Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
rahk1 rahk g raha SaLä Pha Saa Vil Võn V, `rahke Vll; seesü `rahkas Muh, `rahkes Vän Pil
1. rähm, mäda silmas rahk tuleb silmast Pha; silmad `rahkes Vän; silmä omma `aigõ, `rahka `ju̬u̬sva Võn; su siĺmä omma rahaga ku̬u̬n Har; rahk silmäkolgehn, pühi ärʔ Rõu; raha tüküʔ `ju̬u̬skva siĺmist Plv; rahk silmänulgah, paĺlo `rahka Se
2. hallitus, kõnts apu taar vötab sedist `valge korra `pεεle, `rahka võtab `pεεle Jäm; piimale soeb raha kord `pεεle Khk; [õlu] `rahka läind Pha; ilmatu `rahke kord oli `piale `korjand Vll
3. eritis mahlajooksu lõpul kaśk on pasal, jooseb `rahka Ans; mahal läheb `rahka, ei `aita änam mette Mus; ku mahla tila ärä `võetse, siis tuleb `rahka Saa; kõiv jääss kińniʔ, `rahka aja joba. rahk sääne paks om nigu tat́t õ̭nnõ Urv; ku kõiv jääss jo mahla `ju̬u̬skmisõst rahu, sõ̭ss nakkass `rahka tulõma Rõu
4. meri oo `rahkas (hakkab külmuma) Muh
rihk1 rihk Tõs Aud, g riha Mih PJg Vän Rap, `rihka Khk rähk mere `ääres `rihka pεεl `kasvavad meri`kaapsud, sigadele keedetase Khk; punane saue rihk, täma kardab `kuiba `kangeste Mih; kajo `vooder, et vesi puhas on, et `rihka `sisse ei tule, ta ju riha `sisse kaeveti PJg; nisu kasub riha peal ja kruusa peal Vän Vrd rõhk2
rõhk1 rõhk Lüg Jõh, g rõhu Hää Juu Rak Iis Kod Pal Plt KJn Trv Hls Krk Puh Nõo San Krl; röhk g röhu Jäm Khk Vll, röhu Kuu; n, g röhu Vll; rõuhk Urv; p `rohku VNg
1. millegi esiletõstmine, rõhutamine Ei `selle `riidele saa `röhku `panna, `onneks ku midägi `selgä saad Kuu; meil raha `pääle `rõhku ei `pandud, meil ikke `süödi sääl võid ja `piimad ja kõik Lüg; `tähtedel on röhk peel Khk; Sellel ma tään rõhu `panna (tean kindlalt) Hää; ei `pandud aava `arstimise juures `rõhku Rak; ta‿i pand selle `piäle `rõhku KJn; ütel `siandse kõva rõhuge Hls; na ei pane `rõhku tü̬ü̬ pääle, tahav ümmer uĺade Krk; kõ̭nelamise pääle piat ka iks `rõuhku `pandma Urv
2. surve, rõhumine nüid‿o varastel nii suur röhk taga - - `vargad `vöeti vägise `kinni; seant lühine puunot́t pannasse kohegid röhuks Khk; `söikse röhu all lihab tiheks Vll; panin küll `rõhku `peäle, et ta `oome selle ää tooks Juu; panen siened rõhu `alla Iis; emä pani pojale `rõhku `piäle, võta [naine] ärä KJn; kõva rõhuge (jõuga) tü̬ü̬d tegeme Krl || (vererõhust) sääl `kaetana ärä, `paĺlu sedä `rõhku om Nõo
rähk1 rähk Hlj Lüg IisR Pöi Kei Hag JõeK Pai Koe Kad Pil San, g räha Mär Han Aud Juu Plt, rähä Kuu Vig Tõs Juu Kod KJn Trv Krk
1. kruus, klibu; kiviklibune pinnas siin `väljädel on ka paas, `niiskene pae rähk Lüg;
Tääda, mis va kivisaue rähk on, kuivab kõvaks kut luu Pöi;
Meitel oo va soueräha põhjaga põllud Han;
Sääst `rähkä ei saa ju `laṕmege kudagi kajude Krk Vrd rihk1,
rõhk2 2. rägu; rägastik jää rähk, `seokse tõusu tuulega ajab jää merel kokku uńnikusse Aud;
ilus mets `kasvas, nüid pole midagi, paĺjas rähk Hag;
eenamad jäävad `metsa, `rähka Pai Vrd rähm2
veebiliides
@ veebihaldur