Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Leitud 1 artikkel
mureline1 mureli|ne Kuu Vai Jäm Khk Pöi Kse JJn Iis Trm Krk(n -li|n) Puh Plv, murele|ne Tõs Plt, `murrõli|ne Vas Se, g -se; murõli|ne g -tse Har; murõli|nõ Plv Se, -lõ|ni Krl, g -sõ
1. muretsev, mures olev `tõine on `rõemus, `tõine on kurb ja mureline Vai; mureline inimene muretseb köigi eest Khk; Alati on nii mureline nägu ees Pöi; pidasin murelist nõu, kuda ma lammast `niita saan JJn; on nõnna mureline teine Iis; ta om murelin, ei ole `lusti ega `rõõmu oma elust änäp Krk; sa näet nii mureline väĺlä Puh; ei massa murõlõni ollaʔ Krl; tu̬u̬d um `õkva hallõʔ kaiaʔ, et ta ni mureline um Plv; süä om `murrõline Se
2. murerohke mureline elu keik, kolm last‿o surnd Kuu; mureline asi, ti̬i̬b suurt muret Kod; timäl om ilmast `ilma ta murõline elu Har; oi, jelo om ilmah väega murõlinõ, väega paĺlo murõht Se