[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–39. vihik (a–segadis)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

sinna `sinna hajusalt R, Emm Rei L K I M hajusalt T(-ä), sinna Vig Iis Vil M T, sinnaʔ VLä; sinnä Hel T, sinnäʔ V; šina, -ä Lei, sinäʔ Lut

1. a. osutab kohale, mis on kaugemal, kõnelejast eemal Saad sa `sinna saand, jo sa kirjudad Rei; muĺlikad tulle koa sinna Vig; ma lähä `sinna `tööse Tõs; läksin peris `sihkis `sinna Saa; tema viis lapsed `sinna, `õhtu läks tõi ää Kos; `Äśti ia oli `sinna `kangaid maha tõmmata Amb; tuli `sinna `juurde VJg; kui sinna läksin, ei `leidnud kedagi kodus Iis; egä ma `sinna elämä ei jäe Kod; ää pane `sinna, vaid pane `siie KJn; meilt saab `sinna ligi`kõrda sada kilu`meetert Vil; miut juhadedi sinna Krk; kui sa sinnä saad, siss sa oled kandisse `küĺman Hel; nüid mul ei ole sinnä midägi `asja minnä Ran; `sinna saa kolm vai neli `vörsta Puh; `sinna om alb manukäik Nõo; mis te lääde sinna `ot́sma Kam; kui sinnä inemine `sisse lätt, ega ääp `vällä ei saa Ote; sinnäʔ oĺl paĺlu matõtu Urv; lehmä˽lät́si˽`sü̬ü̬mä sinnäʔ Krl; ala˽sa jättü nuid sinnäʔ, aja äräʔ külä eläjeid Har; sinnäʔ om jo˽perädü maa Rõu; sinnä˽käve tä ka `tü̬ü̬hü Plv; lät́š šinä un tulõ tagaždi Lei b. (koos kohta täpsemalt märkiva sõnaga) vorstiputer, mes `sinna soolika `sisse `aetse Tõs; tubakad kasvatasin, `saatsin sõjaväkkegi oma vanamehele `sinna JJn; kuer augub `sinna `põesa `alla Kad; pane `sinna naki `otsa Pil; sinna `alla ta tuisaśs lume Pst; siss leive peremehe kokku ja [läksid] õpeteje manu sinna `palleme Hel; siss `tuĺli ta `sinna talule tagasi Puh; mia olligi, kes tä sinna opetaja manu soovit Nõo; ku ma sinna Kivisilla‿päle sain, siss `oĺli mul kõ̭ik meelest lännu TMr; viiśtõist `lehmä `mahtusiva kõ̭ik `sü̬ü̬mä sinnä ruhe manu Ote; t́siaveneläne viis mu `õkva `sinnä `tütre läve ette Rõn; `piknõ lei ku˽tsärätäss sinnä˽tsiŕbi pääle Urv; mi‿sa sinnä˽ti̬i̬ pääle `saisma `jäie Har; [ma] panõ tu̬u̬ sõiranõu sinnä˽kuuma piimä leeme `sisse Rõu; `ku̬u̬rma kukati sinnäʔ rihe külele `maaha Plv c. (seos kohaga on tuhmunud) nad olid ikke `sinna lehmale siis [rohtusid] annud KuuK; ma˽sinnä˽`süüdläne ei olõʔ, et varanduss ar˽`võ̭õ̭ti Vas

2. a. osutab eelnevalt mainitud kohale pannasse kolm puud ja akatse `sinna `ümmer `kuhja tegema Aud; Panid kolm `puari takuseid `pükse `sisse, siis `rohkem `sinna kua ei `mahtunudki Amb; se oĺli kihelkonna ku̬u̬ĺ, `sinna tuĺli raha `maksa KJn; `ju̬u̬mise kammer `oĺli, sinna läks `sisse igaüks Vil; ku olli kihelkonna ku̬u̬ĺ joba, siss `panti `sinna küll `latsi Pst; üits tüḱk räbä jäi tegemädä, sinna `kästi kari pääle `aada Ran; kes südi lammass `oĺli, karass üless `seime, sei kõtu täis ja eedäss magama ka `sinna Nõo; köide `panti põrmandule, sinna siss nu̬u̬ `puistuse pääle ja siss kääneti kubu `kinni Ote; lü̬ü̬p su maha ja sinna sa `jäätegi Rõn; näil om kavvõdahe eläjide `viimine, sinnä˽mäe `taadõ Rõu; timä lät́s Kaarajüŕri, lät́s maia `eihtämä sinnäʔ Vas; maśt pandass pengi `küĺge, lüvväss laud sinnäʔ Räp b. (korrelatsioonis sõnaga kuhu, kus, kust) lähen `sinna, kuhu tahan Tor; mina vi̬i̬l `sinna ei saanud, kos mi̬i̬s tü̬ü̬s oli Äks; kos külä kesänuŕm, `sinna `aeti külä kari; ta‿m serände `vasta`aaja, ei lähä `sinna, kos ma käse Nõo; kohe mi̬i̬ĺ helgätüss, sinna˽perse˽kergätüss Har; ar lät́s sinnäʔ, kost tulda aiʔ inäp tagasi (surmast) Se

3. osutab koos sõnadega siia ja tänna eri suundadesse või kohtadesse liikumisele sest soab igale `puole, `sinna ja `seia Jür; aina kieveldab `seie ja `sinna, mitte või `olla paigal `põrmugi Kad; oli laiali loobitud, üks pihu `siie, teene `sinna Pal; ta‿m `sände `kähku vanamut́t, tedä saap sinna ja siiä; veedike `sinna ja veedike `tännä ja `omgi `ulka `aiga ärä lännu Nõo; taht `kõiki minnäʔ, sinnaʔ ja tännäʔ Har

4. väljendab ajalisi suhteid las ta nüid `olla `sinna `aega JJn; sinnä om jo paĺlu `aastit tagasi Võn; paĺloss sinnäʔ `aigu um Vas; sinnä˽saa katõssakümmend `aastat Räp

5. esineb paratamatust väljendavates lausetes ma ei soa `sinna kedägi parata Tõs; mis `sinna `aitab VJg; mes `sinna parata, kui si̬i̬ eluke nii om lännu Nõo; ma˽kut́si, a mis mul sinnä˽parata˽ku˽tulõ õiʔ Vas

Vrd senna, sinnade, sinnak, sinne, sõnna