[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–39. vihik (a–segadis)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

elamine tn < elama (tähendusrühmade piirid pole alati selged)
1. elu, elusolek; eluaeg, -iga Elämiseks vähä, suremiseks `palju, aga `viina ottamiseks parasjagu (joodiku kiitlemine) Kuu; `eigä se ole oma elämine, `eigä oma suremine Vai; Palk ka seike – elamiseks vähe, suremiseks palju Kaa; mina äi ole oma elamese sees mette `palju `kurja `teiste inimestel teind Käi; sadasid `aastud ei ole elämist Vig; pole `õiged elamese `tahtmest Kir; mes mul tost maa pääl elämisest kasu om, ku ma ei kuule Nõo; kelle t́siŕp [viskamisel] otsaga maa `sisse lät́s, tu̬u̬l oĺl elämine Rõu; vana olõdõʔ, seo elämine um jo `väele elämine Vas
2. igapäevane eksistents, eluviis, -laad; elujärg `Jõhvis õli mul ilus elamene, aga põlesin nii ära, et vanad `riided jäid `selga Jõh; See peremees oln `söuke kehva mees oma elamise poolest Krj; Tuulingu `möldrid olid oma elamisega teiste sias ikka püsut karusemad küll Pöi; Sui oli elamine `kamretes Kos; elamene akkas kosuma Tür; kuda sa õma elämisegä läbi suad, et `võlga egä ädä ei õle Kod; tulli siia `Karksi kehvä elämise `pääle Krk; joba ma tunne, kudass tu̬u̬ minijägä elämine om; raha pääld om elämine, kõ̭iḱ tuleb `osta; käte tü̬ü̬st om elämine Nõo; sõŕmi päält (käsitööga) elämine Plv; elämine oĺl naŕr, `naksivagiʔ `kutsma toĺa vallass Räp Vrd elutus
3. elatis `Täüdüb merele `mennä, `kustas `muidu elämist `saada on Kuu; kalapüük ei `andand enamb elamist ja siis akkas vedama `Suome `kardulid Hlj; na saeva jo siist elämist külländ, `kapsta ja `kartuli, ja liha ja `kõ̭iki mes vaja Nõo
4. majapidamine keik läksid `linna, `jätsid oma elamised maha Mus; Vabanikul oli pisike elamine, pireke tuhlismaad, üks lehmakont, paar lambakintsust, seapörsas Kaa; ta sai sellega (porsamüügiga) siis oma elamese järje `peale Muh; Ja on neid kellele antasse kõik täis elamine kätte Trm; noil ka oĺl suur elämine, ütessä `nüsvät `lehmä oĺl; oĺl kat́s suurt tallo, üteh taloh oĺl kat́s elämist (peret), tõõsõh üt́s elämine; mine kutskõ˽timä siiä, ma anna timäl umast elämisest puuĺ kuningrikki Vas; Ristesäl oll veiga suur ja hüä elämine Se Vrd elutus || vara; sisseseade sääl (uues koolimajas) nii suur `uhke elamine, olemine keik; keik kuhad elamist täis Khk; temäl om elämist küll, temä om `seante `jõukass Krk
5. elamu; eluase, kodu kel ei õld `kuski elämist [pandi vaestemajja] Lüg; si̬i̬ om ää, ku elämine `endä peräld om; sü̬ü̬k om tetä, elämine om puhastada Nõo; tarõ ma os tennüʔ `taivadõ, elämise ilma `otsa rhvl Har; sääl elämiseh oĺli˽ka lut́igõʔ; mul um `väega˽hää mi̬i̬ĺ et, mul esiʔ elämine um, et ma tõsõ elämiseh ei eläʔ; magasime˽välän, meil tet́ti tu̬u̬kõrd elämist Plv Vrd elamus, elutus
6. suguelund elämine akkab `tahtama (tekib suguiha); elämine õli `püksist `vällä jäänd [mehel] Lüg; Ära `istu `ninda `kauva `peĺdikus, `külmetad elamise ära IisR; [lõbunaine] kis selle meste`rahva elamesega ullust on läind, lähvad niipaĺlu `kat́ki ja mädanema Kad; undrokad õlid `põĺvi, vähä upitasid, õli kõik elämine sul väĺjän Kod; kot́ikud ja kõik on elamene, vanad muńnid ja Ksi; poisil olli si̬i̬ elämise kot́t `paisten; [mehe] elämise `pääle ei tohi lüvvä; elämise asja `aige ~ elämine om `aige Krk; läits perse kannu `otsa, elämine kõ̭ik puha nii valluss et, ei saa `kõndi kah Nõo Vrd elamus
7. sisikond läksin `lauta lehmal oli kõik elamine väilas VJg; sualikad käeväd kubeme kui tõssan ehk köhin, käib kõik minu elämine sidess `väĺjä Kod; kui soolikad ja kõik `välja tulid, siis `üeldi: elamene väljas Ksi

helotama heĺotama heljutama, (kergelt) liigutama hiire˽`kuḿpva iks kulat́ski `saĺvi ja heĺotasõ˽terä `saĺvi; `keŕkoh heĺotedass `keĺli; min heĺodaʔ üless (aja, käega puutudes, üles); leht́ kahisõss, tuulõga heĺotass; sul vaib t́siŕp, sa `mutku heĺotat inne; `uhkõhe `väega kõ̭nõlõss mokkõ heĺotass õ̭nnõ; [poole ajani kantud laps] om jo hińgeh - - heĺotass joʔ Se

kaaruss2 kaaru|ss Rõu, g -sse Kam Krl, g -ssõ Ote Krl, g -sõ Urv Har Lut(n kaaŕe-) räästas pane tsiŕp kaarusse ala Kam; olõ katussil `oĺli kaarussõ; aidal oĺl suuŕ kaaruss ette tett Urv; `hamba paĺk, tu̬u̬ om sääl kaarusõ all, tu̬u̬ katusõ manu ei putuʔ Har; aida kaaruss Rõu Vrd kaarass

kua2 n, g kua V(p kuad Krl, kuuva Har, kuvva VId, `kuvva Rõu; koa Krl, in koah Se, al koolõ Har Se)
1. kes kua teist kerikullõ lätt Krl; Ma ei˽tiiä, kua mullõ üteĺ Har; kua hummugu inne sinnä˽sai; kual t́siŕp küle pääle satte, tu̬u̬l tuĺl surm Rõu; `kualõ tu̬u̬ palitu sai; meil raha kõ̭iḱ üteh, kual vaia, tu̬u̬ võt́t Vas; kua hobõsõ pant et́te Se; nut́t lammass, kual olõ‿i `saŕvi Lut
2. kumb; missugune kua asi sullõ `mi̬i̬ldüss Krl; kua imä siss poja pääle `ütläss [et poeg on varas]; kuuva ti̬i̬d sa lähät; ei tiiä, kua meid vanõmb om; kualt pu̬u̬lt ta no˽tuĺl Har; võta `kuvva tahat Rõu; kua lat́s no `ikmalla om, kõ̭iḱ latsõʔ `ikva ja `täńtaseʔ; `kuvva `kõŕtsi vaia, sinnä˽`vi̬i̬di [viinavooriga toodav viin] Vas; A kua jummal `hämmäss, küll tu̬u̬ `kuivas kah Räp; mõista‿i kuast livvast süv́väʔ; koah majah kakk tänitäss, sääl tütrigul saa lat́s; a kual talol olõ õs `lat́se, tu̬u̬ ka õks pidi `väiko kaŕusõ murõhtamma Se; kuvva kätt Lei; kual pääval Kra Vrd kuass

kurg kurg (-ŕ-) g kure üld (n `kurg|i, -e Vai; n, g kure Jäm Khk Hi; g kurõ Khn Ran Võn Kam San V)
1. sookurg õlen kui üks lesk kurg või nagu unt `üksi `päine Lüg; `pitke `kaulaga ja `pitki `jalgoga `kurge Vai; kure on konna kunniŋŋas, kured `otsivad, `nolpsavad neid kevade Jäm; kes `meite odrad puhas `nahka paneb, vana kure, käte vahelt `äigab pöllu `puhtaks Khk; Kui kured `kangesti `karjuvad, see pidi `jälle `vihma tähendama Pöi; kurg `olli `täida täis, üsna kubises täedega Muh; Täisi täis kut kure pueg Emm; suured karjad olid `kurgesi, summa viisi LNg; Kured olid `tähtsad linnud, neid `tunti igas pool; Kure kael üle mere = katla sang Han; Kui kurõd `kõrgõ `lendväd, tulõb külm tali Khn; kured lähvad, `kurja `ilma, aned lähvad, `alva `ilma PJg; akab juba taĺv tulema kui kured `lähtvad Ris; sui siis on `kuŕga sii küll, söövad sügise na jõhvikaid; kui kured sügise sedasi `rongis läksid, me akkasime `karjuma, sega pudru, sega pudru, kus kured läksid nii segamini, põld `rongi enam kusagil Juu; kuŕg on `rändaja lind Koe; kure munal ei piä `mingid maetsed õlema; kuŕg tõssab aga `jalgu ja käib üksi, egä tämä peregä ei käi Kod; mõned üksikud kured on, kellel pesa `tehtud puie `peale Äks; kuŕg läind kurjas, and lastele tappa SJn; kure om är `eśsunu (ei lenda reas) Krk; piḱä seere nigu kurel Ran; kuŕg tunnep oma `säetut `aiga, kona ärä piäb minemä Nõo; kuŕg kah `korjass `konnõ ja mis tä kätte saa, veese `poele tood́uss Võn; kuŕg om maisa lind Ote; kurõ˽läävä˽kurja ilmaʔ, hani läävä alla˽tulõvõ Krl; Miili tulõ uḿmi kurõ`jalguga, astuss `õkva ku kuŕg Har; ku kurõ˽suuhn tänitäseʔ, sõ̭ss umma˽hüäʔ ilmaʔ Rõu; inne es `naata rükägi tegemä, ku˽kurõ laugõlõma nakasõʔ Plv; sügüse kurõʔ `lätväʔ, saavaʔ kuŕa ilmaʔ Lut; kurge viskama valetama kas `viskat `kurge või kõnelet `õigust Krk || (kuresaabastest) kured `tievad `nairid Hlj; kured nokkivad `jalgu, siis kui `lapsed `käiväd vie `loitudes `palja jalu Jõh; lastele ikke `öeti, ärge minge `veese, kuŕg toob `saapad Tõs; lapsed ei tohi `õue `minna kured tulevad ja künnavad `nairid `piale JõeK; nä kurg on `naerid `jalgade `piale teind Amb; küll sai sellega valu näha, kui kuŕg kevadel siared `lõhki nokkis Sim; kuŕg um verevä˽`saapa˽toonuʔ Plv || u toonekurg (euf kurg lastetoojana) Noh eit, pane puder akkama, naabri naisel tulnd kurg külaliseks Pha; Seal kuuleb `varsti kure äält Pöi; kurg toob tite tiiva all Kse; kuŕg olla nähä (rasedast naisest) Juu; naesele `leńtsid kured Pil; juba kured keerutavad siäl KJn; kurõ˽toova tiigist konnapujakasõ ni `saage lat́s Se || (rikkast inimesest, kiitlejast) Mis siss kurel viga võõrsil kävvä, ku erne een ja tatrik taka Ote; Mis kurõl viga kõrista˽ku `herne nõ̭na all ommaʔ Urv; Mis kurõl viga `kurku kurista, ku su̬u̬ sula om Rõu; Kas kurg sõs söömädä, ku herneh nõna all Räp || (teat mängust) ku lõpõdi põimmaʔ, aiʔ kuŕe kotti Lut || (muid ütlemisi) Kured `vievad ühe `süöma aja `kaasa (lõunasöögikord jääb sügisest ära); Kurenokkast on ka mehele `saadud Lüg; kui kuŕg petäb ää, tulevad täid `peäle Juu; Täib kurel oodata, mil soomaa sulaks saab Amb; Senni kurg kooles, kui soo sulas (laenu maksmata jätmisest) Urv; kui kuŕg pett, lätt mõ̭ni asi katski, kas tsiŕp, adõ̭r vai midägi muud Vas; Ei kurg madalahe mõtsa kae Rõu
2. vannasadra käepide; harkadra aisad `kurgidega adra VNg; sel adral õli - - taga pikkad kured kust `kinni `oieti; `Kurgedegä `atral on kureõts, kaks kure `õtsa Lüg; kureots pole `püuse saand (pole veel kündnud) Kär; Kurg `tehti kõverast kadakast Pöi; Kure käib adra varre pääld Rei; [adral] ermus madalad kured Rid; kurg `tehti `peale, kaigas all ja peal käis kurg Han; adra kured või aesad Tor; adra kured olid vanast kõverad kuusejuured, kust `oiti `kińni HJn; adra `kurgi on minugi kääd oind Tür; `kurgede vahel viab obune, aga tagumised otsad on käsipuust Sim; mua adral õlid kured, kus obune vahele `pańdi, mua adral õlid kure otsad üles kõverad, aga vene adra kured õlid `õiged Trm; kartuliater on `sahkegä `kurge vahel Kod; Muĺgimaa adral on löhemad kured Plt; `kurgede küllen om käsipuu Trv; adra kurõd olliva kuusitset, `võeti üten juurikuga Ran; kõvõra otsaga `raide olliva kurõ Kam; too adra kuŕg siiä, vaja om ader ärä `köütä Ote; noist kurist (kurgedest), noist saivaki adra `vehmreʔ, noidõ `kuŕgi vahelõ `pańti obõnõ Urv
3. esi, tööriba seisab taga kure otsas Amb; katsu et kurega järele pääsed VJg; suvel kõigutan kure otsas, talvel laalan laua otsas rhvl Sim; si̬i̬ jäi `kurge tegeme, ku temä oma viilukest ei jõvva ärä lõigade Krk; kurge jääma (jätma) ~ kures olema rukkilõikusel eega maha jääma `minga perast sina `lõikumaal `kurge jäid VNg; kie rukki `lõiku ajal jäi maha oma `iega, siis `üöldi, sie rippub kures, `tõised avitasid `vällä kurest Lüg; Jätsid kurge Amb; jäi `kurge oma `eega Kad; olid laisk, jäid `kurge VJg; kes iega taha jäi, sie jäi `kurge Iis
4. mõrra tiivapuu – Kod Lai kuuritsa kured, kaks `kurge, üks kurg käib `mü̬ü̬dä jõe `servä, tõene kesk jõge Kod
5. jõhvikas – Kod MMg Kõp Krk [öökülmad] küpsetäväd `kurgi Kod; kure `äitsnemise aig olli küĺm, kure `äitsne `külmiv ärä; täo om perätu `kurgi mõtsan Krk

miski `miski (-ś-) R Muh Mar Mär Han Var Tõs hajusalt KPõ, KJn Plv Vas, `meski MMg Ran, midagi VNg, midägi Lüg Vai; g millegi Khk(-gid) Tür Ran/me-/, missegid Khk Muh/mise-/, messegi Ran, mikegi Krk; p mida|gi (midä-), -gi(s)t R(me- Kuu) S(-gid, -˛id, -d; -ged Pöi Hi, -get Emm; me- Kär Pöi Hi) hajusalt L(-gid; -˛id Var) K(-gid Rak Äks), Pal M T(-ki Võn) V(-giʔ; -ge Räp; medä- Har, mita- Lei, mitä- Lut Kra), -gina Ran Nõo Ote Urv Har/me-/ Vas(-nä, -näʔ), -gine Ote Rõn, `miski(d) (-ś-) hajusalt R(-t Lüg) Sa(-t Khk Kaa), Muh Rid Mar(-et) Kir/me-/ Var Tõs KPõ(-t Tür) I(`meskiss Kod); käändelõpud võivad liituda partiklile, nt: seestü millegist Mär Tür VMr, `miskist Jõe, mikkegest Krk; alaleü missegile Jaa; saav `miskiks Kei, mikekiss Krk; kaasaü mikegige Krk; samas nt: seestü mille|stki Khk/-d/ Nõo/me-/, minne- Lüg/`m-/ Kaa/-d/, `miŋŋe- Kuu, mine- Lüg/me-/ Jõh, misse- Pöi, mise- Muh, mike- Krk; saav `miŋŋekski Kuu, mikessigi Krk, `misseskiʔ Vas, messäski Kod; kaasaü `miŋŋegägi Kuu, `miskagi Lüg Jõh; lühendvorme: p midad, määd Khk; rõhutamise korral kasutatakse vahel kahekordset partiklit: p midagigi Ann, midagit̀ki HJn, midagistki Jür Rak, miskitki Rak

I. pron 1. a. lähemalt määratlemata ese, nähtus või asjaolu temä `tahtus midägi teha VNg; kas `luomal `miski [süüa]- - on `kõige vähämat Jõh; oled sa väsind, lased millegid `naale, `ingad Khk; oled sa medad `keetend Kär; suume (kiil) lüiatse `sisse, kui `kervele vöi missegile vart taha lüiatse Jaa; sa oled üks lämmkäṕp koa, anna so käde siis midad Pöi; äi ma tεε mette, aga jo sεεl siiss medaged ikka oli Käi; kui sa midägist tä käest küssid, ei tä `vasta siis üht Mar; midagi viirastab silma ette Var; akkasid maja `mööda `ot́sima ja `leitsid ühe `puldanist kot́i, miĺle sies midagit oli Jür; kas sa oled sellest inimesest `miśkid iad kuuld; sest aisast ei tule `miśkid `väĺla VMr; tema on aleda südamega, akkab `nutma, kui vähä `miski on VJg; akkan `miski tegema Trm; kui kośjad ära `peeti, siss pruudil pidi olema ike ka midagi `kinkida neil kosilastele SJn; sa iki mikegige olet löönü tat Krk; suure `tuiamisega (sundimisega) vahel iki liigutab midägi Ran b. mitte ükski asi või asjaolu tal ei ole `miskist `puudu, ulk `lapsi on `kasvatand Jõe; vähäse `arvuga inimine ei saa `arvu `miŋŋestki Kuu; täis kuld `sõrmus, ei õle segatud `miskagi, puhas kuld Lüg; ma ei tahand `miski `süia Jõh; eks saa‿p tεε ennemidi midagid jumala sönast Jäm; pole sest sii kuulda määd Khk; teistele jägab keik `välja, omale‿p jää midagid Kär; Äi mul pole missestkid nii kahju, kut sest, et ma sind eesele naiseks es saand Kaa; Vanasti pole nendega (põldmarjadega) muud `miski `tehtud, kut `söödi nii sammu ää Pöi; mina‿p tea mette misestki Muh; äi ma muista medaged ütelda Käi; loomad on `nälgas, midaged `anda pole Phl; ei ole `misket keetnd Mar; ta ei saa millegist aru Mär; ma ei näe midä˛id änäm, mis siäl põllu pankas oo Var; `larmab aga niisukest löru, mis põle midagid veart Hag; minule ta‿i `reakind midagistki Jür; sellest ei tia midagigi, mis viga sial `olla võib Ann; ega mägilese moa peal sis `miskid kasva Koe; `ilma priĺlita ei lue ma enam `miśkid VMr; ei mina soa sellest mite, mite miĺlist midagi aru Kad; mina küll `miśki ei kirjutand HljK; mina ei tiä `miskiski Kod; puud ei lähnud `lehte, `miski `kasma ei akanud Pal; aab `sääntest juttu, mis midägi väärt ei ole Hls; ma ei mõista sedä mikessigi ütelte Krk; ku ma `väĺlä lää, sis‿ma mitte kui üits midägina ei näe Ran; küll si̮i̮ inimene om juhmakass, mitte mellestki ta aru ei saa Nõo; es ole perremeel midäki tetä Võn; es tiia midagine `enne, ku aig kätte tulli Ote; es näe es midägiʔ, pümme oĺl Rõu; ma‿lõ nigu `vaenõ sańt, mul õi olõ˽midäginäʔ Vas; [loom] jääse kõhnast ku vana `kimle, ei sü̬ü̬ʔ midäge Räp || (elusolendist) ärä `ilmas `kiidä oma `luoma, kas `lehmä egä midägi Kuu; mi‿sa sääl pokõrdama lähät, ku sust iks midägi ei saaʔ Urv c. (eelnevat väidet rõhutavalt) mina ei `kartand ega midägi Kuu; `küündlabä `naised ei `ketrand `eiga midagi, pidasivad `küündla`pääva VNg; sedä (nirki) oleks võind võttada `kinni küll ja nahk maha, muud `miśki IisR; mes sa jörud, äi sεεl pole `viisi äga medaged Phl; a vat ei jäen `aiges egä midägi Var; ma käisin linnas selle puuaśsi `vankriga, ei sie põrutand ega midagi KuuK; Ega midägi, müi leib ärä ja osta tolle raha i̮i̮st toitu Nõo; sul om kõ̭iḱ taa pad́utuss ärä `kaonuʔ, ei olõ sul kõttu ei perst ei medägina Har; tu̬u̬l olõ õs inäp mi̬i̮lt pääh es midäginäʔ Vas; küläti̮i̮ - - ta oĺl jo nii keväde porinõ, ni‿et midäge `hirmsat Räp; õga‿s no inäp `lasta aiʔ [rabatud rukkiõlgi] ladamõhe ei midägi Se

2. mingi, mingisugune tüö jäi `miski `pohjose peal `seisma Jõe; `siie vahe `ukse `pääle kolm `kerda `lüödi `oite kovast, `jusku `miski kova `asjaga Kuu; [mardisantidele] `anneti `erni ehk `leiba ehk midagi `kuoki VNg; mina ei tia, kas nad (linnud) `miśki `õnnetusi ka `tuovad vai IisR; `piirberid `pandi, kui midagid `santi maitset oli kihal Jäm; laps jönnib, `miskid viga vöi `puudust pole, `siiskid nutab; üks midagid jumalus peab meitel ikka olema Khk; ei seda soa `miskid `nõuga kätte; piimal ei ole misegid `maiku Muh; kas sa tunned peas `miskid viga, kεib see `rinki ehk vuhiseb Rid; see `miskid `kuntsi peab ikke `teadma Mar; mis ma `oska nüid tiha, et mul midagi `nööri ei ole Kir; prääḱ maa, kus midagi `vilja ei kasva Var; eng `kinni, kui ma natuke köi, tahas midagi `rohtu, et oles natuke kergitan Aud; `väikse `kuivan `näuga, tal ilu `miskid põle Ris; külemitul ei ole `miskid `mõetu Kos; ma ot́sin [lõime kinnitamiseks] midagi tikku JJn; rehavarrel pidi `miśki viga olema VMr; `enne arbueided ja taadid ikke arbutasivad, kui mõni luom jäi `aigest ehk `miski muu äda oli Kad; suo põle `miski nuŕm Sim; Sial ei aita ei vanadus ega meski rohi MMg; `pańdi kõva maa `piale `kartulid, `aeti `miśki `moodi `kińni ka Lai; mõni tõi - - pruudile midagi kingitust natuke SJn; mikegi moodug tast jagu ei saa Krk; esi ma‿i saa `osta midägi ihukatust (ihukatet) Hel; ma ei jää `messegi inna i̮i̮st kodu Ran; kolme `aaste peräst siss ma `pru̬u̬vse midägi ametid ette võtta San; ega˽midägi˽`kraami es olõʔ Urv; nu̬u̬ inemise eläse rõõmun ja lustin, nuil ei olõ medägi murõt õiʔ Har; täl es olõ midägi muud `riista kui t́siŕp Vas

3. (rõhusõnana eitavas väites) ega `selle `kolme vakka`maaga midagi eland VNg; mina `uotasin ikke, et saan `suoja `sauna, ei midägi Lüg; sääl ka ei tuld `targema midägi Vai; see‿b `aita mo eest (meelest) midagid Khk; laudkatus pea ju `vastu `miskid Mus; aab muidu tühist juttu, mis pole jutt mida˛id Krj; aga õlut ta es `oska teha mette - - see es ole õlut koa midagid Muh; nüüd ei ole sest änam midagist `ühti Rid; pulmad olid kolm `pääva, kolm ja neli - - kudas nad `kuskil `peeti, ega nad mõeduga põln midagid Lih; ei tal õlnud seal maad midagi Kad; ku̬u̬rt ei olõ midägi, niu kirmakõnõ pääle tõmmanu piimäle San; olõ õi˽kuulu˽timäst midäginäʔ Vas

4. umbes, ligikaudu sial old üks midagi kuuskümend `puega va, ühes `karjas (hüljestest) Jõe; sie oli vist midägi `viie`kümmene `aesta `paiku Kuu; rahapalk oli‿s midagi nelikümend `rupla VNg; see ilmasöda - - no see `tuuris ka midagid kolm `aastad vöi `rohkem veel Ans; lasi teha kanadele kaunis suure avara aia, kuhu mahub midagid kakssada viiskümmend kana Krj; nii pikk päe oli, see oli midägist paarkümmend `tuńdi `pääväs tööd tehä Mär; ma olin ka vist midagi ühüteist `aastane, kui ma `kooli läksin HMd; kuolis oli [tütar] midagi paar `aastad, siis akkas vahepial `tienima KuuK; midagi `mieter `sarved laiad olid neil `ärgadel VJg

II. subst miski või keegi märkimisväärne või väärtuslik mis õli siis sie `tioline, sie ei õld `miski IisR; Kevade on koorm `einu suur midagi, soab mütu `päeva loomadega läbi Pöi; karja möisad, ne pole medaged, natune maad on ja Käi; ei old sie süek ka `miśki HljK; ega tu su̬u̬ ain midägi asi ei ole, aga piäb, piäb tegemä, muidu ei ole eläjile midägi `anda Ran; miskiks panema ~ pidama tähelepanu pöörama, oluliseks pidama tämä on sene `aigussega juo `arjund `vällä, tämä ei pane sedä menestki Lüg; Kiski ei pandki seda miskiks Kei; rikas ei pane nagu messäski, et ta rikas one Kod; ma‿i pane sedä mikessigi, mis sa mulle `ütlet Krk; naańõ hoit́ ka `lat́si, a latseʔ es piä˽tedä `misseskiʔ Vas

Vrd miaki, migägi, miigi

muu1 muu üld; gpl muine Pöi Muh, munde Jõe/`m-/ HMd HaId Amb Ann Kad MMg Äks Lai Plt KJn Trv Krk TLä(-ń-), muie Kod Lai Krk, `muie Kuu Lüg Vai

1. substantiivselt osutab millelegi või kellelegi kõnealusest erinevale a. (tähistab midagi ebamäärast ja abstraktset, elutut) mis muud kui sie on mu amet Lüg; midä nüüd muud tehä, kui ottasin krabu `sorgad `kinni Vai; mis sa veel muust räägid; pole sεεl muud näha olnd kut kaks pisist `lamba `talle; kui lehma udar oli `aige, siis es möisteta muuks arvata, kui uśs oli osand Khk; me‿p ela muinest kui kala püist Muh; mis neil muud teha oo, mutku `vahtivad üksteese `silmi Mär; muud ei tohe `kaasa võtta, kui oo lubatud Tõs; easte elada tahan, ei muud kedagi änam Tor; siin muu ei `aita, kui pane matakug päha; muu pärast ära muretse Saa; ei saa muud tehä, mutku vahi teist taga Juu; külap vist parandab `aeda, mis muud seal kõnnib JJn; eks‿se vist sammeti riie old, mis ta muu ikke oli Kad; mes siis muud kui minema Trm; värnitsägä tõmmatasse `eśte `akna ruamid üle, kellegä muiegä; ma ei `suagi muud ku ti̬i̬ `sü̬ü̬miss Kod; mina olen `kuulnu, et pulma ja matussega mitte üle järve ei `minta, `sisse lähäb, mis muud Äks; kanarbikud `koŕjasin metsast, panin patta ja `kietsin ära - - ma muiega küll ei `värvinud Lai; muud mul sulle `anda ei ole KJn; muud ei saa tetä, `vaata ani `poigi Hls; mikess ta mundess õigats ku üit́s raaḿ Krk; kiisa li̬i̬m om `väegä ää, salvat `leibä manu ja muud ei tahakina Ran; `paĺlalt käsi koti sai lavva päält kätte, kõ̭ik muu `olli kadunu Puh; `nu̬u̬ruse rumaluss ja vallatuss, mes tä muud Nõo; mul ei olõ põrra muud ku kait́s kanna San; ei olõ päält särgi midägi sällän, muud pääl ei olõ Har; Ega siin naid põllu`pandmise `riistu moid es olõ˽ku vikat́, tsiŕp ja riha Rõu; maka suurõ pümme mõtsa seeh, muud näe‿i ku mõts ja taivass Se b. (tähistab elusolendit peale mainitu, kedagi teist) `muidu nad küll ei varasta, on ju ko˛e `tiada, et `nende tüö, `kelle `munde Jõe; `Muiel on `kaigil `kardulid üleväl, aga `Oŋŋal on veil ottada Kuu; `kelle `muule tien `eina ku oma `naaburille; `muiega ei õle kuos õld Lüg; pole sεl muud olnd mette kut me kahekes̀ti Khk; muine kää neid `võtmid äi ole Pöi; `Meitel põlõ muudõlõ `ühti anda, omadõlõ üksi `jatkub Khn; kellele `muule sa veel annad, kui oma lapsele ei anna JMd; eks sie tema käte tüö ole, kesse viel muud VMr; kelle munde ta ikke on kui minu Kad; ta muid ei taha kui mind Trm; jumal võt́t minu lapsed ärä, muie lapsed alles Kod; `ańdis ehk mõnele `muule Plt; muiel ei oole `valget `koera Krk; meil `olli varb `aidu, mundel siin es olegi Ran; minä jäi kodu, muu lätsivä `kerkude; võta esä emä oppust, ärä muinde oppust kae Puh; sul illuss `uńdrik, sa‿let nüid üle muede; kidsi sü̬ü̬b kirstust, `elde muede mulgust vns Nõo; peremi̬i̬ss jää iks `kõrdapitti `vaesembass, lü̬ü̬ muile käemehess, kes `laine taht, aga nüit massa Ote; muudku muidõ `kraami varasti ja salavusi möivä San; ma ei ole tu̬u̬d tennüʔ, teḱk keäki muu Krl; opõtaja om `eślik inemine niisama ku `muukina Har; kõ̭igil umma ütesugutsõ kuŕgiʔ, mul ku muil Rõu; pühäbä hummogu laśk muil `maadaʔ, nüśs lehmäʔ ja lät́s `kaŕja Vas; nägo om muide nätäʔ, tervüss olgu `hińda tiidäʔ Se

2. adjektiivselt osutab terviku täpsustamata osale: ülejäänud, teistsugune, teine a. (tähistab midagi elutut) mul on muid `asju teha Lüg; muud muret en tiä kui `leiva mure Vai; mee ta sest `siia toob, viiga `muuse `kohta Khk; Ju see mõni muu asi oli kut nael Pöi; neid ep `panda muunel aal mitte `jalga Muh; pole mul muud `asja midagi Rei; ei muul ajal `aega ei ole kui pühaba Mär; põle mool muud muret kui söögi mure Tõs; Muud `mu̬u̬di ma küll ei tää, ikki on `lambarauad olnu Hää; muude tööde pärast ma muret es tunne Saa; süldil pannaks mõlemid, pia liha ja jala liha, kisse muu lihast `keetis Ris; muud `palka ta siis ei saand Kei; pulgad on tamme puust, pulk mundest puudest ei pia JõeK; ma ei `tiagi, kas kellegist mundest puudest `mahla saab kui kasest Ann; muud uudist ei ole VJg; pane muu `paika, ärä pane vana kõha `piäle; muie (teiste inimeste) ki̬i̬lt mina ei tiä, muku sedäsamma muaki̬i̬lt Kod; muud pastalt es oole - - ku karva `pastlad oĺlid Vil; kui muu tallituse rahu olive - - `võeti tuli ülesse ja sõss kedräti ega `õhtu Trv; muud muret ei oole, ku ma ärä lää, et mu maak (maake) maha jää Krk; temä munde `luskidega es sü̬ü̬ ku tolle `luśkaga Puh; ni̬i̬ muu ti̬i̬, n‿olli külävahe ti̬i̬ Nõo; ma muust söögist ei ooli kui `leibä saap Kam; temä mõśtap veneki̬i̬ld ja sagsaki̬i̬ld ja muid `ki̬i̬li kah Rõn; muid küüsümiisi oĺl kah Rõu; viläʔ nakkasõ `vaĺmiss `saama, muu `tü̬ü̬ga vaia ruttadaʔ Vas; keedeto seeneʔ pandas `pu̬u̬ltõ `vaate vai `kirno vai `mõ̭ntõ `muuhtõ puuanomah́e Räp; `võtmin om (tuleb võtta) muu aži ette Lei b. (tähistab elusolendit) `mundest kalast ei saa nii iad `sousti kui `ahvenast Jõe; siin on `muidki `lapsi, kedä `tarvis `risti; muud `kalla ei `saagi kui vaid `äŋŋeri Vai; minga möni muu inimene, mis ma pεε minema Khk; täkule `anti `rohkem rokka kut muede `oostele Muh; siis `anti `neile (sõduritele) suured auristid `kaela, muudel inimestel põle au`ristä Mar; sie põle munde inimeste asi Jür; muu inimestele es `anta [paremat toitu] Vil; latikal om põi, särjel om kah põi, muul kalal `põie ei olegi Trv; sa piat abe ärä `aama, siss olet sa ka munde inimeste `mu̬u̬du Puh; ma arvassi, et muist `rahvist olet sa suur lugu`peetu mi̬i̬s Nõo; tõrvass uśs - - nii must nigu üd́si, muedu nigu `muuki uśs Kam; mul oĺl tuline kuri ämm, muu rahvass kikk `naardsivõ San

3. teistre muidõ `rahva lihm oĺl põrnast läbi lü̬ü̬d, selle ta `ku̬u̬li äkki välläʔ; muidõ rahvass lubasi kah meile abiss tullaʔ; leki˽`pi̬i̬rdu `laskma, muide poiśs pańd piirulaua üless Har

muud|kui muudkui Jõe Kuu Lüg Rei Mar Kul Tõs Aud JõeK KuuK Pee Koe VMr VJg Äks KJn Ran Nõo, muudku R(-o Vai) Pöi Noa Rid Mär hajusalt Pä, Pee Kad Sim Trm Pal KLõ hajusalt eL, `muutku LNg/-o/ Kul Saa Puh Nõo Ote Vas Räp, `muuku, muuku Vig Saa, muugu Kod Krk; mutkui Mar Aud Amb JJn Pee Plt, mutku Muh Mar Mär LäEd Vän Tor K Trm MMg Trv Hls Vas Räp Se, `mutku Jõh IisR Vai Vig Han JJn hajusalt T(-t́- Ran), Rõu/-t́-/ Vas Se/-o/, mukku Lüg PJg Nõo Kam Kan, muku Vig Var Aud Ris/-o/ Kod(-o) Äks KJn Hls Hel T Urv Vas, mugu HMd Kod Ksi Krk T V

1. aina, üha, ühtelugu ta muudku kuttistab `naeru Jõe; muudkui pian aga `pilpaid tegema; mehed muudku `katsuvad oma ramu Lüg; tämä `mutku plädiso Vai; `vardad olid käe, muudku kudusid Rid; kõik‿se pääva muudku plagistab `vihma sadada; mutku `vahtivad üksteese `silmi Mär; piitsames oli `keskel ja `muuku `sähmis `pihta Vig; Lapse uni oli kua rikutud, `mutku nuttis Han; aesa kellad ja rõksud olid obuste `külgis, mutkui läksid larinaga Aud; mugu `aksid tulema uksest `sisse - - tuba oli `poissa täis HMd; ku toobi kätte soab, mutku `kallab kõrisse (joob palju) Juu; ega tal ei old üed ega `pääva, mutkui `laśkis järest (kudus kogu aeg); `mutku sai sõtkutud teinep̀ole ja teinep̀ole, kui lina`varssi masindasid JJn; mutku `mangub ja `mangub nigu ull Koe; mutku vedelevad muidu VMr; tema muud kui töriseb VJg; nevad muudku magavad Trm; tämä muku liha rehib süädä Kod; metsas on aĺlikas - - muudku võta vett, vähämalle ei jää Pal; jänesid oli mets‿s küll, mutkui `käidi neid `lasmas Plt; Ei nüid põle `aega `ringi `vahti, mutku vehi aga `loogu võtta SJn; akkas mutku kodu `tahtma, olema igav Vil; `õige ätsakas om si̬i̬, muudku norib tülü Pst; No `kaśsel om nüid põli, kõtu om täis ja muugu makkave siruli Krk; Mõne mihe tükisse muku viina manu Hel; käis mugu ossele enne Ran; temä `mutku irvitäb, `amba ireveli; kae muku aegu tuleva, magada tahass; ku ta `kõńse, siss `perse tuhara mugu värisivä Nõo; va rabeda lina - - mugu läävä enne `kat́ski Kam; muku ojass `enne ja es ole midägi `rohtu ka `tälle `anda Rõn; lehmä˽tänitäse˽mugu, mitte ei sü̬ü̬ʔ Kan; tiä mugu kõnõlõss õnnõʔ Krl; `mut́ku˽pagõsiʔ inne Rõu; mitu `päivä oĺl varsakõnõ rehe all nulgah, `mutku värisi inne Vas; klaasiʔ tilisivä `muutku korvih Räp; `mutko kirmaśket pite õ̭nnõ laśk kui hüä laadohobõnõ; timä mudgu tege, mis tä taht Se

2. üksnes, ainult (ka möönva sidesõnana) piad jäid [räimedele] `otsa, muudkui `kurgu alt nied `suoled `vueti `väĺja Jõe; mida nie `nuored tegivad muudku `nalja VNg; läbi `vilja ei saa `menna, muudkui mene `ümber; õleks õld `nuores ias nii ia elo ku `präigu, et mukku `kiigutad `põlvi `vaide Lüg; Ega mul kedagi viga ole, `mutku et jalad on vanad IisR; muud es ole - - muudku et kodu`käiatest, `painajatest ned jutud olid Pöi; meitel ei olnud taŕvis mette `riisuda, muudku kaare `tömba ilusti ärä Noa; `seltsis `mängisime, muudkui mina olen [veel elus] Kul; jahud `ańtsin ää, muudku kot́i sain tagasi; ei ma näind kedagi `teisa, mutku see oli üksi Mär; eluaeg koha`peälne, `mutku `metsäs vahepeäl olen köind Vig; põle muudkui kondid Tõs; `mõistlikud `lapsi on ää oida, uĺakid muuku `vaata ja keela Saa; ei ta (uss) oln külm `ühti, muko va tüma oli Ris; muud tema ei tee mutku `riidleb alati; mutku apud silgud, muud `maiust põle Juu; nüid ei ole midagid `murdjad `luoma, muudkui kuĺlid `lennavad JõeK; sie [kivi oli] nisuke lage sile pialt - - mutku natuke kallakille KuuK; mõnel üks oli õppind kuer, mutku kuer `vuataski `karja VMr; vend on `ammugi jo surnd jo ja mutku ma üksi päine olen veel järel Kad; emä õli muku luu ja nahk Kod; anid ei tea kos pesitavad, muudku nääd, et läbi lähävad; `valge lepp on muku põletuse puu Äks; egä‿se ole muudkui õled `oĺlid säńgi `põhja `pantud; mina ei käind muudku valla koolis KJn; ega `unda paĺlu tõise kala ei võta muku avi Hls; `õiget `viisi `niitä ei saa, mugu koobitse nii‿sa·ma Ran; mul om langa ärä kõ̭ik `tu̬u̬du ja tettu, muku vaja kudada Puh; piimä `sü̬ü̬ki suguki ei söönä, `mutku liha ja `vorsti; mugu `kakleb ja kisub `enne, muud ei mõesta tetä Nõo; nüüd muku ooda enne, konass tulõ tu̬u̬ perämäne peigmi̬i̬ss Ote; tiä ei ti̬i̬ midägi, muudku `aigu viit õnnõʔ Krl; Tu̬u̬ kirst tet́ti säänä nigu˽noʔ um lehmä ruih, mugu˽kaaś `pańti ka˽pääleʔ Rõu; toolõ vanalõ perremele `ütleseʔ, õt midägi näe õs, mugu tammõ ja kat́s `tsirku tammõ ladvah Se

3. (rõhumäärsõna:) aga, vaid muudkui sie - - `karja maa on `puudu mul Jõe; `saima vähäkene vanemast, muudku akka `karjas `käima VNg; kas `tahtsid või ei tahnd, sellest ei küsitud, `muutko tulid kokko LNg; mutku lähäb pimedäks Mar; meil si eenämä liki, muuku võta vikat käte ja anna valo Vig; Oli väsin, `mutku võta jalad `seĺga ja mine Kause `soose `loole Han; lapsed koa, no kus sa paned - - muudku võta `metsa ligi Aud; pane `rõõvad `seĺga ja `muutku mine Saa; toit oli seks aeaks `vaĺmis, kui kirikust sai `tuldud, põle mutku akka `sööma HMd; Kui `kuśkil `vasta tuli, siis mutku `naeris Amb; muud kui katsume oma `jõudu Koe; egä `koski ei õle, et laud on eden, muku sü̬ü̬; muku‿t (muudkui et) teen, et tämäl kerem Kod; kevädi muku temä lähäb Viĺländi KJn; tema ti̬i̬b mutku oma `tahtmist Trv; inimestel pikä vitsa käen - - a eläjä `mutku lähvä; obese olliva kõhna, es jõvva `päädegi `tõsta, `ańti mugu `nuuti Ran; karjuss laśk `lu̬u̬mel tõese viĺlä ärä sõkku ja peremi̬i̬s muku massa `trahvi; `kärbläsi nii paĺlu, et `kartuli puder mugu mustass Nõo; joba [rukkitera] kõva - - mugu tsiŕp `siśse, ei tohi enämp `u̬u̬ta Kam; mukku me esi olõmi `lambapää, olõmi är unetanuʔ Kan; muudku minge `maadlõmma, siss näet, kuass kõvõmb om Har; ku kanapujaʔ oĺli˽siss - - `suĺgi inne löüse, haugass muku sei Vas

4. (sidesõna:) aga, kuid [põldpüü on] tedrest aga pisem, mutkui ikke põllu lind Amb; `riideait one ja viĺjäait, muku üks uane; mul õlesi vaja vedeldä ja elädä, muku kohe sa lähäd Kod; meil oli ka nõnna tühi ruum rehetua taga, muku meie tegime `kińni Äks

põllu- minu isa oli üks `pollu`tüeline VNg; tänävu on nüüd nähä `siiä `maale, et põllu`annid - - ei õle iad; siin on `ennemb ikke `alvad ku iad `põllumaad, pali `liiva ja pae`rahka Lüg; Kui õlid madalad maad, siis `kaiveti nied `põllu`kraavid, `lasti vesi kuhugi `juaksu Jõh; miu veli oli - - `pelloarija Vai; ära vöttag naist körtsist tantsi rinnalt, vöta pölluee peelt ning einakaarelt Jäm; `si‿asta on `rohkest pöllu`andi Khk; Vanasti sai keik pöllupöhk loomade käde söödetud ning sönnikuks tehtud ja mulla sisse tagasi viidud Kaa; sellest mädanen peedilädist äp saa muud midagid kut pöllulihutist Krj; `paĺjad pöllulagendikud `paistvad Vll; Mehed parandavad põllu`aida, aid oli perede peale ää jägatud, nii mütu `sülda oli pere `peale teha ja paranda Pöi; põllutõugud‿o kuiva `aaga `valged, vihmaga ühna sinised Muh; kuidas su pölluand tänavu `aesta oli Emm; ärjad söid pöllu`põhku Käi; Ma külisi ühekorra pöllukaretele (põllupeenardele) `köömid, pärast olid iga `aasta omast kääst Rei; mol põllokuib ruki, see nii sama kõba koa kui rehalse ruki; mõisa `põlde pealt varastasid `villa, siis olid põlluvahid `välläs Mar; põlluajad lagund, `võigi seda `viisi `loomi põllale `lasta; sii oo kõik ilusad ühütasased põllumaad Mär; põllumaa oo `viides jaus, suiviĺläkolmandes, taliviĺläkolmandes, linakolmandes, ristikeinakolmandes, kesa Vig; meie põlluväĺlad oo laiali Kir; põllutõuk sööb orast Kse; läksid põlluväljäle rugi `niitma; põlluruĺl rullitse moa `peenes, siledäs, suur puu ruĺl, obune köib ees Tõs; lamu ehk lõnts, sie ete iä põlluvägi Khn; nüid `öetse põllu`töölesed, `enne olid sulased ja tüdrekud Aud; põllukibist tehäkse `aita ehk `lauta Juu; ma ei tahtnd põllusulane `olla, peremehega olin ma ikka `riidus Kos; Vanaste olid kivised põllunukad, mida ei aritud Jür; mina olen täetsa põllu`tööline `ühtevalu old oma elus Pee; põllutońt, pannakse puu `püśti, jakk `seĺga, müt́s pähä ja `ongi `vaĺmis Kad; ta on toores ja kõva, ei ole päris põllumaa Sim; kurat, ma võtan põllukäsna ja silitan sul piad sellega (kiviga löömisest) Trm; õssavad põllu`nõusid, adrad ja äkked; kos lepä mets piäl õli, si̬i̬ one kõege parem põllumua, lepä metsä all one muss mua Kod; metsa ääres olid vekesed põllulapid, metsast üles aritud Lai; ilus aru karjamaa `tehti põllumaaks, küliti linad `piale Plt; vut́t ja rääk ja püi, kõik on põllulinnud Kõp; põllu`põhku iki tänävu saab Trv; raadik maa om alb põllumuld; `saadu põletadi nõnda, et jämmema puu lõigati ärä ja `väiksema raiuti naha ja põletadi põlluväess Pst; meil ei oole einämaad mitte üits raas kah, puhass sula põld, puhas põllumaa kikk; põllumoonak `mõisast `mu̬u̬na es saa, temäl olli põld Krk; põlluredeli ja kärbisse, ni̬i̬ viisimi oma obesege; kui koodi riha ästi `seĺgesti paistab, siss tuleb ää põllusaaḱ Hel; põllumaad es ole `kuiki paĺlu, kolmkümmend vakamaad Ran; ni̬i̬ põlluvahe `pendre om kõ̭ik `aina täis kasunu Puh; muru pääl `oĺli nisuke suuŕ aud, kõ̭iḱ prahi ja solgi ta sinna `auda `aie, et las saap põlluväess Nõo; nüid oĺl si̬i̬ põlluteǵemine ja kõ̭iḱ säräne rasse tü̬ü̬, siss jäi ta `aigest Võn; põlluredelil olli kat́s pi̬i̬lt, sääl neli `varba sisen, kat́s redelit `lasti arjatside kokku, sai oosega rõuk Kam; põllumehitse ja ainamaa mehitse teeva põllu pääle purust pesä; poig soet kõ̭iḱ põllutü̬ü̬riista ja obese kasvat́ Ote; räbäsit om `paĺlu põllumaass tettu Rõn; põllukivvi pruugitass ehitüiste man Kan; haŕkadraga˽künnet, puuäǵliga `äestedi, truĺliga˽truĺlit́i, `rohkõp põllutü̬ü̬ `riistu vanaesä `aigo olõ õs Rõu; vidsistik ei kanna˽`haina ega `mõtsa, põllumaass ei `kõlba˽kah; põllulaṕp tulõ iks ärʔ tetäʔ Plv; käsikivi oĺl - - `väĺlä tettü `lihtsast põllukivist; ta om üt́s hää põllupidäjä, ta mõist `põldu tetäʔ Räp; minev`aastaga ośti kat́s teśsätinna põllumaad mano Se; tsirp um põllutü̬ü̬mi̬i̬ś nalj Lut

riist riist g riista eP(riistä Tõs) eL, `riista Jõe Kuu Hlj Lüg Jõh, rista Han Mih Khn Hää Puh Nõo Rõn; n, g `riista VNg Vai; riiss g riissa Kod; pl reista Lei

1. nõu, anum kas one `puhti `riistu VNg; `tõstetasse `mitme `riista `sisse, et `jahtub usinamini Lüg; vanast `süödi ja `juodi vaid puu`riistust Vai; riista sihes oli vesi Khk; Kuuse`laudest `tehti ka keik veeriistad Kaa; too üks riist, mille `sisse ma selle pane Vll; mis sa vana inimese `riistu-`nõua naerad Muh; vanal ajal oli ölle käsik, senega `toodi, oli suurem riist, `kalti kapa `sisse Käi; Kala riist saab juba tühjaks Rei; riistä `sisse pannase mis `asja `tahtes Tõs; Vanad ristad laguvad ruttu Khn; loomanõud on ikki riistad, ega inimestel põle, need ikki nõud Juu; riist on täis servani Amb; kasepuu ei süńni riistaks tiha Ann; kas riistad on `pestud VMr; piimariistaks on lepapuu ja kadakapuu kõige paremad Kad; `kieras selle kraani `lahti ja `laśkis sealt `juosta nii kaua kui riist täis tuli Rak; ära sodi `ilma asjata `riistu ära VJg; ennemalt `käidi puu`riistadega `kauplemas IisK; mida vanemast puust tied, seda paremb riist soab Trm; `umsed riissad `testi lepäss Kod; [seatapmisel] pannasse riist `alla ja lastasse veri riista `sisse Pal; `riistade pesemine `jälle üks kibe tü̬ü̬ Äks; `äśti kõva riist, lülipuust `tehtud Pil; nõud-riistad, kuidas aga `kiski `ütleb SJn; no medä korat ma noist `riistust puruss pessä Puh

2. ese, mille abil midagi tehakse tüö `juures one ikke `tarvis `riistu VNg; tuo mu abeme ajamise `riistad; Ia riist on puol tüöd Lüg; kakkuaam, sie on `jälle toist `seltsi `riista [kui rüsa] Vai; mis `leikaja riist, on teradest `tehtud Khk; oli töös ning jättas oma riistad maha Kaa; Egal tööl olgu oma riist Pöi; `Kesses ma nägi `tooste aama riistad (tulusel käimise vahenditest) Muh; tal oo kõik ikke juba uuema aja põllutööriistad Mär; `meitel oli `peksmise riist vart Mih; Nüeridä ristaga ei sua iäd tüed `tehtüd Khn; und on purika `püidmese riist Vän; `vahtrest saab lükkepakud ja `tiisleririistad Tor; sääl on vanu `riistu, mis parantada tahavad, ei ole sääl `ühtegi tervet `riista Saa; `ośtis separ iistad omale Ris; mõni `ütleb kaarik ja teine `ütleb kärru, aga ika üks sama riist Hag; läksin ikke tua juurest `riistadega põllu `piale VMr; muud `riista ei olnd kui aŕkader Äks; ää riist om pu̬u̬ĺ tü̬ü̬d Krk; om mehe lännu ja om nende rista kah kadunuva Puh; kes iks kalami̬i̬s om, tol om egäsugutse rista; nemä‿s `julge `vargale `mõtsa `perrä `minnä, et võib-olla om mõni riist, laseb; `aigapidi asja käevä, ripa-rapa rista `katski vns Nõo; tollega pidivä kah vana`aigne eesti rahvass `leibä `saama, noide `riistuga (harkadrast ja karuäkkest) Ote; läksi mina omi `riistu `kaema, kas mul ka midägi olemes om vi̬i̬l San; kos mu habõnaajamise riistaʔ omma jäänüʔ Har; Mõ̭nõl noʔ oĺli˽ka˽kõ̭iḱ riista˽murõtõduʔ Rõu; haŕkadõr oĺl tu̬u̬ riist, kellega sõ̭ss kakuti `vastnõ maa üless Plv; täl es olõ midägi muud `riista kui t́siŕp Vas; Leeväküdsämise riistaʔ oĺliva˽vanast - - sääntse˽samatsõ ku nüüdke ommaʔ Räp

3. rakmed, hobuseriistad Pane obu ede, riistad on rataste pεεl Jäm; obuse riistad käivad `riiste elu ula all Khk; Kui obu `riistade vahelt `lahti saab, siis tahab ikka maas kikerdada Kaa; Pulma obuste ristad - - tutid `ripsid kurgu all, `telka pial oli vask`rõngad `aĺlas `tehtud Han; `vaĺlad on `jälle ühüd paremad ristad, on rauad `küĺges Mih; telka rihm oiab riistäd kõvaste Tõs; obuse riistad on `vaĺlad ja rangid ja teĺka ja ohjad Hag; riistad on `ümber obusel Lai; ma‿i·lma `uhked obesa riistad, kullatud ja õbetud kikk ärä nõnda et es ole `otsa egä aru pääl Vil; vaada, sääl obesa `riistu vahel piap olema Trv; pane vana riista obesele `pääle, mis sa `vastsist lõhud Hel; ku obene pańd tulema, siss purut rista ja ratta Puh; mine kutsu `künjä kodu, mes tä `leotab väĺlän `endä ja obese rista liguneva ka läbi Nõo; säksamaa riistaʔ omaʔ ilma loogata Räp

4. suguelund Tüttär tahi `niisukest miest `saada, kenel õli üä suur nenä, siis senel on suur riist ka Lüg; Juhanil oo aga mehine riist püksis Kaa; Kui naise riist veel võtab, küll nad siis lapse koa veel teevad Pöi; mehe riistad `paistvad Muh; `vaatame, kummal on vägevamb riist Sim; mis sa siis täät sellest va riistast, miul om ta kusimise jaoss Krk; rikkal kade nätä, et `vaesel suur riist Ran; vanainime ei pia kust `kinni, rista om nii sitass lännuva Nõo; mihe riist om mihe asi Krl; vanal omma nõrga riistaʔ Se

sirp sirp g sirbi Muh Hi hajusalt L, Ha Amb Tür VMr VJg Iis Trm Pal Plt, `sirbi R(n `sirpi VNg Vai); siŕp Vas, g siŕbi Hää JMd Koe Sim Kod MMg Äks KJn, sirbi Sa Mär Saa Juu M TLä TMr Võn Rõn viljalõikusriist `ammastega `sirbiga `leikasin mina; `sirpi viseti, kene sirp `kaige `kaugemale läks, sai mehele VNg; võtta ikke `ommiku sirp pihu ja `lõika `terve päiv `küüräkälli Lüg; siŕp peab ikka olema, egas kuhas ep saa vigadiga läbi Jäm; ma löi sirbiga tüki sörme `otsast εε Khk; sirbi terale täkiti `ambad `sisse Kär; rugid sai ikka leigatud vahe sirbiga, odrad said nüri sirbiga `kistud juurdega maast üles Pha; enne õsuti `sirpidega, nüid paljast niidetse Muh; `meitel on siled sirbid Emm; `roogu lõegatasse ikka sirbiga Rid; sirbid tehässe sepäl Mar; kõber rukki`lõikuse siŕp Mär; rukkid kõige `enne lõegati `sirpega Tõs; `Vilja lõegati `sirpegä, nüüd lõegatassõ `ruõga üksi viel Khn; kui sirbil `ambad ära kulusid, siss `laśti uued lüia Saa; `võtsid `piusse ja sirbiga `lõiksid läbi piutäis aavaldes HMd; Iga sepp `sirpa ei soand `tehtud koa Kei; sirbid `väĺle ja akkame põllule minema Juu; sirbid said kokku korjatud, sirbi teravad otsad pihusse, siis visati neid `sirpa (teat komme viljalõikuse lõpus) Amb; panivad täna siŕbid `sisse (läksid lõikama) Koe; siŕbil olid `ambad sies Sim; meil on praegu viel `sirpisi Iis; naesed `lõikavad siŕbidegä Kod; kõverad siŕbid, peenikse ammastega Äks; rügä lõigati, nädäl `aiga `siŕpega Pst; siŕp om joba rüä sehen (rukkilõikus on alanud) Krk; rügä põemeti vi̬i̬l sirbiga Ran; jala olliva `väĺläpoole nigu sirbi jälle; vaja sirbile minnä `ambit `lü̬ü̬mä Nõo Vrd tsirp