[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kraasima1 `kraasima, (ta) `kraasib Kuu VNg Lüg(-maie) Jõh, (ta) kraasib u Hi, Mär Kir Tor K(-oa-, -ua-) I(-ua- Trm); `kraasma Mar/-ae-/ Vig TLä Plv, kruaśma Kod, `kraaś(s)ma Kam San spor V, kraasi-; `raasima Khk Vll Mär Vig Kse Mih PJg Vän Tor Plt(-ua-) KJn SJn, `raaśma KJn u Trv, -e u Hel, (ma) raasi(n) kraaside või kraasimismasinaga villu kohestama kodo `kraasitud `villad Lüg; läksid `veskile `villu `raasima Khk; kraasid villad ära, teed ännas Kir; teste ema osnd (ostnud) raasid ja nüid `raasima ja kedrama iga päe oolega Vän; kraasitaks `villu Ris; `lammad said `pestud ka - - mud́u `villa `kuskil ei saand ju `kraasida Kei; ja siis `kraasisid `eśtiks kõik korrale läbi nied villad ja siis pärast jälle `kraasisid uuesti siis tegid kraasitäied Koe; sai kõik segamine kruasitud, et ei jää `triipu, et kangas tuli ühetasane VMr; panid natuke `villu `kruaside vahele, akkasid `kruasima Trm; mitu `korda ikke kraasid edasi tagasi, vahel aad teesest [kraasist] `teisi, et segamini saab Pal; `mitme talu rahvas kokku kõik `talguse `moodi `raasisid ja kedrasid SJn; säŕk `oĺli igävene paks, t‿`oĺli oma kedrätust ja kraasitust tettu Ran; sääl kas vai päält `kümne `olli noid `naisi ja kõ̭ik `kraasseva Puh; siss sai kraasituss tellete küĺlen, sai `pantuss tellete `külge köidetuss `kińni, siss sai kate `käega `kraassi - - ku suuremb `kraaśmine oĺl, muidu kraassiti käte vahel Kam; ma kraase `ulka `villu `teie `ulka kraasinduisi Ote; ma‿lõ külät käünü˽`villu `kraaśsman Urv Vrd kaarima, kaarsma, kaasima2, kaastma, karsima2, kraastma

kraasima2 `kraasima, (ma) kraasi(n) Jäm Hi Mar Ris
1. a. laasima ma `kraasisi see puu ära Jäm; jämemad puud `tooda `oue ja kraasida ää Rei; `metses kraasitaks puid; puu oksad `tahtvad ää `kraasida Ris || laasuma lina ää `kraasind juba Rei Vrd kaasima1, kaaskima, karsima1 b.  suleudemeid rootsude küljest lahti näppima kraasitud ehmes, padjade `sisse saab Jäm c. puud koorima katuse `vetsu kraasidaks, `aedaks taha `pεεle (eemaldatakse pikuti kooreribad) Käi d. linu kupardama linad on kraasit Rei Vrd kaarsima, raasima1

kraasima3 `kraasima Hi(`kraesma), kraasi- Phl Mar(`kraesma); `raasima, raasi-, tn g `raaśmese Kse sirbiga raiudes vilja lõikama `Kraasimisega lεheb töö `joudsam, äga on `raskem Emm; `kraasimene käib sedaviisi et teise `kεεga ajab unigusse ja teise `kεεga raiub alt `lahti Käi; sa jöuad ju hulga `rohkem, kui sa kraasid; `oska `kraasida mette, lööd kεε ära Phl; rukid olle kraasitod; lähme rukid `kraesma Mar; ruki `raaśmese rind Kse

kraasima4 `kraasima käristama, katki tegema `Juhtus sielkohass viel moni `puudus (takistus) olema, kus `vergu lina `kinni jäi, `kraasis `terve lina siest `väljä Kuu

kraasima5 `kraasima, kraasi- askeldama, rahmeldama kraasi seia sönna ühe töö juurest `teisse kut Ratta-Aadu saag; Koes sa `kraasides lihad Jäm Vrd raasima2