Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
korter1 `kort|
er g -eri Hlj RId Vll Muh Mar Koe VMr Rak Kod Ksi spor VlPõ,
Trv Ran(-
ŕt-)
Har(-
õ-)
Vas Räp,
-ri Jäm Krj Jaa Pöi Muh Mar Khn/-
õr/
Kod,
-re Rid PJg;
`korte|
ŕ g -ri Rõu,
-re Se;
`kort|
i̬i̬ŕ g -eeri Har Plv;
`kort|
el Pal Lai, g -eli R Var Tor KuuK Jä Kad VJg spor TaPõ(-
ŕt- Kod),
-li spor R Sa,
Hi(
kortl Käi)
Khn/-
õl/
KuuK VMr Iis Trm Kod Ran,
-li, -le L,
-le Ha Pst Krk;
kortel g `kortle Hls;
`kolt|
er g -ri,
hv -re Sa, in -eris hv Khk Pöi (sõna korter on murdekeeles uuem) (ajutine) elukoht; (üüri)korter `kellegi vana inimise `juure sai `korteli VNg;
eks näväd (saarlased) siis õlivad `kuski `korteri siin kõhe külädes;
`lieriajal õlimma `lierimaja `juures `korteli Lüg;
`riigi maja, `saima `siie `korteri;
`Kortel `oone (tsaari ajal mõisamaale ehitatud maja soldatite majutamiseks) Jõh;
meitel kahe `tuaga `kolter;
`pandi isa sösara `juure `koltri;
siis oli paar `vörsta `eemal koes ta `koltrid pidas (korteris oli) Khk;
koolimaeas olid `koltri peal ~ `koltris ~ `kolteris Pöi;
te tulete meile `korteri Muh;
Küll ehitatse majasid, aga `kortlisi oo ikka vähä Han;
Sain äda pärast teese tua nurka kortlesse PJg;
mia ot́sin uut `kortelt Saa;
ta oli paar `talvet meil `kortles Ris;
sulaste maead olid neĺla `kortlega Rap;
karjane oli ikke oma `kortelis Tür;
läksime `Rakvere `mõisa, seal olid nii viletsad `korterid et mina `sinna ei jäänd Rak;
lähän uuesse `kortlisse Iis;
üks polk oo väĺjän tõene `koŕtelin Kod;
moonamehel oli `kortel, lehma pidamine, puid sai Lai;
teorihi, kun teomehe `kortlen olliv;
`kortle i̬i̬st piat `päevi tegeme Krk;
`vaene inimene, sannan vai kos ta `koŕterin `oĺli Ran;
üt́s nu̬u̬ŕ poiśs lubasi mu poolõ `korteeri pääle tullaʔ Har;
maʔ võt́i tu̬u̬ `korteŕ̀ri Plv;
liinah eläss kortere pääl Se Vrd korten2,
vaatera,
vartser