koli1koliKuuVNgLügVaiKhkKaaMuhReisporL, KIisKodMPuhNõoRõnKanRõuSekraam, (vanad) asjad, kola Kas said oma kolid ka `varju ala `pannaKuu; ne on `tühjäd kolid `nurkasVai; Küll Mihkel oo eesele seda koli kogu ajandKaa; kolib oma koli kokkuHää; oles vaja `ühte puudikud, kus vana koli `sisse visataSaa; kõik kohad koli täis, aja rehe `ahju parem Juu; koli`kuormad viisivad kolid ära JJn; `viedi kõik kolid kalid äraKad; siäl (eeskojas) sõesid nisukesed kolid, mes es taheta õue `piäle jättä Kod; kui ned `mõisnikud ävitadi‿s `müidi seda koli ära, `mõisnikude koliÄks; vana kili ja koli täüs kiḱk kotuseKrk; ma `kaie et, mes tu̬u̬ koli vedelepNõo; teil om õigõ˽paĺlo taad vanna koĺliKan; koli, uma maja kraaḿ SeVrdkolime, kolu1