Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
keris keri|
s g -se IisR Sa Muh L HaLä spor Jä,
Plt, g -kse spor R,
HaId spor Jä,
ViK Trm, g -sse Lüg Jõh Mar Mär Vig Tõs Sim TaPõ/
keri|
ss Pal Lai/
Plt;
kere|
s g -se LNg Mih Pä/g -si Tõs/
Ris JJn Pil SJn Vil/g -si/
Lei, g -sse LNg Hää MMg Äks Ksi Hel;
kere|
ss g -se Krk V/-
śs Har Rõu Se Lut/, g -sse Plt KJn Vil/g -ssi/
Krk Hel T Kan Plv Vas, g -ssa Trv; all keresal Kõp,
keressel(
l)
e spor V; ill kereśsehe Rõu;
kiri|
s g -se Khk Kaa Krj Pha Jaa Muh(g -sse)
Hi(g -tse)
Kul a. raudkivihunnik endisaegse (korstnata) rehetoa (või sauna) ahju küttekolde kohal sooja kogumiseks ja säilitamiseks `Uome saab akkada kerist `kergitama (tahmast puhastama); `Nindagu kerikselt läbi `vietud (määrdunud) Kuu;
`enne vanast õlivad `ahjud `reie tuas `ilma kerisseta,
minu `muistamisi on kerissega;
tuop täis vett kerissele,
siis on saun täis ägä;
`sauna `ahju kerisse vari (kattekivi) Lüg;
moned keriksed on `kimburad,
tekköd `sauna `kargest Vai;
`saunas kirisega ahi,
kivid pääl,
kosnast pole Pha;
kalad kirisele `küpsema Jaa;
Tee siis keris `lahti koa (ava keriseauk) Pöi;
ei tea millal ta akkab kerist maha `aama ~ `puistama (kive nõest puhastama); nüid o keris,
vana mõiste `olli ahu süda Muh;
nää sii oo ukseesine nao keris (kivine) Mar;
egä igä ühül põle paat (paekivi) kerisse `kohtes `ühti;
`ümmer kerisse oo müirid,
liiä mürid Vig;
raudkibi ahe. `lahtine kerese ahe Pär;
pial oli suur pae kibi,
et tuli `vastu lage ei käind. kui `lahtise kerisega ahi oli Nis;
keriste puhastamine oli enne rehe`peksu Juu;
ja siis `pańdi vorstid kerikselle ja siis me vanad inimesed käesid vel keriksel neid `voŕsta `keeramas Kos;
must nagu ahju kerise topp JJn;
kaks `koormad kiva läks rehe ahju kerisselle Trm;
eks kerissed õle kinnisengi ahjun Kod;
keress oo maha tullu,
võlli alt katik lännu;
keresege ahi ei küdsete `leibä `ästi:
oiap `rohkep kerese sehen selle `su̬u̬juse;
keresege ahi om ilma `lõõrede Krk; [sauna] ahju pääl `olli keress,
raud kivedest. peenembit kive `panti vahe `pääle,
muidu keress jäi korõdass Ran;
keresselle visatass lõunat. mõ̭nikõrd ku paĺlu `kirpõ om,
sõ̭ss pandass `rõiva˽kerese pääleʔ Urv;
kereśs oĺl kummu ja võlvi vahe pääl Har;
ma `viśksi jo˽keressehe vett Rõu;
`viśsi vett kereśsille Plv;
nagu kerisele ~ kerise peale ~ kerisesse (ebapiisavast mõjust või hulgast) sai küll `suure kere`täie,
sest kedägi `vällä ei tuld,
nagu kerissele `viska vett Lüg;
Kus `selle `kaĺja ots,
mis ägedaga `juovad,
läheb nigu kerikselle IisR;
See kaob kui kuumale kerisele `viskaks vett Rei;
jõi toobi tühäs,
tahab veel,
isi `ütleb,
oli nagu tilk vett keresele Tõs;
Näljatse kohta üeldakse:
paneb nagu keresele Tor;
reägi `suuga juśt nagu kerise `peale `viska vett. sest ei tule kedagi Juu;
nõnnagu kuuma kerikselle `viskas vett,
ei siit saand midagi VJg;
nagu kerissele loobib (aplast söömisest) Trm;
niigu piutäis `su̬u̬la `viska keressele (vaese inimese tulutust aitamisest) KJn;
`viskab kui keressele,
klaas klaasi tävve `järgi (joob palju) Puh;
lät́s (
~ kattõ)
nigu keressehe;
taa hobõnõ mütt nigu keressehe (sööb palju) Plv b. fig (sünnitamisest) keres `langes maha - - perenaene tite`voodis `aige PJg;
Me noor keris kukkund sisse (tüdruk sünnitas vallaslapse) Sim;
juba keres maha lagunu juba Krk;
Naesel (
sanna)
keres sisse sadanu =
lat́s ollu Hel c. hum kere; kerise peale andma peksma `Ähvärdas `tõisele kerisse `pääle `andada Jõh;
Paha `lapsele `anneti (~
`anti)
kerisse `pääle IisR;
öhö inimesele annan kerisse `peale Mar;
Sellel poisil on vaea kerese `pääle anda San Vrd kirits,
saunakeris Vt ahi