Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 5 artiklit
lõks1 lõks Rõn, g lõks|
u Pöi Muh L Nis Kei Juu Kos JMd Koe VJg I Äks Plt Puh TMr Võn San, -
o Mar Mih SJn,
-i Hää Saa Ran Nõo Kam Krl Har,
lõgsi Ran Ote,
`lõksu Lüg IisR;
lõḱs g lõksi Vil M V(
lõḱsi Räp),
lõgsi Nõo San/-
u/
Rõu;
löks g löksu Jäm Khk Vll Hi LNg Ris;
loks g `loksu Kuu VNg; n, g `loksu VNg Vai1. püünis `loksuga saab [hiired] ärä `püüetüd Kuu;
rot́t lihab `löksu Vll;
Ta (rändrott) ramp on nii tark,
ta `lõksu äi lähe Pöi;
enne `ollid lausad,
siis `lõksa ei oln Muh; Varemini on püütud leski löksuga (mesilastest) Käi;
nüüd rot́t jähi `lõkso `jälle Mar;
Suur rot́t oli `aitõs lõksu vahõlõ läin Khn;
tõhul piab ka lõks olema Hää;
lõuk oli teist `moodi kui lõks Nis;
mõni `ütleb rebase lõksud,
mõni rauad Juu;
iir jääb `lõksu,
kuuled,
et plaks käib,
onegi juba lõksun;
lõks one kaśsi (kasti) `mu̬u̬du,
uks eden Kod;
ma `võt́sin lõksuga `kinni kaks [tuhkrut] Lai;
kos muti rada läib,
raa `pääle paned lõksi Hls;
nüid om ta (hiir) `lõksi pant,
ei saa `valla änäp Krk;
`väikse roti,
ni̬i̬ lähvä lõgsi vahele Nõo;
`tuhkrut püvvetas ka ravvadega ja lõksudega Võn;
rot́t vii iire lõgsu ärʔ,
ku˽suuŕ rot́t om San;
meil `poiskõsõ `püündävä püv́vi lõksuga kińniʔ Har;
`mükrõ `häötedi `lõksõgaʔ;
mul um hüä lõḱs,
nigu hiiŕ liigahut,
nii um plõḱs Rõu ||
mõni inemõni püünd tõsele alasi `lõksi ette pandaʔ Har Vrd klõks12. fig täbar olukord, jänn see jähi üsna `lõksu oma `tööga Muh;
jäin üsna `lõksu oma tegemisega Tor;
ta ei osand ennast `väĺla `reäkida `ühti,
jäi ikke `lõksu Juu;
ma jäen `lõksu tänä,
ei suand `õigel aal [minema] Kod 3. sulgemis-, kinnitusvahend; näpits `Lõksuga `pannakse luom `kinni,
lõks läeb `rõnga `külge IisR;
lõks `olli [lehmal] kurgu alt `lahti läin Muh; [unna] ots lähäb lõksu vahelt `lahti,
nöör saab lapitud ja `jälle `lõksu pandud Rid;
panevad ussi lõksu vahele Kse;
Ohjadel olid lõksud otstes,
neid oli kergem suulise rõngaste külge panna kui siduda Han;
`riidepoomil oli ammasratas ja see lõks käis `sinna `piale Tõs;
pesu lõksudega `kinni Aud;
rihaluse esimised värabad olid lõksuga Nis;
ohja arule lõks `otsa ja pannal `küĺge,
mud́u lähäb `lahti Kos;
kahearulene lõḱs,
`senna pisteti kase pi̬i̬rg `jälle vahele Vil;
lõksige pańds uisa kutsi raudsikide `sissi;
lõksi ja tangi olli [kohitsejal] kaalan rihmag puha Krk; [ahju] sehelmätsel ussel om lõks,
mes lääb raami `taade,
oiab `kinni Ran;
kui `äḱle tet́ti,
`pańti pihi `pisti,
lõksi vastamiisi kokku,
sinnä `pääle nakati `laudu `panma Kam;
ku ohiliku `suitsõ `rõnga külist vallalõ võtat,
sõ̭ss tu̬u̬ om tu̬u̬ lõḱs Räp4. nibu; kida kõrva lõks one si̬i̬,
mes vaŕjuss one eden Kod;
mõnel olna keele all `väike - - lõks Ran
lõks2 lõks Muh Mär Kod, g lõksu Tõs Juu Koe KJn M Puh San;
lõḱs g lõksi Puh Kam Ote; p `lõksu Mar/-
o/
Vig Vän KuuK Plt,
`leksu Jõe1. a. lõksatus pisike ääl,
pisike lõks,
lõks kuulda kohe Tõs;
mia `kuuli ütte väikst `lõksu Hls;
uśs tei üte lõksu San b. luksatus lõksud käevad sedasi vahest Juu;
mul käeva lõksu Puh;
c. int lingi nina tegi lõks Muh;
närib `pähklid lõks ja lõks Mär;
akanud kuduma lõks-lõks Kod;
ni̬i̬ lääve katik ku lõks ja lõks Krk;
kui tu `lõḱsmine tulõ,
siss tege iks lõḱs ja lõḱs Kam Vrd klõks2,
liks2,
luks12. lõksu lööma 1.
külmast paukuma Oĺli küĺm,
et `lõksu lõi Vän;
aa `teivad lüövad küĺma pärast `lõksu Koe;
lü̬ü̬b küĺmä kähen `lõksu Trv;
kui õige `lõksu lü̬ü̬b,
siss pannass obestele lämit vett küĺmäle sekkä Hel 2.
aega surnuks lööma `naised `saavad `leksu `lüia küll Jõe;
`enne oli neid `nuori inimesi,
nied mutku lõivad `lõksu KuuK;
mis te käede `lõksu `lü̬ü̬mä küllä `mü̬ü̬dä Puh
lõks3 lõks Hää Pil, g lõksu Muh Mär Aud Tor Ris Nis Ann Kod Plt KJn,
lõksi Saa Plv;
lõḱs g lõksi Trv Krk;
löks g löksu Jaa,
löksi Phl1. a. laterdis üks va lõks,
lõksutab `peale sii Aud;
Ta oo vana lõks,
ega ta muud ti̬i̬,
ku `tühja juttu aeab Tor;
si riid `tuĺli meil vana lõksi peräst Saa;
on üks lõks,
ei pia saladust Nis;
kuradi lõks - - ta `ühte `puhku laterdab,
aga ta jutust põle `ühtegi `tolku Plt Vrd lõksut b. kergemeelne löks,
mis söuke va koterdis oli,
kes seike `ringi`aaja oli Jaa;
va tüdruku lõks seande Aud;
va edeve lõks om alle Krk2. a. logu, loks on vana lõks järel jään Ris;
see lõks `viska `metsa (noast) Ann;
si̬i̬ vana lõksutükk one,
vana lukulõks Kod;
väitse lõḱs Trv b. (väikesest asjast) see oo muidu pisike leva lõks;
me oleks selle pisikese lõksu koa soan (masinast) Muh Vrd loks1
lõks4 lõḱs g lõksi puder teeme natukese odra ja `tuhli `lõksi Muh
*lõks5 pl lõksi Hls, lõksiʔ Har lõug tal (loomal) ommaʔ lõksiʔ, ta `lõksõ vahele jäät Har || tüdruku suguelundid – Hls