Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
märu mär|u Mus Pha Emm Phl Var Tõs PJg Tor Koe Ksi Plt Pil SJn Kõp Hel, -o Lüg, -ü Rõu
1. maru, suur torm `kange tuul ja märo Lüg; ilm lεheb märuks Phl; `öösi tuli `kange märu, see oo tormist veel suurem Var; Ku kaśs tuult kiśub, sis lähäb ilm märule Tor; küll on täna `kange märu Ksi; kole märu oli, aas kõik ajad maha Pil; märu `märrab nõnna‿t suud ega `siĺma ei näe Kõp
2. piltl riid, tüli; lärm, mürgel Kui vana tuli, läks märuks lahti Pha;
nä `ti̬i̬dseve ärä - - `missugust märu siin enne olli Hel;
lat́sõ teevä märrü Rõu 3. aur, ving, suits köök märu täis Tor; küll seda `suitsu ja märu on ahju `kütmese aal tuba täis Koe