[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

keipara `keipara otse(joones), mitte teed pidi peni auk, vist mõni läits `keipara Kam

kohalt koha|lt Rei Hää HJn Amb Sim M Kam Har Räp, -ld Jõe Trv, kuhalt VJg Pst Krk, kõhalt Kod
I. postp
1. juurest, lähedalt; suunast, samalt joonelt ku akkas tulema `Elsingi kohald; sie oli `veskartorm - - `umbes siit `Praŋŋli kohald vai Jõe; tule ukse kohalt ära Rei; enne käis ti̬i̬ mede kohalt määst üless Hää; meie `eńdi põllu kohalt on meie `õigus `aeda teha HJn; sie maja paśtab üst selle arva kuuse kohalt Amb
2. kohaselt, vastavalt krahvid, parunid, ärrvońnid, kõik õlid suured ja `kanged, egäüks õma nime kõhalt Kod
II. adv
1. (ajaliselt) kohe kloppisime rukijahud palava `veega, `pańnime vana taari `paksu `juure, läks apuks, `kõlbas kohalt `juua Hää; Lehmalüps on kohalt käes; kohalt jala pialt kukkus ja suri Sim; ma tuusi (tundsin) kohald koodi riha ärä Trv; ku rüä ärä olliva tuulutedu, siss jahvatedi kohalt üit́s `ku̬u̬rma ärä Pst; `kastja tund kohalt är, ku leib sikke om Hls; tõine olli jäänu küll kohalt magame Krk Vrd kohelt, kohtas2
2. otsejoones, -suunas siit lääb ti̬i̬, kohalt meieris; tõisspu̬u̬l jõge olli kuhalt ni̬i̬ mäe Pst; purimise `amba kävve tõine tõisel `risti kohalt `pääle Hls; mine kohe `mü̬ü̬dä `aida, si̬i̬ lää kuhalt `sinna Krk
3. päris; väga si̬i̬ om kohalt ää inimene Hls; sa sait kuhalt `parrel aal `sinna Krk; ta om kohalt rikass mi̬i̬ss Kam; noʔ om kohalt tõnõ ilm Har; si̬i̬ om hää, ja om kohalt hää Räp Vrd kohalde
Vrd kohast, kohe2, kottalt

noolilt otsejoones noolilt pańds `seĺgä, pańds ku nu̬u̬ĺ `seĺgä Krk

otseti otseti Hlj/`o-/ S Lä hajusalt Pä K, Pal Trv Hls TLä TMr KodT Rõn San Krl, õtseti Lüg/`õ-/ Iis Trm

1. otsapidi, otsaga ette- või allapoole; kummargil, otsekil(e) palk `panna `püsti ja `lüia siis `õtseti maa `sisse Lüg; ühekorra ma jähi ägi taga magama, siis pidi ma ägi `pεεle otseti kukkuma Ans; selle `vehmriga `kiskus mind otseti maha Khk; Otseti olemisest jähi pεε `aigeks Kaa; kisu juurdega odrad ülese, ole otseti kummuli odra pöllal Pha; kepp pistetakse otseti muha Vll; kuu oo otseti `taevas; katsu et sa otseti `oetel soad Muh; Vaarus otseti toori Emm; Ma ösusi pääle otseti maas, nüüd selg nii `aige et Rei; see vanaemä sii ninä nii otseti maas et; naga oo otseti seal `aśta sees Mar; pea `aige, ei või otseti `laske ega `olla Mär; `kutser teind, et tää oo koa maha `lastud, olle otseti olnd Vig; ei või otseti `olla, silmad lähvad pimedase Aud; `juused otseti `silme ees PJg; kardulid kisun otseti Tor; kukkus otseti vette ku sulpsatas Hää; kui nii otseti moas olen ja tõusen, siis võtab aga `tuikuma Juu; obune oli otseti `sõimes Jür; kukkusin otseti maha kardule vau `sisse Ann; lein `teiba õtseti `moasse Trm; mia otseti ei või `laske, pia kahiseb Pal; puutäid, kui saab inimese ligi, naha sees kohe otseti Pil; ku ma otseti midägi ti̬i̬, sõss nakass pää `ringi `käimä Trv; mia put́te otseti maha `silmi pääle Hls; ku‿tu `matmine, siss tu̬u̬ naene sadanu maha otseti tolle `rü̬ü̬kmisega; oia pird otseti, siss lääb ta palama; Ma‿i taha otseti nakata kartult võtma, sooliku jooseva kurku Nõo; `lõika sina päiv `otsa otseti selle sirbiga sääl TMr; tõugaśs muʔ otseti maha Krl Vrd otselti, otsete, otsiti

2. otsejoones, sirgelt tulioks kasvab otseti üles puu tüvega, teesed kasvavad nagu `longu Tor; kabi kasvab `kõrge, otseti `alla, siest alt õenes `äśti VJg; säe pink otseti, et ta ei liigu JMd; tõene ois `sarja otseti, tõene visass anumaga `siśse Ran; väĺk löönu otseti kana `pessä Nõo

Vrd otsite

otsite `otsite Kuu VNg Vai, `õtsite Lüg

1. otsapidi, otsaga ette- v allapoole; kummargil, otsekil äkkitseld paat tegi ühe `müksäükse, ma `otsite kohe `sinne kala`hunniku; `paadi viend [tuulispask] `eina`maasse - - sie jäänd `otsite siis kohe maa sise; Kui kogu `päivä igä `otsite `täüdü `olla, siis `ehtul valutab pää kohe `ninda et Kuu; `jaala on `ninda `otsite vies VNg; emä `tõmmas `poisi `õtsite Lüg; `langis `otsite `maaha; lüö `teiväs `otsite maa sise Vai Vrd otsete

2. otsejoones, sirgelt `ärgä tuli `otsite minu `pääle VNg

Vrd otseti, otsiti

pisti `pist|i (-ś-) Hel T, -ü Võn San V, -ö Räp Se

1. vertikaalses(se) asendis(se) a. jalgadel(e) es küüni jala jalgpuu `pääle, siss `pisti kudasi; üits kõ̭ik, kuda nu̬u̬ latse sääl pengi man olliva, kas põlvili vai `pisti, pääasi kui kõtt täis sai enne Puh; karaśs `pisti ja läits minemä Nõo; tuul om nii suur, et tsia aap `piśti; `piśti tü̬ü̬d ma ei saa tetä (seistes töötegemisest) Kam; ma olõ kõ̭iḱ päiv `piśtü jala pääl olluʔ, ei olõ˽kibõnat ka `istu saanuʔ Har; piat alati pääle `pistü man `saisma Plv; ma˽kapõrdõĺli - - `Aivaŕ haaŕd kińniʔ, tõmmaśs `pistü; mul saa kõ̭igildõ `oltuss, piḱäle ja `pistü Vas b. (loomadest:) tagajalgadel(e) obene - - edimest kõrd `panti ette, ai `pisti üless Hel; kaśs kah aab kate jala `pääle `pisti Nõo; peni - - `soega `pistü purõlnuva iks Võn; sa paness kas vai looma `piśti `tańdsma, aga sa‿i mõesta Rõn; t́akk ai katõ jala pääle `pistü ja `rü̬ü̬ḱe Vas c. otsaga ülespidi kõevul `oĺli kaits `argu `piśti kasunuva - - juśt ku oless kätega tettu Ran; olli serände lina ari, nigu väedse `pisti paku sehen Puh; kae kassil saba pisti, laseb nigu vuhinaga; siga ku vihane om, siss om arjasse `pisti Nõo; ommogu `lät́se emä `lauta, lehm laadan sälile maan, jala `taiva poole `piśti; alati oĺl sul toḱk `piśti käen Võn; mõnel tsial om kõrva `piśti Kam; üits `oĺli parsil, kes rüä `vihke `vasta `võtse ja `pisti `pandse Ote; eass rüäriiht kiä pusi es, viläriiht pusiti, rüäʔ oĺliʔ `eśki `pistü; Es jää muud mitte midägi, ku tu̬u̬ ahervaŕs inne jäi `pistü Urv; tühi kot́t ei˽saisa˽`pistü vns Krl; hańel pää˽`põ̭hja aeduʔ, perse˽`piśtü nigu koŕgi vi̬i̬ pääl; ku ma - - `näie, et susi `astõ ti̬i̬d `mü̬ü̬dä, siss `lät́si külh `juusõkarva˽ ka `piśtü piltl Har; ku ah́oluud aia nõ̭al `pistü om, siss kuĺl ei˽näe˽kannu Rõu; räśtik maka pää `pistü Vas; ku linaʔ ilosahe om kakut, peo `pistö lü̬ü̬t, siss ommava˽kukuʔ nii hurmah lajah Räp; munõl `vińdläsel om sääne `piśtü `saŕviga lehm Se || (uhkeolekust) ta käü alasi `hirmsa `uhkõdõ, nõna `piśtü, pää sällän Har; käüse pää `piśtü kui hüäl hobõsõl Se

2. esile ulatumas eläjätüḱk kõhnass jäänu nigu koĺep, kondi `piśti nigu `saiba Nõo; vannul omma jala kõvõrõ ja seereluu `pistü San

3. otsesuunas, otsejoones siss kääni `pistü üle söödü; `vihma satass õka `piśtü `taivast maha San; sa ajat hobõsõ `piśtü mäkke üless, mine mäe kallast `mü̬ü̬dä; ah sa latsõrõibõ, lät́s `piśtü vette `sisse; nii `vaiki om `täämbä ilm, et sau lätt `koŕsnast `õkva `piśtü üless Har; Aja no˽süü `õkva `pistü mullõ `kaala Rõu

4. täiesti, päris, väga aŕkadraga lätsivä mättä `pisti segi - - sagsamaa ader lu̬u̬b äste; peremi̬i̬s käib `Elvän ja müib aia`kraami - - no ta lääp jo `pistirikkass Nõo; sul pedi kat́s `siĺmä `piśtü häpü täüs olõma; ma oĺli `piśtü hädän ta peru hobõsõgaʔ; sa olõt `piśtü piniss lännüʔ Har; tu̬u̬ om jo `pistü `koiruss Vas; `väikäne tarõkanõ, `pistü täüś oĺl [inimesi]; `pistü hädäh olõt Se