[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

rähk1 rähk Hlj Lüg IisR Pöi Kei Hag JõeK Pai Koe Kad Pil San, g räha Mär Han Aud Juu Plt, rähä Kuu Vig Tõs Juu Kod KJn Trv Krk

1. kruus, klibu; kiviklibune pinnas siin `väljädel on ka paas, `niiskene pae rähk Lüg; Tääda, mis va kivisaue rähk on, kuivab kõvaks kut luu Pöi; Meitel oo va soueräha põhjaga põllud Han; Sääst `rähkä ei saa ju `laṕmege kudagi kajude Krk Vrd rihk1, rõhk2

2. rägu; rägastik jää rähk, `seokse tõusu tuulega ajab jää merel kokku uńnikusse Aud; ilus mets `kasvas, nüid pole midagi, paĺjas rähk Hag; eenamad jäävad `metsa, `rähka Pai Vrd rähm2

Vrd rahk2

rääk1 rääk Amb VJg, g räägu Jäm Khk Pöi Muh Rei Phl/-εε-/ Mar Mär Kse Tõs Tor Hää Saa Ris/-o/ Plt KJn Kõp Trv Hls Puh Ote, `räägu Hlj Lüg IisR(-äe-), `räägü Kuu; rääḱ Krl Plv Se Lei Lut, g räägi Krk San Har Rõu Vas; n `rääku VNg; `rääkö g `räägö Vai; reak g reagu Juu(-eä-) JMd Koe Trm Lai Plt; riak g riagu Vll Iis; riäk g riägu Khn Kod

1. rukkirääk Kus esimist kõrd `kuuled `rääku, sial on ia saak, `einä vai `viljasaak Lüg; Üks rääk `rääkis ühel puol tuba, `teine `teisel puol, ei nüüd õle enam `kuulda IisR; räägud `loulvad `kangest sääl Torgu tee `ääres `metsas Jäm; ma `leitsi räägu pesa Khk; riagu ial käib `selgesti Vll; Rääk tõmmab ega õhtu rugis Pöi; rääk karjub rääk-rääk Rei; kui rääk laalab, siss persse akkab `üidma larinal Tor; kas sa räägu `kinni oled saanu (narritakse rukist lõigates teistest mahajääjat) Hää; sääl karjuvad mitu `rääku Saa; reak ei anna ennast inimese sekka Juu; viĺja`aasta pidi ia olema, kui rääk vara `kraaksus Amb; reak on kõige viimane suvelind JMd; rukkis paĺlu `riakusi Iis; riägud kisendäväd `õstate Kod; mis sa karjud nagu reak rukkis Plt; vut́t ja rääk ja püi, kõik on põllulinnud Kõp; rääḱ om ruuń lind, `kõrge jalaksege, ruuni kirjage Krk

2. (võrdlustes märjast olendist) Jäin `vihma kätte, nüüd olen märg nii kui `räägupoeg Hlj; ma õlen märg kõhe kui rääk Lüg; te õleta nõnna märjäd ku riägupojad Kod; nigu rääk olin märg Plt; ku ani vi̬i̬st `vällä tule, om kuju, aga kana om ku rääk Ote; kana `oĺlive nigu räägi likõ San

Vrd rüä|rääk

rühmäk1 rühmä|k g -ku rühmaja om üits rühmäk - - ei läpe magada kah Nõo Vrd rühmik