[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–38. vihik (a–rüüp)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

saun saun g sauna, saana eP, `sauna Kuu Lüg Jõh IisR, saona Khn Kei JõeK; soun g souna Jäm Ans Emm Rei Han Var; n, g `sauna VNg Vai

1. köetav hoone või ruum higistamiseks, vihtlemiseks, pesemiseks eks ole neid `saunasid ka, kus on elo`kammer `õtsas Lüg; nämäd olivad parajast `saunas `vihtlemäs Vai; `sounadel olid viŋŋuougud Jäm; egal perel oma saun Khk; `Sauna `köeti nii, et seinad punetasid (kõvasti) Krj; Saun oli esimene maja, mis uie koha `peale `tehti; Niikaua elati `saunas, kui elumaja `tehti Pöi; õrred `ollid `saunas ülal, kus must pesu `pandi, kui sa ült ää `võtsid Muh; Aita sant souna, tahab lovale ka Emm; Soun `suitsu täis, poiss jätnd `kriiskad `pääle Rei; igä `lauba `õhto `köötasse `sauna; saunal oo sauest parandad Mar; sii saanas oo aga seda `sooja vene `moodi Mär; ennem põlnd igal perel `sauna, sai vihelda ahu ääre peal iga lebateu ajal Kse; paelu enne neid `sauni oli siis, mõnel oli Tõs; `vihtlemese saun oli, suits ja soe tuli `sisse kõik, seal `ańtsime `vihta mis `paukus Aud; meil `laudu `oĺli, oleks teind saana `vaĺmis Vän; Vanasti küll `saunes süńnitadi, aga isal põle sel ajal `sauna olnu Hää; meie oma sauna taga oli `Vestre väli HMd; meie külast on saanad kadund `oopis Juu; ma `süńdisin vanas `saunas, sie oli tahumata `paĺkidest ja õĺgkatuksega suetsusaun Kos; `saunas viheldakse JMd; tuba pala niigu saun Koe; täna `küeta `sauna VJg; saun `tormab juba Sim; läks `sauna `vihtlema Iis; ennevanass õlid taludel suured saanad ja eesikud; üks saun, sada akent = puuriit Kod; saun oli tükk maad `kaugemal, meil oli ilma `koŕstnata Äks; nüid on saun sääl asemel, kus se `veske `oĺli; kase`vihtasid on saanas KJn; peris `paĺkast `oĺli `tehtud saun ja saana kõrval `oĺli kaju ja pesukünä, kus `peske said Vil
2. a. köetud saun; vastavate toimingute tegemine selles `Saunas `vaibub viha; `Naaburi `naine‿o `jälle `sauna menemäs (hakkab sünnitama) Kuu; saab `lauba `õhta `sauna, saab `kondid `pehmest, siis lähäb elo `käimä `jälle Lüg; `Silmad `näevad vett `saunast `sauna (peseb nägu ainult saunas) IisR; vähä nagu vilusta, kui tuled `saunast Vai; eile `öhta käisime `saunas Vll; Kes enne `sauna sõi, selle kõht pidi `peale `sauna siniseks minema Pöi; täna `õhta saab `sauna; pere saunast tulemata Muh; Nädali voi kahe tagant peab ikka `souna tegema Rei; täna oli ikke ea saun, oli ea soe Mar; Tieme `sauna, rihetolm taris naha piält maha lopota Khn; Teen täna `sauna kah, ku tahad, tule `vihtlema Tor; mis `sauna sii `vaega, mine meres, oled puhas kohe Hää; käisime meneva `lauba uue `vihtadega saanas Amb; meil on saana nädäl Kod; käisid `saunes, vanast olid suitsusaanad Pil; Saanast tulles sain `küĺma SJn b. piltl Tugeva vuo `kerral sai `uidumies kova `sauna, igä `kolme `neljä `augu tagant tuli nast `jääle lappada Kuu; nagu nüüd tuleb `einäaig, palavad ajad, sai `õige `sauna Lüg; Täna sain `sauna küll, `vihma `kallas `ninda‿t IisR; Küll ma lapse`põlves sai ikka sauna iga `õhta `veiste, lammaste ja sigade koju`aamesega Han; Õleks ma tiadnud, et sial niisuke saun ees ootab (raskest tööst) Trm
3. piltl (nahatäiest, peapesust) Küll sa oma `sauna nüüd saad Kuu; Käis `pummeldamas, nüüd kodu saun `uotab; `Selle üle`annetumale piab `sauna küttama IisR; Ta oli ikka `sõukse sauna soand, et mäletab Pöi; ma anna enne `soole `külma `sauna, kut sa `sooja saad Muh; Ma sain igavese sauna, ta söimas mind nii palju Käi; sai kohe tubli saana, sai õpetust Tõs; Ta sai isa kääst nesukese saana, et punane õli väĺjas Trm; ańnin tälle üvä saana Kod
4. väike elamu; onn, osmik; ka saunakamber eluasemena elätud siis `saunujess, siel Malusi `saarel old kaheksatoist `sauna `tehtud (kaluritest) Kuu; elas seal põlluääre peal `saunes Mär; pisike saun oli, siis maamõet `andis maad koa, siis tegid tä suures Kir; `vaesed inimesed ikke `saunas eläväd Tõs; elab `veikses `saunes teinep̀ol jõgi Vän; `saunas oli üks eluruum, `aukliku sauepõrandaga tuba Kos; temal oli veke saun `tehtud, `ilma `kambrita rehetuba JJn; saunte asemed `pańdi `kruńti, tema (mõisnik) ei taht `jälle nisukseid `saunu Ann; nüid me elame siin `veikses saunas VMr; si̬i̬sama veike saun, mes näil one, nagu varessepesä Kod; minu isa elas ühes saanas, teese maa pial oli saun olnud Äks; meil `oĺli vanasti sugulane ja eläs nisama ka `veikses saanas KJn
Vrd sann

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur