[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

lõks1 lõks Rõn, g lõks|u Pöi Muh L Nis Kei Juu Kos JMd Koe VJg I Äks Plt Puh TMr Võn San, -o Mar Mih SJn, -i Hää Saa Ran Nõo Kam Krl Har, lõgsi Ran Ote, `lõksu Lüg IisR; lõḱs g lõksi Vil M V(lõḱsi Räp), lõgsi Nõo San/-u/ Rõu; löks g löksu Jäm Khk Vll Hi LNg Ris; loks g `loksu Kuu VNg; n, g `loksu VNg Vai
1. püünis `loksuga saab [hiired] ärä `püüetüd Kuu; rot́t lihab `löksu Vll; Ta (rändrott) ramp on nii tark, ta `lõksu äi lähe Pöi; enne `ollid lausad, siis `lõksa ei oln Muh; Varemini on püütud leski löksuga (mesilastest) Käi; nüüd rot́t jähi `lõkso `jälle Mar; Suur rot́t oli `aitõs lõksu vahõlõ läin Khn; tõhul piab ka lõks olema Hää; lõuk oli teist `moodi kui lõks Nis; mõni `ütleb rebase lõksud, mõni rauad Juu; iir jääb `lõksu, kuuled, et plaks käib, onegi juba lõksun; lõks one kaśsi (kasti) `mu̬u̬du, uks eden Kod; ma `võt́sin lõksuga `kinni kaks [tuhkrut] Lai; kos muti rada läib, raa `pääle paned lõksi Hls; nüid om ta (hiir) `lõksi pant, ei saa `valla änäp Krk; `väikse roti, ni̬i̬ lähvä lõgsi vahele Nõo; `tuhkrut püvvetas ka ravvadega ja lõksudega Võn; rot́t vii iire lõgsu ärʔ, ku˽suuŕ rot́t om San; meil `poiskõsõ `püündävä püv́vi lõksuga kińniʔ Har; `mükrõ `häötedi `lõksõgaʔ; mul um hüä lõḱs, nigu hiiŕ liigahut, nii um plõḱs Rõu || mõni inemõni püünd tõsele alasi `lõksi ette pandaʔ Har Vrd klõks1
2. fig täbar olukord, jänn see jähi üsna `lõksu oma `tööga Muh; jäin üsna `lõksu oma tegemisega Tor; ta ei osand ennast `väĺla `reäkida `ühti, jäi ikke `lõksu Juu; ma jäen `lõksu tänä, ei suand `õigel aal [minema] Kod
3. sulgemis-, kinnitusvahend; näpits `Lõksuga `pannakse luom `kinni, lõks läeb `rõnga `külge IisR; lõks `olli [lehmal] kurgu alt `lahti läin Muh; [unna] ots lähäb lõksu vahelt `lahti, nöör saab lapitud ja `jälle `lõksu pandud Rid; panevad ussi lõksu vahele Kse; Ohjadel olid lõksud otstes, neid oli kergem suulise rõngaste külge panna kui siduda Han; `riidepoomil oli ammasratas ja see lõks käis `sinna `piale Tõs; pesu lõksudega `kinni Aud; rihaluse esimised värabad olid lõksuga Nis; ohja arule lõks `otsa ja pannal `küĺge, mud́u lähäb `lahti Kos; kahearulene lõḱs, `senna pisteti kase pi̬i̬rg `jälle vahele Vil; lõksige pańds uisa kutsi raudsikide `sissi; lõksi ja tangi olli [kohitsejal] kaalan rihmag puha Krk; [ahju] sehelmätsel ussel om lõks, mes lääb raami `taade, oiab `kinni Ran; kui `äḱle tet́ti, `pańti pihi `pisti, lõksi vastamiisi kokku, sinnä `pääle nakati `laudu `panma Kam; ku ohiliku `suitsõ `rõnga külist vallalõ võtat, sõ̭ss tu̬u̬ om tu̬u̬ lõḱs Räp
4. nibu; kida kõrva lõks one si̬i̬, mes vaŕjuss one eden Kod; mõnel olna keele all `väike - - lõks Ran

lõks2 lõks Muh Mär Kod, g lõksu Tõs Juu Koe KJn M Puh San; lõḱs g lõksi Puh Kam Ote; p `lõksu Mar/-o/ Vig Vän KuuK Plt, `leksu Jõe
1. a. lõksatus pisike ääl, pisike lõks, lõks kuulda kohe Tõs; mia `kuuli ütte väikst `lõksu Hls; uśs tei üte lõksu San b. luksatus lõksud käevad sedasi vahest Juu; mul käeva lõksu Puh; c. int lingi nina tegi lõks Muh; närib `pähklid lõks ja lõks Mär; akanud kuduma lõks-lõks Kod; ni̬i̬ lääve katik ku lõks ja lõks Krk; kui tu `lõḱsmine tulõ, siss tege iks lõḱs ja lõḱs Kam
Vrd klõks2, liks2, luks1
2. lõksu lööma 1. külmast paukuma Oĺli küĺm, et `lõksu lõi Vän; aa `teivad lüövad küĺma pärast `lõksu Koe; lü̬ü̬b küĺmä kähen `lõksu Trv; kui õige `lõksu lü̬ü̬b, siss pannass obestele lämit vett küĺmäle sekkä Hel 2. aega surnuks lööma `naised `saavad `leksu `lüia küll Jõe; `enne oli neid `nuori inimesi, nied mutku lõivad `lõksu KuuK; mis te käede `lõksu `lü̬ü̬mä küllä `mü̬ü̬dä Puh

lõks3 lõks Hää Pil, g lõksu Muh Mär Aud Tor Ris Nis Ann Kod Plt KJn, lõksi Saa Plv; lõḱs g lõksi Trv Krk; löks g löksu Jaa, löksi Phl
1. a. laterdis üks va lõks, lõksutab `peale sii Aud; Ta oo vana lõks, ega ta muud ti̬i̬, ku `tühja juttu aeab Tor; si riid `tuĺli meil vana lõksi peräst Saa; on üks lõks, ei pia saladust Nis; kuradi lõks - - ta `ühte `puhku laterdab, aga ta jutust põle `ühtegi `tolku Plt Vrd lõksut b. kergemeelne löks, mis söuke va koterdis oli, kes seike `ringi`aaja oli Jaa; va tüdruku lõks seande Aud; va edeve lõks om alle Krk
2. a. logu, loks on vana lõks järel jään Ris; see lõks `viska `metsa (noast) Ann; si̬i̬ vana lõksutükk one, vana lukulõks Kod; väitse lõḱs Trv b. (väikesest asjast) see oo muidu pisike leva lõks; me oleks selle pisikese lõksu koa soan (masinast) Muh
Vrd loks1

lõks4 lõḱs g lõksi puder teeme natukese odra ja `tuhli `lõksi Muh

*lõks5 pl lõksi Hls, lõksiʔ Har lõug tal (loomal) ommaʔ lõksiʔ, ta `lõksõ vahele jäät Har || tüdruku suguelundid – Hls

lõkse lõkse Kod; lökse g `lökse Jäm
1. vedel supp ei õle piimäkördi lõksetki Kod
2. laine lökse sööb `kalda alused `ööneks Jäm
Vrd lokse

lõkst(i) lõkst Võn/-ḱ-/ Krl; `lõksti Muh Tõs Kod(-ḱ-) Trv Hls Krk int keel `olli `külges ja siis `keerti `lõksti luḱk taha Muh; uks läks `lõksti `kinni kohe Tõs; [madu] `võtnu `karna·psti konna pääst `kińni, söönu üt́skõrd `lõḱsti [ära]; obene `pü̬ü̬räb `lõksti kõhe `seie Kod; lü̬ü̬ ku `lõksti katik; suur kańg `olli ussel ehen ja uśs `olli `lõksti `kinni lü̬ü̬d Krk; üt́s nakanu kuustõ üless kebimä, `amba tennüvä iks lõḱst ja lõḱst Võn; no ta om `küĺmä saanu, lõḱs (luksub), `tõmbass lõkst ja lõkst Krl