vrd koierdama2. ahnitsema koieldab enessele kõik KJn Vrd koiendama Vrd koidõrdama
koielga =
koiel too om ku koielga kõhn. koielga om üits kõhn elläi Ote
*koiendama koonerdama si̬i̬ o üks koiend, koiendab aga Kod Vrd koieldama
koier koier g `koira salalik; kitsi koier käib ja õõrissab, salalik inimene;
kit́si, koier, muku eläb läbi ilma pääväd, `väägä närone Kod Vrd koiner
koierdama koier|
dama Kod,
koiõr-
Rõu hulkuma, kolama käib ja koierdab `metsä `mü̬ü̬dä ja aia `ääri `mü̬ü̬da;
messa koierdad ja ulgud Kod;
Kaśs mu˽koiõŕd ti̬i̬ pääl i̬i̬n;
Ega päiv mugu˽koiõrdas küllä piten Rõu Vrd koidõrdama,
koieldama
koigard koegard g -i Ran;
koi|
gõrd San,
-gert Krk loikam, pikk kõhn inimene igävene koegard Ran;
too ku vana igävene koigõrd oĺl San ||
haiglane, põdur om üits koigert muidu, ei sure egä elä Krk Vrd kuigard
koigas1 koiga|
s (
koegas)
Sa(
koigis Kär;
kuigas Pöi;
-ss Muh)
L Vil Pst Hls Puh,
-ss Krk Hel Ran Rõn San Urv Vas Räp(-
śs), g `koika;
`koigas(
s)
Lüg 1. magamisase, lavats Tuas õlivad `koikad `seinä `ääräs; `
Koigas õli kahe `õtsaga, `nelja `sambaga Lüg;
mine oma `koika Jäm;
peab lastele `akma `koikud (p pl) tegema Khk;
asemid ja `koikaid oli ikka vähe, ahju peel sai magatud Kaa;
see on koigas mes seina `külges `kinni on Vll;
koegas oli vanaste magamese ase Var;
koegas se oli kokku `löödud lauad. ja vanasti oli, et teene koegas oli ülal Tõs;
vanast magati `koikan. koigas olli pika pengi all ja, pääl ollive lauva Pst;
kõrdsin olli `koika lae all, purrest `mü̬ü̬dä `minti üless Krk;
vanõmbaʔ magasiva `koikan Urv;
meil olõ ess neid (külalisi) muiale makama `panda kui `koikede pääle Räp Vrd koik1,
koika,
koikas,
koiku 2. onn; katusealune –
Mih Khn
koigas2 koigas g `koika Vil Krk(-ss) roigas, kaigas `panti `tarre `koldess mõni puu koigass; Ärä nüid suvel puid palute, tu̬u̬ mõtsast `koikit iki; koeral andass `koikage, sõ̭ss ta tääd, kus ta kodu om Krk
koigass koigaśs loom, kes ei püsi karja juures – Räp
koigats koigat́s Lai Krk Rõu loikam; kõhn olend si̬i̬ om üit́s koigat́s, kõhn eläjess - - ku kojo Krk;
üt́s suuŕ mehekoigat́s Rõu Vrd kuigats
koigerdama koiger|
dama (
koe-)
Jäm Kaa Muh Kse Saa Ris Iis Kod Lai KJn Trv Puh Ote,
-dõmõ Hel Krl,
-deme San,
-teme Pst Krk;
koigõrda|
ma, -mma Plv Rõu;
`koigerdam(
m)
a Kuu VNg Vai 1. komberdama, tuigerdama; koperdama; kolama `lapsed `koigerdavad `uksel VNg;
mis sa peaksid sii koigerdama Kaa;
`tulli koigerdes kojo Muh;
oli alles `aige, akkab aga koigerdama `peale Kse;
koegerdab ni tasa edesi KJn;
Ma lätsi ü̬ü̬se `lauta `lehmä `vaatama, aga vasik koigerd joba `lauta müüdä Trv;
juba koigerteb `ringi, saab iki eluloom kah veel Pst;
tule koigerten vi̬i̬l tasaksi, ei jõvva ääp `kõndi Krk;
tu̬u̬ koigerdas, ei kõnni Ote;
tal um kõkk läbi koigerdõt Krl;
Poisi˽koigõrdi `mõtsa piten Rõu Vrd kuigerdama2. põdema, kiratsema koigerteme `pääle ja röögime ei võta surm;
koigerts iki jala pääl, põde jala pääl Krk Vrd koiberdama,
koidõrdama
koigerts koigeŕts g -i kidur loom si̬i̬ ei sü̬ü̬, ei lä edesi, ku üit́s koigerts kunagi Hls
koigrune koigru|ne g -tse vigane, hädine, kidur – Hel
koigu|pill vireleja, vilets olend temä ei sure ärä, `koikless pääle, om üits koigupiĺl Krk
koigur `koig|
ur g -ru Krk, p koigurit Hel vilets olend koigerte `pääle ütte`puhku, üit́s vigane `koigur ole Krk;
mõni om `koigur - - ei lõpe ärä kah Hel Vrd koigõr
koigutama `koiguta|
ma Jõh(-
mma)
IisR, `
koigo- Lüg küünitades vaatama Mina ikke `koigotan kodo `puole, kas tuleb kedagi appi Lüg;
`Koigutasivad ülä rakkede, irm, et kukkuvad `kaivu piap̀ide;
Nägis `koigutama ka sääl ülä `tõiste Jõh;
Mutku `koigutab `seie`puole, `aśja tal `koigutata IisR Vrd kuigutama
koigõr =
koigur vana lehmä koigõr San
koi|haigus teat nahahaigus koi `aigus ajab naha `pääle, vahel lähäb naha `sisse Lüg
koi|hein koirohi kirstun `oiti, villaste rõõvastel `panti koi`einu Pst; Koieinä vesi om mõrru ku tubak Hls; koieinä vesi om si̬i̬st `aiguse `vastu, kõtu rohiss Krk
koi|jahu Laud paljas koi jahu unnikas vḙḙl Pöi;
villad olid `koitand, koijahu täis, mis sa nisukesest koipurust oiad JJn;
koid oo kapi ärä aanud. kõik kõhad koijahu täis Kod Vrd koipuru
koik1 koik g koig|
u (
koe-)
Muh Hi Kse HaLä, g -i Jäm Ris Rap,
koiku Var Iis1. koiku, nari `kambri `tehti suured koigud Muh;
koik - - kaks-kolm asemed olid üksteise pεεl üleval Käi;
vana koik `nurkas Ris;
magab koegus Nis;
eidan sinna `koiku magama Iis Vrd koigas1,
koika2. kanatool –
Kse
koik2 väike, vilets tera marjakidel om mõne terä `koikse ka sehen;
joba terä koik om sehen (viljatera alged) Krk Vrd koim
koika koika Käi Phl spor L K(
koeka Nis Rap JMd),
Trm Kod Trv Krk Rõu Vas Räp(n koiga)
Se;
`koika RId Kir Kse Saa San Urv Vas Räp Se lihtne magamisase, koiku `eitasin `õhta `koika `puhkamaie;
`koikad õlid `nauladega `lauad `lüödu `sammaste `külge Lüg;
koika on mes panet pεεvags `kinni Phl;
koikad, varvadest `tehtud põhjad all Pär;
koeka on kahe `sambaga säng JMd;
koikal õli riss kahel pu̬u̬l õtsa all, kõrislaud õli kõrval, õtslaud `lü̬ü̬di pulgade `õtsa Kod;
asemed oĺlid niisa·mma ikke siuksed puu koikad SJn;
koika `laudest kokku lü̬ü̬d, lavva all, lavva küĺlen, pakk olli pää all Krk;
vai vi̬i̬l säńg, `koikatüḱk om Urv;
`koika om üte inemise jaost tettü Räp Vrd koigas1,
koik1,
koikas
koika|jalg fig põrss olli põnnike, emmiss olli rommike, vana orik olli koikajalg Hel
koikas koikas g koika koiku seina ja pośti vahel oo pulgad, sial pial oo lauad. see oo siis see koikas Mär Vrd koigas1,
koika,
koiks
koikleme `koikleme, koigelte Krk
1. virelema si̬i̬ üit́s vana kojo, `koikles `pääle, ei koole ärä ei kedägi Krk
2. “kartma; kahtlema“ nemä vaats ja `peĺgäss ja `koikless Krk
koiks koiks koiku –
Kul Vrd koikas
koiku koiku VNg Pha Rei L K(n koitku HJn)
Iis Trm MMg/-
o/
Hls Hel Puh Ote Rõn Urv Rõu Räp;
`koiku Kuu Hlj VNg Jäm Khk Pöi LNg Mar(g koego)
Khn/-
o/
Aud Tor Nis/
`koeku/
Kos JõeK Rak Sim Iis Trv Krk Ran Nõo;
koigu Var VJg(ill koikusse);
kooku MMg lihtne voodi või muu magamisase pisukene `koiku VNg;
meil oli ika keigil koiku `voodid Pha;
Mönes kohas `pi̬i̬ti koa kanad `koiku all Pöi;
need olid ikke sängid ja `koikud, mis `seinas olid Mar;
nehuke koiku oli koa toas. otsad olid seenä `sisse sedäsi löödud Vig;
vana `järgi olid sängid ja koigud, ilma otsata Var;
mine `sinna ahu taha koiku `peale Tõs;
magamese `koiku oo raamide `moodi Tor;
suetsutaludes olid vanasti seena`koikud Kos;
Vallasańdi koiku. Sańt käis kord kuus, siis `tuodi koiku tuppa Jür;
koiku on seina `ääres, õled pial Tür;
vana vuodi`koiku sial küegi nurgas Iis;
Koiku vai videvik - - `pulkadest tehtud, see õli ädaase Trm;
säng õllud `kambris aga `kookud õlid rehetuas kõik, ei õllutki `õiged `sängi MMg;
talvel oli `ümmer rehe, kus inimesed magasid, olid seina sees koigut `tehtud `ümmer seina Plt;
karjastel vaśt `lü̬ü̬di koiku kokku `laudest Hel;
täll `oĺli oma `koiku nukan, kos ta magas Ran;
koiku om lavvakõstõst kokku lööd Ote ||
kanatool, pudulojuste aedik tuas oli puuase, selle all oli `koiku JõeK Vrd koigas1,
koik1,
koika,
koikas,
koiks
koilama `koilama,
koilata Jäm Khk Kär Kaa kumama, helendama `päike `koiland, akkand `looja minema Jäm;
paljas pεε lagi `koilab;
erk särav asi `koilab;
kivid `koilavad mere pöhast;
`selgesti näha pole, `koilab (tuletorn uduse ilmaga) Khk;
Õues akab juba püsut `valged `koilama. `Peame üles `tõusma, juba `koilab Kaa Vrd kolama1
koilastama koilastama (korraks) selginema kui vana taivas paistab sajuga, siis koilastab;
koilastamine ennustab veel suuremad sadu ede;
kui sedasi sajune olnd on - - siis koilastab, akab `laarima, akab juba koilastama Khk Vrd kolastama
koilastus koilastus g -e (koidu)kuma vaadeti ikka, kus `poole koilastuse ajab; piliseks soeb, äga all sur koilastus Khk
koi|liblikas ööliblik, möni `ütles et koiliblik, need pidid `koisid tegema, `pääva pole neid näha Jäm;
kollane, ühna riidi `valge oo koi liblikas Muh;
koi liblikad nied ka tievad `uśsisi, `koisi Amb;
koiliblik om teräve seĺläge Krk;
koi liblik, tuu `sitvat `koisit Plv Vrd koi|elajas,
koi|librikas,
koi|lipikas,
koi|tulbes
koi|librikas koiliblikas koilibrigad - - nee `lindvad riiete pεεl ja munevad `senna ja siiss tulevad koid Emm
koilima `koilima kokku lappama, rullima `pitke `nuora `koilida kokko, `nuorast tehä just ku `ümmärgäine varo Vai
koilinge `koilinge ringideks kokkukeritud köis `koilinged `seisod `joude Vai
koi|lipikas koiliblikas koi lipikäs oo `sohke `valge Tõs
koilmed pl koerased Isased või `koilmed `võeti `väĺla, sial sees neil ei olnud `kiudu mitte Kei
koim koim g koimu Krk1. hädine, jõuetu olend nüid vanan ma ole `seante koim, `oimetu;
ta ei kõnele kedägi, juśtku ädä koim Krk2. vilets, peenike (vilja)tera kuivaga om vili `kängu jäänu, mõni ütsik terä koim `otsa kasunu Krk Vrd koik2 Vrd koimuke
koima `koima ehal käima iga `õhta lähvad `jälle `koima Kos
koimuke dem <
koim1. ku koimuk liiguss, oimane Krk2. kaaral terä olli, ku koimukse kunagi, midägi es saa, paĺt kukatsi puru;
ei oleg ua teri `sissi kasunu, ärä kujunu `äitsnest peräst ku koimukse Krk
koin koin g koi|ni (koe-) Khk JMd VJg(-ń) Ksi Pil KJn Nõo, g -nu Pöi Krk Hel San Se, -na Kod Hls Krl Rõu Räp Kra, `koini Lüg, `koina VNg
1. suguühe poisid keivad külast `koini `otsimas; koini maias tüdruk Khk; Tegid ennastele `sõnna taha suure koinu `kambri Pöi; seda `koini tahavad kõik KJn; mine sitale oma koinage Hls; muud ta‿i `mõtle, ku koinu pääl Krk; kaśs `rü̬ü̬ḱse, kassil koenu valu Hel; sääl temä `jõie ja, koin `olli prii Nõo
2. sõim oh sa vana koin VNg; parajad koenid mõlemad JMd; oled ikke üks va koiń VJg
koi|nahk (vallatule lapsele) oh sa koinahk enese tükkidega Nis; kedäss sa kuradi koinahk `sõimat Har
koinama1 `koina|
ma, koinata (
koe-)
Hi Mar Tor JMd I Ksi Nõo,
-me San,
-m(
m)
õ Krl,
-mma Har, da-inf `koinada Kuu Vai;
`koinma, (ma) koena(
n)
Kod Hls sugutama, paarituma Kuerad kukkust koinama Emm;
poiss keind seda tüdrikud `koinamas Mar;
`koinamisega teine `otsa lõppend nigu kole Ksi; `
vaene piäb ilma lasteta olema, las rikka `koinava Nõo;
koinatu kuer San;
`koina umma hatta kotun Har ||
sõim va koinat (kohitsetud) kits Rei Vrd koinima1,
koinlema
koinama2 `koinama ahnitsema; koonerdama sul vara küll, mis‿sa enamb `koinad VJg Vrd koinima2
koinar `koinar ihnuskoi, kooner kes `koinar `oĺli see muidugi ei and `süia, pidasid [teenijad] `näĺgas SJn Vrd koiner
koine `koi|ne g -se VNg Vai Jäm Khk Vll Muh JMd Iis Hls(g -tse) koitama läinud, koisid täis jahud `koised, `koiseks läind Jäm; taŋŋud on nii `koised, nee‿b `aitagid änam `keeta Khk; `paargu lae puud nee nii `koised, `koisi täis Vll; riie on `koine Iis; `koine rõõvas Hls
koiner `koiner =
koinar nesuke va `koiner VMr;
`koiner ehk `ihnur kuogib igalt puolt omale Kad Vrd koier
koinima1 `koinima RId, (ta) koinib spor Sa,
Muh Käi Kse Tõs Pär Tor Ris Jür VJg Iis Võn;
`koinma Ran, da-inf `koini Krk/-
me/
Nõo Lei, (ta) koinib Saa, tud-part koenitud KJn,
koinõt Se = koinama1 Ei ole mina pullist pusitud ega kohihärjast koinitud rhvl Hlj;
kis sihandus läbi koinitud tüdrugud εε vötab Khk;
`Küünlakuus siis pole `kassidel änam aru peal, teevad `pulmi, `koinivad Pöi;
konnad akkavad kevadi `koinma Saa;
Si̬i̬ om kole mi̬i̬s, koinip oma katte manulist ja `jõõrap tõste `lit́sege kah vi̬i̬l Krk;
tu̬u̬st mõni karja `oidja, nakap tõeśte karjussega `koinma Nõo ||
fig tu̬u̬ om nigu sandi `koinmine (vähetasuv, vilets töö); nakab `santi `koinma (vaest tüssama) Ran Vrd koinama1,
koinlema
koinima2 `koinima VNg Jõh IisR =
koinama2 sie `koinib igald puald omale `mammuna VNg;
Sie `koinib koledast, `raatsi koppiga kuhugi `andada Jõh;
Mis sa `koinid, sul seda `naudi küll IisR
koin|jalg hum “kahe sambaga voodi seina küljes“ – Mar
koinlema `
koinlema Kam;
`koinlõma Urv Se sugutama `kävväʔ koon `koinlõman Urv Vrd koinama1,
koinima1
koin|meister sõim sina vana koin`meistre (kes tõistõ `naise piti käüse) Se