[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

loks1 loks Nõo, g loks|u Sa Muh Phl Kse Pä ViK Iis Ksi Plt Vil, -i Pha Pöi Iis Hls Krk Võn San, -o Kod, `loksu Jõe IisR, `loksi Lüg; loḱs Puh, g loksi M Har Rõu Vas, loḱsi Urv Rõu
1. vilets, kulunud ese, logu vana `vankri loks Lüg; Ah sie või`massin on vana loks, `sellega saa iast võid teha IisR; tä‿p käi änam kenasti, vahel käib ning vahel seisab, muidu üks loks (kell) Khk; södise loksu (jalgratta) jäuks poleks `maksand raha `raidada Mus; äi see loks `kõlba änam `kuskile Pöi; vana massina loks Phl; jalavarjud oo naa loksud juba Kse; vana adra loks `siia vedelema jään Aud; mul on üks vana viiuli loks Saa; mis neist vanadest `loksudest viel parandatakse VMr; kus sa selle vana loksu nüid paned kua Ksi; müüs ära oma maja loksi Pst; üit́s vana loks, si̬i̬ om är kolikamress visat Krk; nimä olli jahil vana paadi loksiga, tu̬u̬ lät́s `põhja Võn; mis ma selle vana loksige ti̬i̬ San; vana rii loḱs om, `tu̬u̬ga ei saa kohegi minnäʔ Har; Päähn oĺl ka˽mõ̭ni vana kübäre loḱs Rõu
2. (riknenud toidust, lurrist) Mis `sõuksed `pehmed loksud (mädad kartulid) on, nee `viska `eemale, lehm sööb ää Pöi; kõik [munad] on loksud, albad, albaks läind PJg; mes täl õli, loks õli kaasin. vedel supp one loks Kod Vrd laks3, lops4, lokse
3. pej (inimesest) vana `naese loks, `loksutab `teisi inimesi (tagarääkijast) Jõe; vana loks, sańt inime - - täna räägib siin sedasi, teisepääva mujal teisiti Jäm; pordiku loks ka siin joba joh Krk
Vrd lõks2