Eesti murrete sõnaraamatu 1.–39. vihik (a–segadis)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
kiuduline1 kiuduli|
ne g -se Khk Kse Tõs Hää San triibuline `mitme kiudulissi `kuupsid `tehti vanast Khk;
kiuduline riie Kse;
üits kiuduline asi midägi,
kas tsiug vai rõivass San Vrd kiudiline,
kiudukas,
küüdiline1
pisisema pisise|ma Muh, -me San sisisema vms häält tegema mis sa seal `peale pisised ja visised (öeld laisale) Muh; tsiug pisisess San
rõngas1 rõngas L K I Hls, `rõngas Lüg(-ŋŋ-) Jõh IisR, rõngass Äks Trv Krk Hel T V(rõ̭- g `rõ̭-), rõŋŋas Pöi Muh, g `rõnga; röŋŋas g `rönga SaLä(re- g `re- Mus) Kaa Pha Vll Pöi Hi; `rengas (-ŋŋ-) g `renga Kuu(g `renka) Hlj(`ro-) VNg Vai; seesü `rõngis Pöi, `röngis Rei, `rõngus Aud Pal
1. ringi kujuga keskelt tühi ese või kujund a. mingi detaili ja/või vahendina Raudtraat [võrgule] `reŋŋasteks ei `sündünd `panna, läks `suolasess merevies ruttu `ruoste; Kodused vottimed tükkü `kümme ühess `renkas kaik kuos Kuu; paadiketil oli konks ja sel `kepsli `konksul on siin `niisukene `roŋŋas Hlj; `siale panna traat ehk `rõŋŋas nenä, kes `kange `tohnima on Lüg; `Sõidu`luokadel olivad ülevel `rõngad, `ratsuti käis `rõngast läbi, `ninda võis `tõmmada obuse pia ülesse IisR; `piiad pidäväd `reŋŋad `korvas Vai; rauad pannasse sohe, kui erk obu on, `röngad `raudade `otsas Khk; sial `pandi kaks röŋŋast ninase Mus; supi`katla `panni kolmandama `rõnga `peale Muh; So uued kiŋŋad jähid ilma röŋŋasteta; `ankru `röngasse `panda köis Rei; kui tal on röngas ninas, siis ta äi saa maad `aada Phl; rõngas lüiässe seinä `sesse, obosed pannasse `sõnna `külge Mar; kui obost köietame, siis paneme ket́i `rõnga vaia `otsa Kul; vaĺlastel oo `rõngad `küĺges Mär; paja rõngas köib paja `alla, et parand mustas ei soa Tõs; `ratsmerihma rõngas on rihma `otsas Hag; kui `väimes tuleb `kośja, siis paneb täku `rõngasse `kińni Juu; lülisin `rõngaid `paela `aada Kad; pial on niiepaelad, kellega niied käivad pial, üleval on `rõngad ja `võllad Sim; aja nüör `rõngast läbi Iis; mõrral on vitsast `rõngad sies Trm; `rõngad olid lõngapakul, neid sai lükata `koomalle ja laiemalle Pal; meil oli [aidauksel] üks rõngass, kellest said `kińni tõmmata Äks; iga ket́i otsas on oma rõngas Ksi; kurjal ärjäl on rõngas ninäs KJn; päidsete rõngass Krk; rummu rõngass tulli ärä Hel; mia lätsi `pu̬u̬ti `sisse, et lendsi `rõngit om vaja Nõo; `rõnga ollova sääl pośti külen, pessetäv tõmmatu kättpidi sinnä `rõnga `küĺge Võn; tsirbi pääl pidi olema rõngass `ümber, et pää `lahki ei lää Ote; vokil siiva pääl rõngass Har; säält tuĺl inemise luid `kündeh `vällä ja `pandlit, `rõ̭ngit, kette, kõgõsugumatsi Vas; rõngass om `ankril tõõsen otsan ja sinnäʔ köüdetäss ket́t `küĺge Räp; vikadi kunds varrõ man, rõ̭ngass näid pidä üteh Lut b. (sisekohakäänetes) rõngana kõveras(se), sõõri(s), kenus(se) saba `tembab `rengasse Kuu; `rengas `kaulaga obune one ikke ilus VNg; kel `kueral saba `rõngas on, sie on tige kuer Lüg; Sie kisub oma settuka pia kah `rõnga, `mõtleb, et saab sedasi `aisade vahele `traavli IisR; nii `röngas kaelaga obu Khk; `tömbas änna `rönga Vll; See obu on ikka nii `rõngis kaelaga just kut aabitsakukk Pöi; Koer `jooksis ees, saba `röngis Rei; uśs keris eese `rõnga Mar; koera änd `rõngas Tõs; siis oo kähär vill, mis `äste `rõngus oo Aud; kui [vaskuss] `rõngu `tõmmab, pistab pea `samla `sisse PJg; veas ennast `rõngas (rõngasse) Ris; `äśti söödetud obusel on kael `rõngas Kos; [uss] magas `rõngas, pia oli `keskel `püśti kohe Amb; mõnikord piim venis, siis tõmmati lehma saba `rõnga ja sialt nisa läbi Koe; põrsaste sabad iluśti `rõngas VMr; obene juokseb ilosass trahavi, piä rõngun Kod; see oli ed́vistaea, kes käis saba `rõngas piltl Plt; uśs kerib kepi ümmer `rõngasse KJn; koeral om änd `rõngan Hls; ani õmbab kaala `rõngade Puh; `pärtuspävän käänäb kapst pääd, lehe nakkava joba `rõngade `käänmä Nõo; tsiug aia ennest rõngale San; Ku t́siga terve om, sõ̭ss tel om alasi hand `rõ̭ngan Urv; pinil sais hand `rõngah Plv; kesv ku‿m `vaĺmis, pää tõmbass `rõ̭ngalõ Lut c. määratlemata otstarbega `reŋŋas on `ümmärguine VNg; jäme köis oli `rõnga `kieratud IisR; `Karpis oli pailu `röngud Kaa; `Päiksel olid `rõngad `ömber, see tähendab ilma `muutust Pöi; mis ümargune asi on, see on röŋŋas Käi; röŋŋas on raavast Phl; tegi ühe raadist `rõnga Kse; kuul rõngas `ümber Kei; ta on kõveras nii kui üks rõngas VMr; mis sedasi `tehtud asi on, sie on ikke rõngas Kad; kaasikseened - - `valged suured nagu `rõngad olivad Äks; rõngas on nisuke raudvõru Lai; ta `peĺgäb miut ninda ku elutuld, lääb kas või läbi tulise `rõnga miust `mü̬ü̬dä Krk; kui rõngass kuul või päeväl ümmer om, siss om `alba `ilma `u̬u̬ta Hel; rõngass om traadist vai vidsast paenutedu Ran; pügäl `oĺli serände ku rõngass `ümbre sarve; kaits pikkä `sulge kikka anna sehen, nu̬u̬ `oidva `endä kõverass nigu `rõnga jälle Nõo; rõ̭ngass om seest tühi Se d. rõnga kujuga tomp mingit ainet `ańtsid karjatselle igaüks `terve saia ja siis kaks rõngast `vorsti Kei; `mulle tõi `rõnga `vorsti ja magusapu leva alati Pil; ma osti üte `rõnga paraskit Plv d. piiramisrõngas `Omski `juures on punased akkand `rönga `vötma Vll
2. ring, tiir tä käis koolimajas ka korra ärä `rõnga Hää; kolm rõngast `joosnu `ümmer kivi Saa
siug1 siug g siu Tõs VJg KJn Trv Hls Hel San Lut, sivvu T V(-o Plv); śuug g śuu Har; š́uug (-ou-) g š́uu (-ou) Lei uss, madu nagu siug pikali muas VJg; ma materdasin siu maha KJn; va siu om sääl kannu pääl Trv; ärä astu sivvu `pääle, siug pureb Puh; siug kuevatadana ärä ja `raotana `katski, `pantana obese kaaru `sisse (nõidusest); mia pagesi tost sivvust `kaugembale Nõo; siug rehitäss ärä Ote; ma `peĺgä `konna `rohkõmb ku `siugu San; `kangõ kuumaga omma˽sivvuʔ mättä seest välän Kan; sa olõdõ `henne `kerrä tõmmanu˽nigu śuug Har; sivvul om mitu nimme Rõu; laanõh ollõv paĺlo `siugõ Plv; siug tsusanu es, siss ku˽timä umma `tahtmist lätt Vas; söögi man üldä äiʔ kunagiʔ huśs, kõ̭gõ üldäss siug Se; š́oug `salvass Lei; ku är rehit siu unõh, olõ‿iʔ hüä Lut Vrd siuk, tsiug
veebiliides
@ veebihaldur