[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
lade1 lade g -me R eP(g lade Pöi Käi Phl Hää, -ma Saa Kei) M(g -ma Trv) T(g -ma Rõn); ladõ Võn, g ladõ|mõ Khn(g ladõ) Ran Rõu Plv(n ladõm) Vas Räp, -ma Rõn; ladem g -e VNg Krj Käi Ris Rap Ote(-i) Rõn; latem Nõo Kan, g ladema Ote; latõm g ladõma Ote Rõu Plv; ladum g -õ Krl
1. peksmiseks või pahmamiseks rehealusesse laotatud (kaun)viljakiht `erni `pekseti `vardaga, kaks `kahla `pandi lademe; lademed `tehti rukkidest maha VNg; õled `võeta lademest ja `panna kokko Lüg; rei all akkati ladent tegema Jõh; Kahe ria lademede jaust pidi neli `peksjat olema IisR; `viĺla `panti lademelle ja akketi `peksämä. kui oli kolm ladent, siis oli kuus `ihmist Vai; lade `tehti rihaltse parandale Khk; kui katuse `ölgi `tehti, siis äi nuiatud ladend Kär; rehe `aega vili `laotakse lademeteks Vll; Lade `panta rehekoja pärandele öhudeld, ümber koja Emm; ladem `panti maha ja varbadi ära Käi; ühü rehega tulid kolmed nellad lademed LNg; kui lademed `otses oo, siis `peksvad sasi Mär; rugid `laotatse lademe, siis vardatse läbi Tõs; `õĺgi `pantass ladess ku pindatass Hää; rei‿all laodati lademed maha, ladvad kokku, `tüikad väĺlapoole Kei; suured pikäd lademed, kohe `ańdis taguda pindaga Juu; kaks kolmkümmend `vihku läks lademesse Tür; meie oleme kauast lademetega jäänd, sial juo peksetakse VMr; ruki vihud `tehti `lademesse ja üeldi kilks kolks kuadid lüevad VJg; kahe puolega lademed olid, mõlemad lademe puoled pekseti korraga Sim; `erne ja ua lademed Iis; kui koodiga pekseti, siis õli lade muas reia aluse põrandal Trm; peksimä kolmed lademed ärä Kod; `laotasivad vihud põrandalle `laiali `lahti, see oli üks lade Plt; kuju tõuvili `aeti tarest `riiale lademede, sääl obese sõkkiva ärä; ladõt kääneti `ümbre kühveldegä Ran; jäĺedäde tolmass ku rihadega `ümbre `võeti ladet Puh; lademede `pańti tõuvili, mis vihun es ole Kam; lademi üless `lü̬ü̬mine `olli rasse tü̬ü̬; latem tuĺl tõenekõrd nii paks nigu si̬i̬ me pliit́ Ote; `Uale tet́ti kah `väike ladem `riiale; lade `oĺli pääld minu pää Rõn; inemõsõ oĺlive rüä ladumide man Krl; Rabadu˽rüä˽puistati läbi ja `pańti ladõmõhõ Rõu; nii paks ladõ oĺl edimält, et hobõsõ˽`kaŕgliva˽`piśtü, inne‿gu kokko lät́s Plv; Ladõ tet́te tsõõrik ja üte`paksunõ Räp
2. (rõhtsast või kihiti kuhjast) a. heina- või põhuvirn suured õle lademed `pandi maha pühade `aegas, kus noored lapsed magames köisid Muh; Tä vajus sinna küine eina lademe vahele nagu kuuristikku PJg; eenad pannakse lademesse Juu; kolmanda päevä ein om kuju, sõss riisut lademase ja palat kah Trv; kui ein kaits kastet ollev saanu, siss ta ollev kige paremb, siss palates einä üless ja riisutes rugade kaupa kokku lademese Hel; kui ärä olli niidetu, `lü̬ü̬di ain laḱka, siss kaari vahet enämp es tunneki, olli kõik üits aena lade Kam; `Seĺge ilmaga `laotedi aena vi̬i̬l `ümbre kuhjapesä lademade Rõn b. lina- või viljavihk pikkad lademed, ühe [vihu] pää sedäpidi ja `tõise sääldpold `jälle sedäpidi, `latvad kesk`paika kokko Lüg; `rinka ääre `pεεle pane linad maha lademese Jäm; Linad olid moas lademes, kõik olid kenast üksipidi Pöi; siis `võt́sime [linad] leost `väĺla, siis panime lademetesse `kuivama Kei; kui linad veest `väĺlä `võeti, siis `pańdi `püśti või `pańdi lademesse Juu; linad `pańdi lademesse, maa `peale `lahti Pee; mõned lahutavad kohe linad maha - - pannakse lademesse `lahti Koe; rüä olli maha lõigat lademess, ilma sidumede alle Krk c. puu-, palgivirn kui uht oo, siis puud kõik lademes maas, paned tule `otsa, siis lähäb robinal Kse; lagendik oo puu ladet täis Tor; `raidusid puud lademesse maha Trm; paĺgid on `metsä maha lastud, nennagu paĺgi lade muan Kod; puu lastass lademase maha Trv; mis tuu vana leṕk vai mis ta `oĺli, `raoti lademede maha, `panti tuli veerest `siśse Ote d. (muu) nda `suured lademed [seeni], et võtta kõhe korv täis Lüg; suured pae lademed Khk; savi tetti ladõmõn kah, lade tetti nii piḱk, kui tu müir `olli, ladõmõst tõstõti müiri `pääle Ran
3. lade(me)s (maas), lademesse maha 1. paksu kihina; väga palju `Marju `metsas lademes maas, aja `kühvliga kokku; Mul `kangaid ja pesu `pööningul lademes IisR; Kõik on lades moas, puu alused [õuntest] `valged Pöi; kõik külä loomad ja mõisa loomad `olle ää surnd, üsnä lademes `olle maas olnd Mar; inimesed pikali lades maas Hää 2. (lamandunud viljast) kui vagane pien vihm, `ilma `tuuleta, kõhe lademes on rukki maas Lüg; vihm lõi viĺla lademesse maha Mär; vihm on viĺla maha lademesse löönd Juu; ernes on jo väga lademes maas, teda ei saa `niita Ann; üks tükk `kaera õli lademes muas Trm; es `jõvva `ainu `rõuku panna, vihm `tuĺli, lei ligedass, nüid om kõ̭iḱ lademen maan Nõo; lademen maan, suur vihm om [vilja] maha löönü Kam
Vrd laadam1, ladamik, ladamõss, ladermu, laed, laeted
1. peksmiseks või pahmamiseks rehealusesse laotatud (kaun)viljakiht `erni `pekseti `vardaga, kaks `kahla `pandi lademe; lademed `tehti rukkidest maha VNg; õled `võeta lademest ja `panna kokko Lüg; rei all akkati ladent tegema Jõh; Kahe ria lademede jaust pidi neli `peksjat olema IisR; `viĺla `panti lademelle ja akketi `peksämä. kui oli kolm ladent, siis oli kuus `ihmist Vai; lade `tehti rihaltse parandale Khk; kui katuse `ölgi `tehti, siis äi nuiatud ladend Kär; rehe `aega vili `laotakse lademeteks Vll; Lade `panta rehekoja pärandele öhudeld, ümber koja Emm; ladem `panti maha ja varbadi ära Käi; ühü rehega tulid kolmed nellad lademed LNg; kui lademed `otses oo, siis `peksvad sasi Mär; rugid `laotatse lademe, siis vardatse läbi Tõs; `õĺgi `pantass ladess ku pindatass Hää; rei‿all laodati lademed maha, ladvad kokku, `tüikad väĺlapoole Kei; suured pikäd lademed, kohe `ańdis taguda pindaga Juu; kaks kolmkümmend `vihku läks lademesse Tür; meie oleme kauast lademetega jäänd, sial juo peksetakse VMr; ruki vihud `tehti `lademesse ja üeldi kilks kolks kuadid lüevad VJg; kahe puolega lademed olid, mõlemad lademe puoled pekseti korraga Sim; `erne ja ua lademed Iis; kui koodiga pekseti, siis õli lade muas reia aluse põrandal Trm; peksimä kolmed lademed ärä Kod; `laotasivad vihud põrandalle `laiali `lahti, see oli üks lade Plt; kuju tõuvili `aeti tarest `riiale lademede, sääl obese sõkkiva ärä; ladõt kääneti `ümbre kühveldegä Ran; jäĺedäde tolmass ku rihadega `ümbre `võeti ladet Puh; lademede `pańti tõuvili, mis vihun es ole Kam; lademi üless `lü̬ü̬mine `olli rasse tü̬ü̬; latem tuĺl tõenekõrd nii paks nigu si̬i̬ me pliit́ Ote; `Uale tet́ti kah `väike ladem `riiale; lade `oĺli pääld minu pää Rõn; inemõsõ oĺlive rüä ladumide man Krl; Rabadu˽rüä˽puistati läbi ja `pańti ladõmõhõ Rõu; nii paks ladõ oĺl edimält, et hobõsõ˽`kaŕgliva˽`piśtü, inne‿gu kokko lät́s Plv; Ladõ tet́te tsõõrik ja üte`paksunõ Räp
2. (rõhtsast või kihiti kuhjast) a. heina- või põhuvirn suured õle lademed `pandi maha pühade `aegas, kus noored lapsed magames köisid Muh; Tä vajus sinna küine eina lademe vahele nagu kuuristikku PJg; eenad pannakse lademesse Juu; kolmanda päevä ein om kuju, sõss riisut lademase ja palat kah Trv; kui ein kaits kastet ollev saanu, siss ta ollev kige paremb, siss palates einä üless ja riisutes rugade kaupa kokku lademese Hel; kui ärä olli niidetu, `lü̬ü̬di ain laḱka, siss kaari vahet enämp es tunneki, olli kõik üits aena lade Kam; `Seĺge ilmaga `laotedi aena vi̬i̬l `ümbre kuhjapesä lademade Rõn b. lina- või viljavihk pikkad lademed, ühe [vihu] pää sedäpidi ja `tõise sääldpold `jälle sedäpidi, `latvad kesk`paika kokko Lüg; `rinka ääre `pεεle pane linad maha lademese Jäm; Linad olid moas lademes, kõik olid kenast üksipidi Pöi; siis `võt́sime [linad] leost `väĺla, siis panime lademetesse `kuivama Kei; kui linad veest `väĺlä `võeti, siis `pańdi `püśti või `pańdi lademesse Juu; linad `pańdi lademesse, maa `peale `lahti Pee; mõned lahutavad kohe linad maha - - pannakse lademesse `lahti Koe; rüä olli maha lõigat lademess, ilma sidumede alle Krk c. puu-, palgivirn kui uht oo, siis puud kõik lademes maas, paned tule `otsa, siis lähäb robinal Kse; lagendik oo puu ladet täis Tor; `raidusid puud lademesse maha Trm; paĺgid on `metsä maha lastud, nennagu paĺgi lade muan Kod; puu lastass lademase maha Trv; mis tuu vana leṕk vai mis ta `oĺli, `raoti lademede maha, `panti tuli veerest `siśse Ote d. (muu) nda `suured lademed [seeni], et võtta kõhe korv täis Lüg; suured pae lademed Khk; savi tetti ladõmõn kah, lade tetti nii piḱk, kui tu müir `olli, ladõmõst tõstõti müiri `pääle Ran
3. lade(me)s (maas), lademesse maha 1. paksu kihina; väga palju `Marju `metsas lademes maas, aja `kühvliga kokku; Mul `kangaid ja pesu `pööningul lademes IisR; Kõik on lades moas, puu alused [õuntest] `valged Pöi; kõik külä loomad ja mõisa loomad `olle ää surnd, üsnä lademes `olle maas olnd Mar; inimesed pikali lades maas Hää 2. (lamandunud viljast) kui vagane pien vihm, `ilma `tuuleta, kõhe lademes on rukki maas Lüg; vihm lõi viĺla lademesse maha Mär; vihm on viĺla maha lademesse löönd Juu; ernes on jo väga lademes maas, teda ei saa `niita Ann; üks tükk `kaera õli lademes muas Trm; es `jõvva `ainu `rõuku panna, vihm `tuĺli, lei ligedass, nüid om kõ̭iḱ lademen maan Nõo; lademen maan, suur vihm om [vilja] maha löönü Kam
Vrd laadam1, ladamik, ladamõss, ladermu, laed, laeted
lade2 n, g lade Emm Käi Phl latv `päike ju puu ladedes, sa veel magad; lade oksad pöledata mudu εε Emm; Pöösal oo lade otsast tarvis tükk ää leigata Käi
ladem → lade1
ladev → latv
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|