lops4lopsSe, g lopsuPJgTorSaaJuuTürVlPõMKan, lobsuRanNõo; pl lopsidMuh 1.lobjakas, lörts nüid aab seda `lopsu maha mis `irmus; kui ta (pakane) selle lopsu ära küĺmetab, siss on tee jää puha; vana mära siĺmad oĺlid lopsuga `kińniSaa; ma‿ilma `lopsu satab nõnna‿tSJn; aab sedä `lopsu jälle `taevast maha -- muudkui `rõõva ti̬i̬b ligesse Hel; kõ̭ik maa `olli lume ja `lopsu täisNõo || märg, lörtsine säne lops ilm `kõlba‿iʔ kohegiʔSeVrdlopp1, lopsak1 2.(midagi vesist, pehmet, mäda) mõned `tuhlid oo nagu vee lopsid, ei lagu ääMuh; `kartula ku va lopsu är mädänuTrvVrdloks1