latvlatvR(-a) LäPõKirLihVaruKhn, SaaHa(ladv Ris) TürViKTaPõPltKrlHarRõuLeiLut, latpVigPJgRap, ladevMMgÄksKsiPltKodTOteLei, ladõvVõnV(laadõvRõu, ladvKra), laduv Kan, ladvaReiVänHJnJäViKKsiPlt, laduSaMuhhvReiPhl, KseHan(-o) VarPäKJnKõpVilMTLei; g ladvaeP (hvHi) eL, `latvaR, ladbaVigHanMihPJg 1.taime ülaosaa.puuvõra ülaosa puu latv on `lönkäs, tuul ajab puu `ümbärLüg; `latvas oo kinad punased öunad Khk; päe oo puude ladude tasaMuh; oksad oo puu `latpesVig; seina palgid, teise tüi, teise laduVar; ladva jäi mahaVän; peal sel nihuke tut́akas latv, tut́akas kuuśk Juu; `okse akatakse `klaasima `tüikast ladva puole Amb; lennukid käeväd juśt puie `latvega segoKod; mõnel puul on mitu ladva, on kahe ladvagaPlt; päe om puu `latve kõrgunKrk; tuul tuhisep puie `latvunNõo; lõhmussõll oĺl ladu kõ̭ik maha˽murrõtu; ladu om igäl puul, ladu ja tümiSan; laduv oĺl är murtKan; taa puu enämb pikembäss ei kasuʔ, ta om ilma ladvaldaʔ Har; metsa latvmetsapuude ladvad tuliänd läks metsa `latva mööda edasiKse; päe üsä metsä ladva tagaTõs; `päike akkas aaviku ladvast `tõusma, kui ühed kaared olid juba niidetudSim; päev `kõrbab metsä ladvan vi̬i̬l, paessab läbi puie ladvadeKod; päiv mõtsa `latvo takah joba, kunass kodo saaPlvb.rohttaime või oksa ülaots, tipp `latva `otsa `kasva üks nuppu [linataimel] Vai; kud rugi ladva `otsast `öitseb, siis on köhn saakJäm; külm näpistän roho ladvad ääTõs; vahest odra on üle ladvade vee allAmb; laia ladvaga kaar, paĺju `ripsmid küĺjen Kod; kraśsid on kuńni ladvani `õisi täis Pal; kaste tilga einä ladvan `vastu `päevä `eĺkäv ku õbe kunagi; pütsigu ladu pää arja `mu̬u̬du; ei ool‿ütte orase `latva ka nätä, `sinna ei tule `lauka kahKrk; esäsõnajalg om tu̬u̬, kel üits `jämme aru lähäp üless ja kahar ladu sääl otsan Nõo; ku kanarik ladvast nakass `häitsämä, siss külvä˽rüǵä varajadsõ küĺvi`aogaʔ, ku `keśkelt `häitsäss, siss `keśkmädsegaʔ ja ku kandsust `häitsäss, siss illadsõ küĺvi`aogaʔ Rõu; lilli ladõv, ladvast `häitsess, mõni jälʔ `häitsess tüvest ladvaniPlvc.juurvilja maapealne vars ja lehestik Too mõned sibula ladvad koa, kui sa ajast tuled Pöi; tal (unilaugul) lähäb pia`aegu nigu küislaugu ladu kua, `sioke oras ein sialTõs; sügise tulliva `roste, võtiva `kartoli ladva ärä Nõo; kaali lätsivä nii `kangede kasuma, suure ladva pääl ja Ote; `kartuliladvaʔ um ka maha˽`pantu tuulõga; Kohupiimäle `siäti sibula`latvu ja˽`su̬u̬la - - ja˽`luidsa täüś ku̬u̬rt manuʔRõud.kimbu (viljavihu, luua jm) ladvapoolne ots `pandi kaks `vihku `latvad `vastastikkuVNg; viis `vihku oli `parmas, nied `pańdi siis `tüikad teinebole `otsa ja ladvad teinebole `otsaJuu; vihu ladvad `pańdi kuorma `sisse, kui `kuorma `teh́ti Sim; tuuli luud - - õlest `tehtud luud, `tüikapooled muidugi i̬i̬spool ja selle ladvapoolega muidugi pühitiÄks; lasi `keŕgelt luvva ladvage `seinu üle; ladupidi katussel [õlevihkude] ladva om allapu̬u̬l Krk; lina `panti katsipäädi kuppu, tõesel `puistusel `olli ladu, tõesel `olli tüvi Nõo; sõ̭ss puistati olõʔ ärʔ, kääńti kuppu - - tõsõl käetävvel tüvi, tõsõl ladõv Urv; ku ladva otsaʔ ar ommaʔ rabaduʔ, siss kooditõdass tüv́viSe 2.millegi lõpuots, tipp a.ülemine ots, hari `korssna latv on `tiiliskivest ja `simpsidegaLüg; masti ladvas on plokki; julla oli `laine ladvas Jäm; Jaanitule ladu keis poole puuse üles Kaa; mää latv oo seal, kus mägi ää lõpebKir; ku sa püve pesä levvat, `suska toḱk `sisse, püvi munep toki ladvani Nõo; neli `malka pandass `latvu pite kokko Kan; mäe ladõvRõu; Üle kuh́a ladva `pańte kat́s kolm kõovitsast `vahro, et tuuĺ `kuhja päält ärʔ ei laotaʔRäpb.karva või sule ots ned `sulgi `patjad ja nied on kõik mul näppiga noppitud, no luu `küllest kõik `lahti kuni `latvani, sule `latvani Lüg; sulel on töegus ja latv Juu; võtan sule kätte, `lõikan konso ära, latv jääb järele Plt; villa ladva lööve punakatsess [lambal], temä‿i kurda süsimust; `lõika `juuse `latvu vähä tasatsess; sule ladu ja tüviKrk; `hiusõ ladõv lätt `lahki, nakass hiuss kakkõma otsast Sec.kiudpilve haraline ots; pilveribake `pilve`latvast sadab vähäkäse, sie `lähteb ruttu `müödeKuu; noalaeva ots oli põhi`loodes ja ladu poole `päevaKse; Kus pool on tuule latv, sealt poolt tuleb tormi. Tuule latva nimetatakse tuule agaks Pärd.(kohanimedes) neeme veealune tipp Selle kursiga piäks Sorgo ladvast kaudu `juõsma; Kiäräbä latvKhn; fig ea latva elu lõpuni kut ia `latva, kunni iga `otsa saab. inime ka, sellega läheb kunni ia `latva; emis [nimetatakse] ikka emis, kut ia `latva, kunni iga `otsa saabKhk 3.koodi vars kuadil one tüvik ja latv, kuadi latv one si̬i̬, kelless oiad `kińniKod; `täämbä hommugult `leie rüäharu pääl nii kõvastõ, et `leie koodiladva purussHar; Luka es olõ˽muud midägi, kuʔ otsa pu̬u̬lt peenembäss tett koodi ladõv vai vaŕs Rõu 4.fig a.pea Kiira ta latv kahekorraPha; se (õlu) annab tunda, akkab `latva ronima Mus; Kadus siitpoolt ära, nüid ei tiagi, kos ta oma latva liigutab Trm; `vaata mis ladev ti̬i̬b, pia kutsuti latv ~ ladev Ksi; ei tiia kon pu̬u̬l ta nüid `latva liigutass, kon ta omOte; Nika ju̬u̬, ju̬u̬, ku˽satass laadõv lavva pääle Rõu || fig(purjusolekust) Mees on ladvas (purjus) Saa; Mõ̭nõl mehel lätt purjun `pääga laadõv vereväss (vihastas) Rõub.(arust, mõistusest) `latvast kuiv (rumalavõitu) Kuu; `kerge `mielega ja lühükese `latvaga Lüg; `kerge `latvaga `ihmine, vähä öböläVai; Ladvast lage Emm; Muudkui sorts siia ja sorts sinna, ei nii ilma ladvatamaksa koa ollaMar; põle `latva pääs, aeab loba suust `väĺlä Saa; kui ladvast rabatud, siis ivakene oli `puudu, siis oli latv `kergeLai; Kas sel täit `latva omTrv; si̬i̬ om ää targa ladvageHls; temä olli otsast saandik `taoline, temä es ole tävve ladvageKrk; oh mu pääd ja `latva, nüid oless obese ärä `tapnuNõo; Tää om jah sääne ladvaga mõtsa poolõ Vasc.arukassisu, mõte Ei sinu jutul pole ka õiget latva pealVän; jutul piab iki olema üks ladu ja otsHää; si̬i̬ ei ole `õige jutt, mis sa aat, ei oole tävve ladvage Krk Vrdlabl, lade2, latel