[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
kapp3 kapp g kapi Ris VJg I KJn, g kabi Kuu, g kappi VNg Jõh; kaìp g kapi Muh Khn eL; n, g kapi Sa Rei L Ha Jä VMr Kad Plt Kõp Vil; kappi g kabi VNg Vai(`kaapi g `kaabi)
1. mööbliese kabi uks on `liiga `kinnine, ei saa kabil `käiä; oda `kaabist `riided `vällä Vai; pane asjad jalust ää kappi Khk; elu`aegas `olla kapi rennil all olnd Mus; leva kaìp `olli vanal aal; seina kapid `ollid koa, vähiksed Muh; meidel on söömakapi ja riidekapi Rei; Tuaesise ühüs `seinas oli kaks kapit Han; kapi `pandi `senna laudikusse, siis piimad olid kappis Mih; kiriku kapi on kirikus, korjatakse raha `sisse ja `antakse `vaestele Juu; ei mina ole kapid näind, kerst oli Ann; leivakanikas on kappis nii ää `kuivand et Tür; pane `riided kappi Iis; edemält ei õllud `suuri kappa, räted kua `seisid kerson Kod; `rõ̭õ̭va panet `kasti või kappi Krk; piab `vastne kaìp `tu̬u̬ma Puh; mõsõ˽kapialunõ ka˽`puhtass San; ka‿sa viil kapilõ tult Plv
2. ruum või katusealune rehetoa otsas, kuhu veeti viljavihud enne parsile panemist – Võn VId kappi `veeti [vili] `sisse, ku oĺl ilm noorõhn pilvehn; õdagu kuivalt kappi ja säält läbi paja `sisse (rehetuppa) Rõu; Ilosa ilmaga˽`tu̬u̬de kodo riihe ala ja riihe kappe niipaĺlo päid, ku kõrraga `riihte üles lät́s Räp
3. eseme osa, panipaigana kasutatav kapitaoline kast a. (paadi ninas või päras) oda `keula kabist `viskam VNg; vana `istund `sönna suure kapi pεεl, kapi sääl taga `otses [lestapaadis] Ans; `venne kapp one `venne ninän, kosa leib siden Kod b. (saanis, kasutatav ühtlasi istmena) saani kapi. saanil oo jo seal taga, kus pial estotasse Mar; `istumise all on soani kapi, mõnel on uks peal Juu c. võrguhargi labas olev panipaik kudumisriistade tarvis `lapsed `onvata `vergo `argi kappi `kaane `lohkunud VNg
4. riidekirstu, -kasti või kohvri laegas pane `kirstu kappi Lüg; mool oli `kohbre kappis arjassid Vig; mul jäi kodu suu `suĺge, laua `pääle laulu `lehte, kirstu kappi keele `kõlksu rhvl Hää; kaśti kapp one õtsan, veeke `suhklaek; tanu oo kaśtikapin Kod; kuŕts kava `aiga kirstu kapin Krk; kirstukaìpi võis `kõ̭iki seräst peenikest `asja panna nigu niidi ja nõgla Nõo
5. õõnsus, tühemik; ase, sälk, hammas a. ahju, soemüüri või truubi küljes Ls ahju|kapp, truubi|kapp b. ehituspalkidesse palkide ühendamiseks raiutav sälk või ase nõumbu kapi `raiumine Pöi; nurgad raiutakse, paĺk pannakse `riśti ja kapi jääb `sisse Juu c. pl teĺle kapid sälgud kangastelgede külgpuudel – Khn d. õnarus, õõs kui kaśk soab maha `saetud, kännu `sisse soab kapi raiutud. see jooseb `mahla täis, see on mahla kapi Juu || (õõnsus ree painardis) paenardi kapp KJn; kaìp `olli paenanduss, mes kõdara `ümbre läits. tu̬u̬ `olli õõsikuss tettu - -. tu̬u̬ õõsik kotuss `olli kaìp, mes `ümbre kõdara otsa lääb, otsat tulliva vastatside kokku Ran
1. mööbliese kabi uks on `liiga `kinnine, ei saa kabil `käiä; oda `kaabist `riided `vällä Vai; pane asjad jalust ää kappi Khk; elu`aegas `olla kapi rennil all olnd Mus; leva kaìp `olli vanal aal; seina kapid `ollid koa, vähiksed Muh; meidel on söömakapi ja riidekapi Rei; Tuaesise ühüs `seinas oli kaks kapit Han; kapi `pandi `senna laudikusse, siis piimad olid kappis Mih; kiriku kapi on kirikus, korjatakse raha `sisse ja `antakse `vaestele Juu; ei mina ole kapid näind, kerst oli Ann; leivakanikas on kappis nii ää `kuivand et Tür; pane `riided kappi Iis; edemält ei õllud `suuri kappa, räted kua `seisid kerson Kod; `rõ̭õ̭va panet `kasti või kappi Krk; piab `vastne kaìp `tu̬u̬ma Puh; mõsõ˽kapialunõ ka˽`puhtass San; ka‿sa viil kapilõ tult Plv
2. ruum või katusealune rehetoa otsas, kuhu veeti viljavihud enne parsile panemist – Võn VId kappi `veeti [vili] `sisse, ku oĺl ilm noorõhn pilvehn; õdagu kuivalt kappi ja säält läbi paja `sisse (rehetuppa) Rõu; Ilosa ilmaga˽`tu̬u̬de kodo riihe ala ja riihe kappe niipaĺlo päid, ku kõrraga `riihte üles lät́s Räp
3. eseme osa, panipaigana kasutatav kapitaoline kast a. (paadi ninas või päras) oda `keula kabist `viskam VNg; vana `istund `sönna suure kapi pεεl, kapi sääl taga `otses [lestapaadis] Ans; `venne kapp one `venne ninän, kosa leib siden Kod b. (saanis, kasutatav ühtlasi istmena) saani kapi. saanil oo jo seal taga, kus pial estotasse Mar; `istumise all on soani kapi, mõnel on uks peal Juu c. võrguhargi labas olev panipaik kudumisriistade tarvis `lapsed `onvata `vergo `argi kappi `kaane `lohkunud VNg
4. riidekirstu, -kasti või kohvri laegas pane `kirstu kappi Lüg; mool oli `kohbre kappis arjassid Vig; mul jäi kodu suu `suĺge, laua `pääle laulu `lehte, kirstu kappi keele `kõlksu rhvl Hää; kaśti kapp one õtsan, veeke `suhklaek; tanu oo kaśtikapin Kod; kuŕts kava `aiga kirstu kapin Krk; kirstukaìpi võis `kõ̭iki seräst peenikest `asja panna nigu niidi ja nõgla Nõo
5. õõnsus, tühemik; ase, sälk, hammas a. ahju, soemüüri või truubi küljes Ls ahju|kapp, truubi|kapp b. ehituspalkidesse palkide ühendamiseks raiutav sälk või ase nõumbu kapi `raiumine Pöi; nurgad raiutakse, paĺk pannakse `riśti ja kapi jääb `sisse Juu c. pl teĺle kapid sälgud kangastelgede külgpuudel – Khn d. õnarus, õõs kui kaśk soab maha `saetud, kännu `sisse soab kapi raiutud. see jooseb `mahla täis, see on mahla kapi Juu || (õõnsus ree painardis) paenardi kapp KJn; kaìp `olli paenanduss, mes kõdara `ümbre läits. tu̬u̬ `olli õõsikuss tettu - -. tu̬u̬ õõsik kotuss `olli kaìp, mes `ümbre kõdara otsa lääb, otsat tulliva vastatside kokku Ran
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|