Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
koguma kogu|
ma (-
o-)
üld (-
mma Rõu,
-me M San,
-mõ San Krl,
-madõ Har);
kokoma Räp; da-inf koguda,
-o- R eP M(-
de)
T/-
de,
-dõ San/
Urv Plv;
kokuʔ San Urv Rõu Plv/-
oʔ/;
`ku̬u̬daʔ Har Se(-
taʔ)
1. ühte kohta kokku ajama, kokku korjama, koondama `veski `tammedelle kogovad `möldrid vett Lüg;
kogos kaik oma varanduse kogo Vai;
`andid koguma Jäm;
Kaks meest niitsid [vilja], naised sirpidega kogusid ja panid nabrase Pöi;
kogu einad kogu Rei;
pärast sai neid (viljavihke) kogoma akatud,
kuhilasse kogoma Kir;
`õhtu pääva `loodeni `võtsid rukid lõigata,
siis akkasid koguma Kse;
Lähme Piäl`randa lamu kogoma Khn;
`villu kogume üks igavene jagu,
siss lääme `müima Hää;
akkas ja `korjas ja kogos `paĺka,
pidi ikke uut maea `sõnna tegema akkama Juu;
põrsas kogub aga ära vedelama,
jätab paksu `põhja;
ammassirp kogub,
et sa saad `piuga võtta,
sellega saab rukist korjata `piusse JJn;
lasnud `laevu kaljude `otsa,
siis `riisund `jälle ära,
sialt ta ju kogonud omale selle varanduse Äks;
sääl siss temä kogus ja sai `ulka varandust omale Vil;
looguss om tu̬u̬,
mes niidu `aigu [vikatilöe külge] pandass,
et ta kogub `kaari,
siss tuleb ain ütte unikude,
ega ta kaari `pääle maha ei jää Ran;
ega võõrass ei kogu,
võõrass `laastap,
kannap kõ̭ik kodust `väĺlä Nõo;
kana nakass `poigõ kokku kogumõ San;
mitu länigutäüt `võidu `viidi `Riiga,
tu̬u̬ `tahtsõ kõ̭ik `ku̬u̬daʔ,
tu̬u̬d oĺl kõ̭iḱ suvi ku̬u̬t Har;
paastuh `ku̬u̬t́e pühist suuŕ `tõrdo täüś säänest `piimä Se ||
(üldisemas, abstraktsemas tähenduses) kogus muret oma `peale Tor;
mis sa vi̬i̬l sest patust kogut `endel,
sia olet jo egäpäe mineje Krk;
ahi `oĺli kaoni madal,
siss kogus parembide `kuuma Ran;
mõni kogup `õkva rikkit vaderit,
et siss laits saap paĺlu kingitust Nõo ||
(vilja-, heina)saaki koristama nüid on jo`vilja kogomise `aiga Vai;
old jo põllal ärjäbäd kogomas Vig;
kaara tahime enne ärä kogude,
kaara lääve otsast ärä;
`mõisa tüki pääl `minti tükki koguma;
siis `anti neil nööri `kaupa kogude Krk;
nüid võtame tõene tü̬ü̬ käsile,
sügisene aig,
kõ̭ik tahap koguda Nõo;
tulep `kaara koguma minnä - - kui terä kõva,
tulep nakata koguma Kam Vrd kogondama,
kogovama2. säästma; tallele panema tämä kogos ja `kõrjas ja `kannatas `tühjä `kõhtu Lüg;
eks ta ole seda puru küll kogun Ris;
Varandust juba küll kogotod Khn;
tal pailu raha kogutud JMd;
ma olen elu aeg `kööpind ja kogund,
aga mis mul nüid on Plt;
Puiss om ihne ja kogub raha Hls;
mis sa tagavara aat,
kokku kogut Krk;
sul `oĺli ette kogutu,
et sa saat `aasta ärä olla,
ku vaest nällä`aastak tulõp Rõn;
ta oit jälede,
kogu raha maja jaoss San;
mi‿sa tast varandusõst nipaĺlu kogut,
kos tä kõ̭iḱ jääss,
ku üt́skõrd koolõt Urv;
sai `ku̬u̬daʔ vanadusõ `päivi `pääle Har;
oĺ `vaenõ mi̬i̬śs ja kogosi hulga rahha Se ||
Juhan ja Mari eedävä `paari,
kaits om iks kaits,
kaits `lindu koguva iks pesä Nõo3. kogunema, korjuma `siie akkab vett `kõrjamaie ja kogoma Lüg;
`Õhtast kogub [kase] `mahla ikke `ämber täis IisR;
Ösna east juba [kartuleid kuhja] kogund Pöi;
veri oo puhass siia `sisse kogun,
seal se kupp siis oo Muh;
`pilbesid akkab kogoma,
tuleb sadu `jälle Mar;
kui ei pese,
sis kogub park,
tuleb paelu `parka PJg; [vesi] aureb maast ülesse ja kogub pilves kokku Ris;
ega siit midagi [heina] kogu JJn;
rukkid kogus ligi kolmkümmend vakka,
kõluterad veel `piale kauba Trm;
loik - - madalam kõst kohe vesi kogob vihma ajal Kod;
liimaku ja tuhk kogub riikmasines ala Pst;
taevass om `seante,
akkass `vihma kogume Krk;
`veskiden kogup seräst `tursti,
`möldri mü̬ü̬vä toda Puh;
kui paĺlu nõge kogub,
siss truubi ei `tõmba ja pliit lasep `suitsu `sisse `kü̬ü̬ki Nõo;
sonni om köńgäste vahel,
kos vesi kogup Kam;
madalõidõ kotustõ pääl om vesi kogunuʔ,
no˽nakass vesi kogumadõ Har;
rahha kogośs `õkva paĺlo ar;
sinnä koko vesi Se4. kokku tulema, kogunema (elusolendeist) `enne `pieti `laatasi,
siis kogos inimisi pali kokko Lüg;
inimised koguvad keriko Vai;
joo `öhtaks akab sugema,
`veised koguvad kogu Khk;
kured koguvad juba,
`tänav`aasta on varem see kogumine Rid;
uśsid peavad koguma mätta `peale ennast Kul;
nad kogusid endid kokku Kse;
`sõnna on kogund kaniste `easte rahvast kokku Juu;
kanad kogovad kuke `juure Kod;
mud́u temä `oĺli sehake `rahva mi̬i̬s,
naesed kogusid talle `ümmer poha ja perisid ta käest Vil;
aga Nõo keŕk olna mõtsa `sisse tettu,
om inimese sõ̭a `aigu tennuva,
om kokku kogunuva ja tennuva Nõo;
sügüse tulõkul kogusõ tsirguʔ - - ja nakkasõ `lämmäle `maalõ `lindama Kan;
siin om lämmi,
siia kogusõ [kärbsed] kokku henne Har;
väega hüä paŕk `ku̬u̬nu kokko `ju̬u̬ma,
nu `ju̬u̬jaʔ (joodikud) Se ||
`Laupa `õhta kui pühäbä `laulatama `mendi `läksivad siis inimised kokku. `Peikme `puale `läksivad `peikme ja `pruudi `puale `pruudi `pulmalised. Sie õli kogumise `õhta Jõh ||
kui `laulatamast `tuldi `vällä siis `pruudikodu,
siis sie `õhta üks tugev mies `luopis siis `terve sene `pulma`rahva põrandale,
kõik üks`tõise `õtsa `unniku - - seda `üäldi siis kogumise `unnik Jõh5. (ennast) korda seadma; fig viisakalt rääkima sii tüdruk kül ennast ei kogu,
`iśti sääl üleven masina veere pääl,
va nastak oli paĺlass;
sa piat oma suut kogume,
mis sa larat Krk;
kogu ennäst,
et sa iluste `vällä näet Hel;
jala `arki,
suu töluveli,
ei mõesta suud koguda,
tat́t joosep suust `vällä Nõo ||
kas sa ennast ei kogu siit (ei lahku) Krk
mogama mogama lämmatama – Jõh
mogima1 mogima Jäm Khk Pöi Trv Puh Nõo Kam Ote, -me Pst Hls Krk Hel toitu aegamisi (hambutuna) mäluma mogib `süia, kennel `ambud pole Jäm; muidu mogib paĺlaste idemetega, `ambad suust εε tulnd; laps mogib levatüki kallal Khk; `Õhta mogisi pirekse tuhlist ää, kala oli ka, pailu selle vana inimesel taris on Pöi; ei sü̬ü̬ kedagi, paĺlald mogib suhun Trv; miul ei ole `ambit, mogi igimedege; miul lää `aiga mogiden Krk; sa mogit ommugust õdaguni `sü̬ü̬mist Puh; mogi mokke vahel, süvvä ei saa Ote Vrd mugima, mögima
*mogima2 (nad) mogiva tulema, ukerdama muudku mogiva [vankri] päält mahaʔ enneda Har
mogoma mogoma niisugune tämä tekko pesä `kalda `sisse, mogomad `augud; `vahti et `musta müttä `juokso - - pedäs obone `kinni ja jäi `vahtima, et midä sie on mogoma Vai Vrd moguma(i)ne