Eesti murrete sõnaraamatu 1.–39. vihik (a–segadis)
Leitud 1 artikkel
senna `senna Jõe Kuu Hlj Lüg Jäm Kär Kaa Pha Hi Noa LNg Kul Mär LäEd PäLo Vän Hää HaLo Hag Jür HJn Amb JJn Tür Koe HljK Rak VJg TaPõ SJn Vil, senna Vig Kir Äks KJn Lei
1. a. osutab kõnelejast eemal olevale kohale Mis ma `senna `niitma liha, vanad kulu all, loomad ep taha seda Jäm; vihm `vaibub `senna ala ää Kaa; mis ei saand kätte, jähid `senna (lastud lindudest) Noa; senna jäi veel `kõrsi maha, ma‿lä too ne ärä Vig; uus mõis `tehti senna Kir; teesed läksid ää, täma tuli `senna elama Mih; ei jätn `senna kedägi järele Tõs; viin oma ratta `senna HMd; lähme `õhta kella kuue aaks `senna HJn; mul on `tarvis `senna `minna Koe; pulmalised `sõitsivad `senna Rak; läks `senna, aga ei nähnud kedagi Iis; `tõmbas `käega, et minul `tulla `senna Kod; `senna sai vedada neid küll Äks; nüid `senna ei `maeta SJn; `pandsin oma kanadelle `senna teri maha Vil b. järelasendis on kohta täpsustav sõna või väljend mine vaada, [ta] läks `senna sauna pool Käi; rugijahu ja `soola ja mes `senna [nahaparkimise nõusse] keik `pandi Phl; lähme `senna mere pääl Hää; pane `senna tooli korja `vastu HMd; [ader] lükkas `si̬i̬mne `senna vakku Äks
2. osutab eelnevalt märgitud kohale siin `järve `ääres on `praegastki midagi, mis `senna `pikset kisub Jõe; sügise rugil `aeti vesivaud, vesi vaos ikka `senna Kär; vikati lüsi, vikati saab `senna `otsa `pandud Kul; neĺla`jalgne tulejalg - - senna pisteti siis peerg vahele Vig; aiukohad oo õrnad, ei tohe `senna `lüia `ühti PJg; kammer oli küĺmem, `senna sai leevakannikas `pandud Jür; eintest sai keerutada nisukene keeruss ja eenad senna `pääle Äks
3. osutab koos sõnadega siia ja tänna eri suundadesse või kohtadesse liikumisele tee oli sedasi `vinklise `tehtud, sammudega `loetud, kord siia, kord `senna Mih; üks `seie, teene `senna HMd; elistasime `senna ja `tänna, tulivad kõik kokku JJn
4. esineb paratamatust väljendavates lausetes `senna ei või parata Mär; mis `senna `aitab Koe