[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit
loigas `loigas Lüg; loegass g `loika Trv = loigard suur `loigas, on asi `jälle mida `tahtes, inimine või luom Lüg; kõhn - - nõnda ku üits vana loegass Trv
longas longas g `lonka jõekäär – HJn
loogan looga|n Kod/-ua-/ Trv Krk Hel TLä, -h Rõu(-hn) Vas Räp
1. lookas puud kõik luagan Kod; vikerkaaŕ om õige loogan Trv; si̬i̬ ei saa `sirgelt `kõndi, piat loogan `käümä; vili kasvass nõnda, et pää om loogan Krk; selle ossa küĺlen `olli nii `paĺlu ubinit, nõnda et oss `olli loogan Puh; kui luu loogan es ole ja lina üless `võeti maast, siss `olli linal nakatuss luu, nakatuss luu ei lähä küĺlest ärä; niipaĺlu `ainu ai kot́ti, et `õkva loogan `kõńse all Nõo; Vili oĺl [rahest] `õkva loogan maan Urv; vili `küĺmi ärʔ - - oĺl pu̬u̬l loogah, `ripsõ õ̭nnõ maa kottal Rõu || fig laud om loogah `sü̬ü̬ḱe täüś, söömäldä no lastass kedä minemä Vas Vrd loogas
2. looklevalt kivi jäänu keset ti̬i̬d maha ja ti̬i̬ `aetu sääld loogan tõeselt pu̬u̬ld kivi Nõo
1. lookas puud kõik luagan Kod; vikerkaaŕ om õige loogan Trv; si̬i̬ ei saa `sirgelt `kõndi, piat loogan `käümä; vili kasvass nõnda, et pää om loogan Krk; selle ossa küĺlen `olli nii `paĺlu ubinit, nõnda et oss `olli loogan Puh; kui luu loogan es ole ja lina üless `võeti maast, siss `olli linal nakatuss luu, nakatuss luu ei lähä küĺlest ärä; niipaĺlu `ainu ai kot́ti, et `õkva loogan `kõńse all Nõo; Vili oĺl [rahest] `õkva loogan maan Urv; vili `küĺmi ärʔ - - oĺl pu̬u̬l loogah, `ripsõ õ̭nnõ maa kottal Rõu || fig laud om loogah `sü̬ü̬ḱe täüś, söömäldä no lastass kedä minemä Vas Vrd loogas
2. looklevalt kivi jäänu keset ti̬i̬d maha ja ti̬i̬ `aetu sääld loogan tõeselt pu̬u̬ld kivi Nõo
-loogat Ls liigat-loogat
loogus `loogus Jõh/-ua-/ Jäm Pöi Muh Kse Han Tõs Aud Vän Ris Juu Trm, -os Mar Kul, `luogos Lüg
1. pikali, maas Puud õlivad perast `tormi `luagus maas Jõh; Kui pouk käis, olid keik `loogus maas Jäm; Ta oli ikka `sõuke maru, et puud olid `loogus, kui see oog tuli Pöi; tänäkond oo küll vili `loogos maas kõik; mets üsna `loogos, vali tuul Mar; odrad `loogus maas Kse; rohi kõik `loogus Tõs; vili nii `loogus moas, tuul ta nii maha pekst; kõik pere `loogus moas, kõik on `aiged Juu; rohi jääb `lötsu maha, kui suur kaste, `oĺli nigu `loogus kohe SJn || kõveras, lookas koera saba [on] `loogus Muh
2. palju, rohkesti `Õuni oli oort `loogus [puude] all, maa oli `valge Pöi; surn inimesi oo `loogus maas Tõs; sõjas old aavatuid ja `surnuid `loogus moas Juu
1. pikali, maas Puud õlivad perast `tormi `luagus maas Jõh; Kui pouk käis, olid keik `loogus maas Jäm; Ta oli ikka `sõuke maru, et puud olid `loogus, kui see oog tuli Pöi; tänäkond oo küll vili `loogos maas kõik; mets üsna `loogos, vali tuul Mar; odrad `loogus maas Kse; rohi kõik `loogus Tõs; vili nii `loogus moas, tuul ta nii maha pekst; kõik pere `loogus moas, kõik on `aiged Juu; rohi jääb `lötsu maha, kui suur kaste, `oĺli nigu `loogus kohe SJn || kõveras, lookas koera saba [on] `loogus Muh
2. palju, rohkesti `Õuni oli oort `loogus [puude] all, maa oli `valge Pöi; surn inimesi oo `loogus maas Tõs; sõjas old aavatuid ja `surnuid `loogus moas Juu
loojas `loojas SaLä Vll Muh Mar Mär Vig Tõs Tor Juu/-es/ Ann, `luojas VNg Lüg Jõh/`lua-/, loojas Saa VJg Sim Iis/-uo-/ Trm Äks; loojunud `enne `õhtalle ei saand, kui päiv `luojas Lüg; pää om `loojas Jäm; juustekuĺl [lendab], kui `päike `loojas on Vll; kui päe `loojas on, siis o koi`valge Muh; karjassed ike `üitsid `õhtati: päe `loojas, supp `soojas Vig; kui päe loojas on, siis lähab pimedas Saa; `õhta eel, iha ajal, kui pää `loojas oli Ann; `õhta pääv oli loojas, siis olid virmalised Sim; kui pääv loojas on, [siis] iha kestab paar `tuńdi Äks || Mis sa `räägid [et und ei ole], omal silm `luajas Jõh Vrd loojan
lookas `lookas Jäm Khk spor SaId, Muh Emm LäPõ Tõs Tor Amb Tür Trm Äks Plt, `luokas IisR Ris JMd, `lu̬u̬kas Hää Saa KJn, `luõkõs Khn lookjalt kõveras, kaardus Marjapöösaste oksad on marjadega `lookas maas Jäm; obusel kael `lookas Khk; Vana tahaks ise olla ikka veel noor, aga keib lookas Pha; Suur kuld uur oli `rindas, ket́t oli `lookas öle rinna Pöi; Kui vikerkar `lookas on, siss tuleb vihmane aeg Emm; kõva, suur tuul - - puud `lookas kõveras kõik Tõs; Lumi puud maha magan, kõik arud `luõkõs muas Khn; Si̬i̬ inimene käib edetsipidi `lu̬u̬kas Hää; koerad joosevad nõnda kui ännad `lu̬u̬kas Saa; käib pea `luokas Ris; puu oks on `lookas, ta nii `muodi painutatud kõveraks Amb; rangjalg on nisuke, et jalad on väĺlap̀oole `lookas; obuse seĺg on `lookas Plt Vrd loogan, loogus
roogas1 roogas g `rooka Pha Vll Jaa Pöi Muh künnivares `rookad on mustad linnud, tegid paha, sasisid odra vilja ää Pha; roogas oo varese `suurdune, akkidega vahest ühes koa Pöi; `rookad köivad põllal vilja kallal Muh
roogas2 roogas Pöi, `roogas Muh
1. peenike ta oo nõnna `roogas Muh
2. (kõhnast inimesest) Ise nii lahja kut va roogas, kõht selja roo `vastus Pöi
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|