Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
murelik mureli|k Lei Krk, g -ku Hlj VNg SaLä Muh Rei Mär Kse Tõs Tor Hää Saa Ris Juu KuuK Koe VJg TaPõ Plt KJn Võn, -gu Kuu Trv TLä San; mureli|kko g -go Vai; murõli|k San, g -ku Krl Har Plv Vas, -ko Räp, -gu Rõu
1. mures olev, muretsev mul on `ninda murelik südä VNg; kui ilm on `ninda paha, eks siis mies õle `ninda murelik, et kuda saab `eina`tüöga akkama Lüg; ää olg nenda mureliku `näuga Khk; sa nõnda murelik Kse; murelik oo mu meel Tor; tulen sinu jutule õige mureliku südamega Saa; ega `nüidki ilma leevata `toime saa, piad alati murelik olema selle leevaga Juu; küll si inimene one murelik, issob muren ja lońdin, ei kõnele, silmäd `alla Kod; on `jälle vanemad ära surnd ja on lapsed nii murelikuks jäänd Plt; jäi täpike murelikus KJn; mede inimese om `täembe nõnda mureligu Trv; ma `vahtsi noid `lu̬u̬me periss mureligu `süämega Ran; Linnu om tunda kah nigu mureligu, kui na lämmäle maale nakava minemä Nõo; si̬i̬ ei ole `miski inemine, alati murelik Võn; ta om keväjest saani sääran `väega murõlik, ei˽tiiä, mis ta murõtass Har; tu̬u̬ läśk oĺl `väega murõlik, kõik siĺmäʔ oĺliva ärʔ ikõtu Plv
2. murerohke ei ole old rahulist elu `lapsest `saate. üks murelik elu on old Hlj; eks ta ole üks murelik asi Muh; väga murelik töö Mär; murelik asi, `raske asi, teeb muret kohe Tõs; selle `pliekimisega oli `jälle nisukene murelik ka. kui `jälle [leelist] paĺju panid, siis põletas `kanga ära plekiliseks KuuK; murelik asi, kas ma jõuan läbi teha või ei Koe; elu on murelik küll VJg; kõhna elo sa eläd, su elo on murelik ja vilets Kod; temä elu om otsani murelik Krk; Piĺvine `vahtsõ `aaśta ü̬ü̬ täheńd murõlikko `aaśtat Räp