lokselokseKaaPöiMuhEmmKhn/-õ/ Aud, g `lokseKhkReiRidMarTõsKodLai; n, g lokseMusVarHääRisIPõ, `lokseVNg 1.laine; (kerge) lainetus, loksumine `lokse süö `kalda alused `oonest VNg; lokse lööb üle paadiKhk; `laine loksemerel sehesMuh; Tuul on küll vaikind, äga `präägu käib veel nii `kange lokse `alla, vastu kallast etEmm; Korraga töusis tuul, see vetis merele lokse sisse, nenda et jäe ää laguma hakkas Rei; `suures meres pidid `õige suured `loksed veel olema, aga sii lahes, sii nii suurt lokset poleRid; mere lokse, vesi loksub, sööb `kalda alt `õõnesTõs; lokse tuli ja löön `vasta kuuri `seina Aud; `väike lokse muidu sihis, paat́ natuke kiigub; ku natuke lokset on, siis koogutab aga `nahku pähl (on merehaige) Hää; vie loksed käivad merest ülesRis; lokse sü̬ü̬b jõe `kaldad äräKod || läigatus igavene lokse kεis üle `raanda ääre KhkVrdloks2, loksudus 2.lake apupiima lokseKhk; `neskest lokset ei söö `keegiTrm; viid `siale lokset ette; kui kali ia ei ole, lahja või alvast läind, siis on lokse LaiVrdlakse, loks1 Vrdlopse, lõkse