[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–37. vihik (a–roietu)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit
joon joon (jooń) S(joen Sa Muh, juen, juõn Khn) L(joen, joeń Rid Mar, juen Var) K(juoń, juań) Iis/juań/, Trm; juon R; ju̬u̬ń (ju̬u̬n, juuń, juun) Kse Tõs Hää Kod KJn eL; ju̬u̬ńds (juuńdž) Lei; g joo|ne eP(juo- K, jua- I) eL(-nõ spor T, V), `juo|ne R(`jua- Jõh), joo|ni S(juo-, juõ- Khn), Lih Kse Han Var Tõs Ris HMd Hls Krk, jua- Iis, `jua- Jõh
1. kriips; triip, jutt, viirg viel on pagenemise juon ~ `tousu juon siess Kuu; `kitsad `pitkäd `pilve `juoned Lüg; kirikaśk on `valge, tumed jooned sihes Jäm; sao (saju) joonid o `taeva peal Muh; `joondeta paber Käi; sadu tuleb, `päikese all on juoned Amb; `sitmete vahele `veet́i jooned Trm; räśsik o `vaĺkjas, juaned käeväd `mü̬ü̬dä `selgä Kod; vahest tõmmasime esimese sõrmega jooned leevale `piale Pal; `viklega sukad - - siuksed jooned ülevalt `alla piku sukka Plt; põhi `põ̭õ̭nab (virmalised vehklevad), `valge jooni käive üles ja maha Hls; peo pesän om serätse joone, söögilaud ja eluju̬u̬n ja Ran; ju̬u̬n om i̬i̬n, kirjuta joone `pääle; pikutiju̬u̬nd `uńdrik Nõo; `itskma joone Ote; `alla ~ `risti ju̬u̬nt `uńdrikuʔ Kan; kapl om joonõ käe `sisse tõmmanu; sa piat õks ju̬u̬nt pedämä, kiruda ilustõ ju̬u̬nt `mü̬ü̬dä Har; oĺli tulnuʔ nigu üt́s `pikse ju̬u̬ń; lehm `piimä nakass `andma, sõ̭ss `lõikass joonõ sarvõ `pääle, piimä joonõ Rõu; rikkap `tüt́rik teḱk `hińdäle `laebaʔ joonõʔ (laiemad mustritriibud riidele); puu-ju̬u̬ń (süü, vanusering) Se || juukselahk nüid `aetakse juoń teinepuole kõrva `jäärde Sim; keśet pääd `aeti ju̬u̬n, `juusse `oĺliva katel pu̬u̬l Ran; `pańti `juusõ paĺmikuhe, ju̬u̬ń `aet́i lagipääst Har || vagu kud́a suure tuulega tulep, si vihm, siss tuleva mäe päält nigu adra joone `alla Kam; kuuś ju̬u̬nt `ommõgi vi̬i̬l istutada Ote; `kartoli ju̬u̬ń Urv; joonõʔ vidä `vi̬i̬ga [mäeveerule] Se || pikk lohk v viirg, (liiva)luide liivajoonist üle, jooni peal Pöi; mäe `kiire jooned - - allpool oo nisuksed, mõni koht `kõrgem ja mõni madalam, need nago suured `kiire jooned Mar; liiva joonid sii saue vahel Tõs Vrd joom1 || rida, rivi `ambad suus `risti, `rästi, põle ühüs `joones; loomad tulid kõik na `joonis Tõs; rinnu kõik siis lähväd, nagu ühen juanen [sirbiga rukist lõigates] Kod || laevatee; laeva kiiluvesi, sõiduvagu vees `laede `joonis põle mitte karesid; teinepool `laede `jooni oo lee`pealsed Muh; jäälaev lähäb ku luhiga - - üks joen aga järel Rid; kale ju̬u̬ń (kalemõrra tee järves) Ran Vrd joom1, juga, jutt2
2. a. hoog, järjepidevus obone `juoksi ühe `joonega viis `virsta Vai; saaks jo jooni `pεεle (saaks ju hoo kätte) Jäm; meri üsna joone‿pel (lainetab tugevasti); meri oli nii `joonis olnd, suur lae küll, aga ikka vötab lainetama; vöta ` jooni ning üppa üle Khk; anna sa `jooni, ma kiigu; tuulik keib paraja tuule kää ühe `taulise jooniga Mus; lähäb suure jooniga küla `poole Krj; puu kukkus nii suure jooniga, oksad lõi moa `sisse Pöi; me‿s soa veel `õiged tüö `juoni `sissegid; annab aga `jooni takka `peale (ässitab tagant) Muh; ilm `eitles, vahel üsna vaga, vahel suured tormi joonid käist Emm; ta sai nüid selle vihma jooni `sisse, nüid tal järg kääs Kse; kuapsastel iä [kasvamise] juen käe Var; Rihepeksumasin akkab `uugama, kui juõnissõ suab Khn; sai jooma joone `sisse (hakkas purjutama) PJg; selle joonega vi̬i̬l ei saa `vaĺmis; valu jooned käeväd südäme `alla KJn; timä om tu̬u̬ joonõ kätte saanuʔ, timä võid elläʔ Har; Pinitüḱk mugu `tolknõs sul ütest joonõst jalun Rõu; lätt üte joonõgaʔ Plv; joonega otsekohe; kiiresti, jõudsalt; järsku; korraga, järjest rüsä - - oli kohe paar nädälä `juonega meres Vai; üsna joonega läks minema Ans; Suka auk lihab oort jooniga suuremaks Pöi; Ta pole aega viitnd, pani siit jooniga minema Emm; üsna jooniga kasvab rohi Han; `värske piim - - lähäb kokku ju joonega Aud; nüid kui mõni `vistrik on, kohe joonega arsti `juure Juu; `kapsad lähvad joonega ilusaks pärast `vihma HJn; `Talve ku üles `tulti, ürjäti `ju̬u̬nig `keträme Hls; ma sai `ju̬u̬nige aru Krk Vrd joonelt, jooni b. kord; (elu)järg tüö one `juonel VNg; siab `atra `juonele, siis akkab juo `jälle `kündämäie Lüg; ons obused joone‿pel (korras minekuks) Khk; aame asja jooni `peale (seame korda) Muh; ta on `praegu päris ea joone peal Mär; `aitas ta joone `piale Kos; säädan selle voki joonele, siis akan kedrama Ksi; sõkut `lahku, `viskat kotspooli ja `ommegi kangas joonel Trv; kõkk asja ja riista om joonest ärä Ote; saat uma joonõ mano (korda, joonde); nüüd ma olõ joonõ pääl, maja mul om kõrrah, eläjist om mul kõrd; mäntsehe `ju̬u̬ndõ tahat kangast, kas toomitsõhe vai kirp`silmä Se; är lät́s joonõ päält (läks nõdrameelseks) Lut Vt joonde, joonen, joones
3. iseloomujoon, omadus sel on `varguse juon sies VNg; üks `mõistlek laps, täl oo ead jooned Mar; sel mehel on koera jooned sees Trm
1. kriips; triip, jutt, viirg viel on pagenemise juon ~ `tousu juon siess Kuu; `kitsad `pitkäd `pilve `juoned Lüg; kirikaśk on `valge, tumed jooned sihes Jäm; sao (saju) joonid o `taeva peal Muh; `joondeta paber Käi; sadu tuleb, `päikese all on juoned Amb; `sitmete vahele `veet́i jooned Trm; räśsik o `vaĺkjas, juaned käeväd `mü̬ü̬dä `selgä Kod; vahest tõmmasime esimese sõrmega jooned leevale `piale Pal; `viklega sukad - - siuksed jooned ülevalt `alla piku sukka Plt; põhi `põ̭õ̭nab (virmalised vehklevad), `valge jooni käive üles ja maha Hls; peo pesän om serätse joone, söögilaud ja eluju̬u̬n ja Ran; ju̬u̬n om i̬i̬n, kirjuta joone `pääle; pikutiju̬u̬nd `uńdrik Nõo; `itskma joone Ote; `alla ~ `risti ju̬u̬nt `uńdrikuʔ Kan; kapl om joonõ käe `sisse tõmmanu; sa piat õks ju̬u̬nt pedämä, kiruda ilustõ ju̬u̬nt `mü̬ü̬dä Har; oĺli tulnuʔ nigu üt́s `pikse ju̬u̬ń; lehm `piimä nakass `andma, sõ̭ss `lõikass joonõ sarvõ `pääle, piimä joonõ Rõu; rikkap `tüt́rik teḱk `hińdäle `laebaʔ joonõʔ (laiemad mustritriibud riidele); puu-ju̬u̬ń (süü, vanusering) Se || juukselahk nüid `aetakse juoń teinepuole kõrva `jäärde Sim; keśet pääd `aeti ju̬u̬n, `juusse `oĺliva katel pu̬u̬l Ran; `pańti `juusõ paĺmikuhe, ju̬u̬ń `aet́i lagipääst Har || vagu kud́a suure tuulega tulep, si vihm, siss tuleva mäe päält nigu adra joone `alla Kam; kuuś ju̬u̬nt `ommõgi vi̬i̬l istutada Ote; `kartoli ju̬u̬ń Urv; joonõʔ vidä `vi̬i̬ga [mäeveerule] Se || pikk lohk v viirg, (liiva)luide liivajoonist üle, jooni peal Pöi; mäe `kiire jooned - - allpool oo nisuksed, mõni koht `kõrgem ja mõni madalam, need nago suured `kiire jooned Mar; liiva joonid sii saue vahel Tõs Vrd joom1 || rida, rivi `ambad suus `risti, `rästi, põle ühüs `joones; loomad tulid kõik na `joonis Tõs; rinnu kõik siis lähväd, nagu ühen juanen [sirbiga rukist lõigates] Kod || laevatee; laeva kiiluvesi, sõiduvagu vees `laede `joonis põle mitte karesid; teinepool `laede `jooni oo lee`pealsed Muh; jäälaev lähäb ku luhiga - - üks joen aga järel Rid; kale ju̬u̬ń (kalemõrra tee järves) Ran Vrd joom1, juga, jutt2
2. a. hoog, järjepidevus obone `juoksi ühe `joonega viis `virsta Vai; saaks jo jooni `pεεle (saaks ju hoo kätte) Jäm; meri üsna joone‿pel (lainetab tugevasti); meri oli nii `joonis olnd, suur lae küll, aga ikka vötab lainetama; vöta ` jooni ning üppa üle Khk; anna sa `jooni, ma kiigu; tuulik keib paraja tuule kää ühe `taulise jooniga Mus; lähäb suure jooniga küla `poole Krj; puu kukkus nii suure jooniga, oksad lõi moa `sisse Pöi; me‿s soa veel `õiged tüö `juoni `sissegid; annab aga `jooni takka `peale (ässitab tagant) Muh; ilm `eitles, vahel üsna vaga, vahel suured tormi joonid käist Emm; ta sai nüid selle vihma jooni `sisse, nüid tal järg kääs Kse; kuapsastel iä [kasvamise] juen käe Var; Rihepeksumasin akkab `uugama, kui juõnissõ suab Khn; sai jooma joone `sisse (hakkas purjutama) PJg; selle joonega vi̬i̬l ei saa `vaĺmis; valu jooned käeväd südäme `alla KJn; timä om tu̬u̬ joonõ kätte saanuʔ, timä võid elläʔ Har; Pinitüḱk mugu `tolknõs sul ütest joonõst jalun Rõu; lätt üte joonõgaʔ Plv; joonega otsekohe; kiiresti, jõudsalt; järsku; korraga, järjest rüsä - - oli kohe paar nädälä `juonega meres Vai; üsna joonega läks minema Ans; Suka auk lihab oort jooniga suuremaks Pöi; Ta pole aega viitnd, pani siit jooniga minema Emm; üsna jooniga kasvab rohi Han; `värske piim - - lähäb kokku ju joonega Aud; nüid kui mõni `vistrik on, kohe joonega arsti `juure Juu; `kapsad lähvad joonega ilusaks pärast `vihma HJn; `Talve ku üles `tulti, ürjäti `ju̬u̬nig `keträme Hls; ma sai `ju̬u̬nige aru Krk Vrd joonelt, jooni b. kord; (elu)järg tüö one `juonel VNg; siab `atra `juonele, siis akkab juo `jälle `kündämäie Lüg; ons obused joone‿pel (korras minekuks) Khk; aame asja jooni `peale (seame korda) Muh; ta on `praegu päris ea joone peal Mär; `aitas ta joone `piale Kos; säädan selle voki joonele, siis akan kedrama Ksi; sõkut `lahku, `viskat kotspooli ja `ommegi kangas joonel Trv; kõkk asja ja riista om joonest ärä Ote; saat uma joonõ mano (korda, joonde); nüüd ma olõ joonõ pääl, maja mul om kõrrah, eläjist om mul kõrd; mäntsehe `ju̬u̬ndõ tahat kangast, kas toomitsõhe vai kirp`silmä Se; är lät́s joonõ päält (läks nõdrameelseks) Lut Vt joonde, joonen, joones
3. iseloomujoon, omadus sel on `varguse juon sies VNg; üks `mõistlek laps, täl oo ead jooned Mar; sel mehel on koera jooned sees Trm
koon1 koon Tür, g koonu (-o) S L(kuõ- Khn), koone Mär Mih PJg; kuon g `kuonu VNg, kuono Ris; ku̬u̬n g koonu Hää(g -e) Saa; n, g koonu Ris, koone PJg, `kuono Lüg pea osa a. inimese lõug, lõua alaosa nii kena poiss, koonu ots `oukus; mönel on koonu końt nii terava otsaga Ans; On suure pitka koonuga [naine] just kut obu Pöi; see oo `lõugadega müts, see käib koonu alt kokku; kui koon kiheleb siis kuuleb `kooljud Muh; löua aben on sii koono all vanadel `meestel Emm; abend ajad, `tehtaks `pohtaks koon Käi; On sool (sööjal) koonu `otsas ouk, et [vedelik] `välja jooseb Rei; tääl lot́t koonu all Var; mõni on jälle aralese koonega (lohukesega lõua otsas) Mih; pian rätiku koonu `alla `kinni siduma Tõs; koone `otsas oo abe PJg; kuono ots kipetab Ris || fig nina `Kuono on `jällä sinine, tuleb kodo `purjes, `kuono täis Lüg b. looma pea etteulatuv ja kitsenev osa (silmadest allapoole) `koera kuon VNg; kivinilbusel - - öhuauk on koonu all Mus; obukakk on nagu tursa `moodi, suur tut́t on koonu all Vll; kukel eldad seal koono all Mar; sial on ku̬u̬n, koeral on nuḱk; `siale `pańti `tapmise aig paal `ümmer koonu, siss `ańti `kirvega koonu `pihta Saa
koon2 ku̬u̬ń g kooni M(ku̬u̬n g koonu Pst) võru a. vahend sea suu sulgemiseks tapu ajal sial käänetse ku̬u̬n nina `otsa. ku̬u̬n olli nöörist tett ja pulgage keerutedi `kinni Pst; ku̬u̬ń aias nuki `otsa, kabel käänets pulgag kõvasti nuki `otsa Hls; üits läits `aidus, karaśs sial `seĺgä ja panni kooni nuki `otsa Krk Vrd koonus1 b. ogadega võru (takistab võõrutamisel varssa imemast) ku̬u̬n tetti noore kuusiksest. `päälmise oksa tetti `äste teräves, `panti [varsale] nuki pääle; ku̬u̬ń om `siande puuvaru - - puu `sisse lüvväss neli, viis `nakla; ku̬u̬ń om varsal kablaga pähän Hls
koon3 koon g koonu S(n koonu Jäm) sag pl vana saapapöid; kott `saapa koonud jalas, sεεr pεεld εε leigatud Khk; Ooda pireke, ma püsta eesele kabelis koonud jalga; Kingadest pole änam muud kut, paljast va koonu lusad järge Kaa; läkuse `aaga keiakse `koonudega Vll; `saapa koonud ehk pead Muh; Va `saapa `koonudega ta käib, muud jäla`varju tal pole Rei Vrd koonikas1, koonits2
koon4 koon Kod MMg San Urv Rõu; ku̬u̬n hv Kod, M T VLä; ku̬u̬h, kuuh VId(kooh Vas Se); ku̬u̬hn, koohn Har Rõu
I. adv
1. rühmana ühes kohas (kokkukogunenud või -kogutult) a. (elusolendid) neli, viis, kümme obess pidi koon olema [vooris] Kod; kun kait́s naist ku̬u̬n, sääl om kolmass suun Krk; kui om ää kraam sul, siss om `ostjit unnikun ku̬u̬n Puh; ku `peijit `peeti, siss kõ̭ik suguvõsa `oĺli ku̬u̬n Nõo; puha saksa olluva sääl koon kõ̭iḱ Urv; eläje`rõipõ lättävä laḱka, nu̬u̬ ei˽püüsüʔ `ülhlen ku̬u̬n Har; kuuh ummaʔ mehidseʔ, veleʔ Lut || nõu pidamas, aega viitmas komisjon olli alla ku̬u̬n; pühäba `õhtu käesi rahvass kõrdsin ku̬u̬n Hel b. kobaras; tihedalt koos (hunnikus, lademes, rõugus) kas sul õmad puud on koon (kokku pandud); palju `tästi ku̬u̬n nigu kähärik Kod; kubjass rü̬ü̬ḱs sedäsi [viljakoristamise ajal]: ku kolm terä ku̬u̬n om, piat üless `võtme Krk; pü̬ü̬rkaarin `olli kate kaari ain ku̬u̬n Ran; kos seräne keerästik, seräne sõõrikene mõtsan, sääl om na (seened) kimbun ku̬u̬n Puh; põemetu ua olliva ütsipäädi ku̬u̬n, `panti `pisti maha; kõ̭ik vili om ku̬u̬n (koristatud) Nõo; kolm neli suurt tallo, mis tah ku̬u̬h olõvat Räp; kua kasuss kuuh, tsauk kutsutass Lut c. (kaasasolu rõhutavalt) ühiselt, üheskoos kui täl tu käik äste läits - - [öeld] et õnnega ku̬u̬n; siss latiked lätsivä - - kudema, na läävä suuren pardin ku̬u̬n Ran; ku̬u̬n lätsime `keŕkude, ku̬u̬n tullime kodu kah Nõo; vot olõ ma õ̭nnõga ku̬u̬h. olõ kuradi sitaga ku̬u̬h (hädas) Se; veleʔ, kuoni kuuh, sieni saa sagõhhõp putr Lut
2. tervikuna koos a. ühes tükis, tervena `uassa peräss õli vi̬i̬l `surnul iho koon, ei õllud ärä lagunend Kod; telle kiilu, telle ei seisa mud́u ku̬u̬n ku neil `kindlust ei ole Trv; puidik `panti `pääle, tu̬u̬ ois `rõiva ku̬u̬n ja `lämmä Ran; kääri om neediga `kińni `pantu - - siss na saesava ku̬u̬n Nõo; sõ̭ss tet́ti köüdse˽ja tet́ti ohja˽noist leḿmikist, `pańti linnu ka manuʔ, muidu es püüsü˽koon; pot́i sinine `saisõ värvin, seeniku [rõiva] tüḱü˽koon Krl; [puukiil] Pidi tu̬u̬ säńgü koohn Rõu; kanarigu leib püsünü es kooh Vas b. üheks tervikuks liidetud või segunenud piäluu one kolmess tükiss koon Kod; kama om rammuss toit, sääl om kõ̭ik vili ku̬u̬n Ran; üsädse `olli aganõ ja vili koon Urv; kat́s `langa ku̬u̬n; taa leib om kõ̭iḱ sõkõldõga˽koohn; no‿m putr`kapstõidõga ku̬u̬n Har
3. (väga) lähedal a. lähestikku; vastamisi sügisene päiv om nigu lühike inimene, pää ja perse ku̬u̬n Ran; ku käe om sääl `põlvi man, käe ja põlve ku̬u̬n; Kiriläl om [teise] taluga `pi̬i̬ri ku̬u̬n Nõo; küll om kala iluste `lihti `pantu tünnin – nii üits ütega ku̬u̬n Kam; ja `rasva `panti suure paatävve `kapstile serände `väike tükikene, nigu miu kaits `väikest `ruśkut ku̬u̬n Ote; sa˽ka muud ei˽tii˽ku tooli pääl istut, käe˽nii samadõ ku̬u̬n Krl; `täü om `süämega ku̬u̬n, mass om alhpu̬u̬l Har; Kagu pooli perä˽koohn ummaʔ [varda peal], sõ̭ss `loidu õi˽lang `iśkin tagasi Rõu b. suhtluses; füüsilises kontaktis kas õled koon ollud tämäga Kod; naene om mehega kaalatside ku̬u̬n, `aava juttu; aga ütte `viisi nõ̭napidi ku̬u̬n, ega midägi tettuss ei saa; kaits `aastat, ku ma [temaga] peräkõrd ku̬u̬n olli Nõo || (kaklemisest) kui `kaklema läävä, siss om karvpidi ku̬u̬n, kisuva `juussist ja Ran; poesi olliva jälle arjatside ku̬u̬n; karvutside ku̬u̬n ütte `viisi, kisuva tõene tõist `arjapidi Nõo; nigu tapukikkakõsõʔ alati `harju pite riiun kuuhn Rõu
4. (millegagi) määrdunud või kaetud paŕgine riie, lepä paŕgigä koon Kod; [ma] olli porige ku̬u̬n Hel; mõnel periss vana inimesel `oĺli kõik rinna edine röǵäga ku̬u̬n Ran; suu joosep tatti, rätinuka kõ̭ik ku̬u̬n; iks mugu anna sedä ja toda, ma‿le temäga nigu tõrvaga ku̬u̬n, ei saa `valla kah Nõo; ku˽hobõsõ higitsäseʔ, `hi̬i̬ga˽koon, sõ̭ss käüdäss järven ojutaman Urv; `saapaʔ omma˽`täütägä˽ku̬u̬hn Har; timä oĺl `muaga˽kooh nigu t́siga Vas; sa olt `jauhhõga ku̬u̬h Se Vrd kool5
5. korras a. valmis, lõpetatud tõmmati silmäst läbi lang ja `olli ku̬u̬n (suka ahendamisest) Ran; emäkańep kakuti sügise `mihklipävä `aigu, ku kõ̭ik põim `olli ku̬u̬n Puh b. kokkulepitud, kindel poiss lännu kõrdsi manu ja `olligi sehvt ku̬u̬n Ote; kośakaubaʔ oĺliva joba koohn Rõu; kaup om ku̬u̬h Se
6. muiduki köögi uśs oĺl koon (kinni, suletud) San; ta om nii uńnine, et taa ei˽saa˽jaku, miś tä tege, om unõga˽koohn Har
II. prep ühes Mõnest talust läits terve pere ku̬u̬n lu̬u̬mega mõtsa Nõo; Siist kaalatorust um terve˽talu koon elävä ja elulda inventääriga alla lännüʔ Rõu
Vrd koos1
I. adv
1. rühmana ühes kohas (kokkukogunenud või -kogutult) a. (elusolendid) neli, viis, kümme obess pidi koon olema [vooris] Kod; kun kait́s naist ku̬u̬n, sääl om kolmass suun Krk; kui om ää kraam sul, siss om `ostjit unnikun ku̬u̬n Puh; ku `peijit `peeti, siss kõ̭ik suguvõsa `oĺli ku̬u̬n Nõo; puha saksa olluva sääl koon kõ̭iḱ Urv; eläje`rõipõ lättävä laḱka, nu̬u̬ ei˽püüsüʔ `ülhlen ku̬u̬n Har; kuuh ummaʔ mehidseʔ, veleʔ Lut || nõu pidamas, aega viitmas komisjon olli alla ku̬u̬n; pühäba `õhtu käesi rahvass kõrdsin ku̬u̬n Hel b. kobaras; tihedalt koos (hunnikus, lademes, rõugus) kas sul õmad puud on koon (kokku pandud); palju `tästi ku̬u̬n nigu kähärik Kod; kubjass rü̬ü̬ḱs sedäsi [viljakoristamise ajal]: ku kolm terä ku̬u̬n om, piat üless `võtme Krk; pü̬ü̬rkaarin `olli kate kaari ain ku̬u̬n Ran; kos seräne keerästik, seräne sõõrikene mõtsan, sääl om na (seened) kimbun ku̬u̬n Puh; põemetu ua olliva ütsipäädi ku̬u̬n, `panti `pisti maha; kõ̭ik vili om ku̬u̬n (koristatud) Nõo; kolm neli suurt tallo, mis tah ku̬u̬h olõvat Räp; kua kasuss kuuh, tsauk kutsutass Lut c. (kaasasolu rõhutavalt) ühiselt, üheskoos kui täl tu käik äste läits - - [öeld] et õnnega ku̬u̬n; siss latiked lätsivä - - kudema, na läävä suuren pardin ku̬u̬n Ran; ku̬u̬n lätsime `keŕkude, ku̬u̬n tullime kodu kah Nõo; vot olõ ma õ̭nnõga ku̬u̬h. olõ kuradi sitaga ku̬u̬h (hädas) Se; veleʔ, kuoni kuuh, sieni saa sagõhhõp putr Lut
2. tervikuna koos a. ühes tükis, tervena `uassa peräss õli vi̬i̬l `surnul iho koon, ei õllud ärä lagunend Kod; telle kiilu, telle ei seisa mud́u ku̬u̬n ku neil `kindlust ei ole Trv; puidik `panti `pääle, tu̬u̬ ois `rõiva ku̬u̬n ja `lämmä Ran; kääri om neediga `kińni `pantu - - siss na saesava ku̬u̬n Nõo; sõ̭ss tet́ti köüdse˽ja tet́ti ohja˽noist leḿmikist, `pańti linnu ka manuʔ, muidu es püüsü˽koon; pot́i sinine `saisõ värvin, seeniku [rõiva] tüḱü˽koon Krl; [puukiil] Pidi tu̬u̬ säńgü koohn Rõu; kanarigu leib püsünü es kooh Vas b. üheks tervikuks liidetud või segunenud piäluu one kolmess tükiss koon Kod; kama om rammuss toit, sääl om kõ̭ik vili ku̬u̬n Ran; üsädse `olli aganõ ja vili koon Urv; kat́s `langa ku̬u̬n; taa leib om kõ̭iḱ sõkõldõga˽koohn; no‿m putr`kapstõidõga ku̬u̬n Har
3. (väga) lähedal a. lähestikku; vastamisi sügisene päiv om nigu lühike inimene, pää ja perse ku̬u̬n Ran; ku käe om sääl `põlvi man, käe ja põlve ku̬u̬n; Kiriläl om [teise] taluga `pi̬i̬ri ku̬u̬n Nõo; küll om kala iluste `lihti `pantu tünnin – nii üits ütega ku̬u̬n Kam; ja `rasva `panti suure paatävve `kapstile serände `väike tükikene, nigu miu kaits `väikest `ruśkut ku̬u̬n Ote; sa˽ka muud ei˽tii˽ku tooli pääl istut, käe˽nii samadõ ku̬u̬n Krl; `täü om `süämega ku̬u̬n, mass om alhpu̬u̬l Har; Kagu pooli perä˽koohn ummaʔ [varda peal], sõ̭ss `loidu õi˽lang `iśkin tagasi Rõu b. suhtluses; füüsilises kontaktis kas õled koon ollud tämäga Kod; naene om mehega kaalatside ku̬u̬n, `aava juttu; aga ütte `viisi nõ̭napidi ku̬u̬n, ega midägi tettuss ei saa; kaits `aastat, ku ma [temaga] peräkõrd ku̬u̬n olli Nõo || (kaklemisest) kui `kaklema läävä, siss om karvpidi ku̬u̬n, kisuva `juussist ja Ran; poesi olliva jälle arjatside ku̬u̬n; karvutside ku̬u̬n ütte `viisi, kisuva tõene tõist `arjapidi Nõo; nigu tapukikkakõsõʔ alati `harju pite riiun kuuhn Rõu
4. (millegagi) määrdunud või kaetud paŕgine riie, lepä paŕgigä koon Kod; [ma] olli porige ku̬u̬n Hel; mõnel periss vana inimesel `oĺli kõik rinna edine röǵäga ku̬u̬n Ran; suu joosep tatti, rätinuka kõ̭ik ku̬u̬n; iks mugu anna sedä ja toda, ma‿le temäga nigu tõrvaga ku̬u̬n, ei saa `valla kah Nõo; ku˽hobõsõ higitsäseʔ, `hi̬i̬ga˽koon, sõ̭ss käüdäss järven ojutaman Urv; `saapaʔ omma˽`täütägä˽ku̬u̬hn Har; timä oĺl `muaga˽kooh nigu t́siga Vas; sa olt `jauhhõga ku̬u̬h Se Vrd kool5
5. korras a. valmis, lõpetatud tõmmati silmäst läbi lang ja `olli ku̬u̬n (suka ahendamisest) Ran; emäkańep kakuti sügise `mihklipävä `aigu, ku kõ̭ik põim `olli ku̬u̬n Puh b. kokkulepitud, kindel poiss lännu kõrdsi manu ja `olligi sehvt ku̬u̬n Ote; kośakaubaʔ oĺliva joba koohn Rõu; kaup om ku̬u̬h Se
6. muiduki köögi uśs oĺl koon (kinni, suletud) San; ta om nii uńnine, et taa ei˽saa˽jaku, miś tä tege, om unõga˽koohn Har
II. prep ühes Mõnest talust läits terve pere ku̬u̬n lu̬u̬mega mõtsa Nõo; Siist kaalatorust um terve˽talu koon elävä ja elulda inventääriga alla lännüʔ Rõu
Vrd koos1
moon1 moon hajusalt S L/-uõ- Khn/, Juu Kos Ann Koe Trm hajusalt KLõ, Hel, mu̬u̬n Var Hää Saa M TLä San hajusalt V, g moona; muon g muona hajusalt KPõ/-ua- VJg/, Iis(-ua-) Kod, `muona Kuu Hlj Lüg Jõh/-ua-/; n, g `muona VNg Vai toit, toidukraam, toidutagavara; naturaaltasu Lähäd `päiväks merele, oda nädälä muon `kaasa Kuu; Kui `lapsed `linna `kuali `läksivad, tuli `neile `muana `kaasa `panna Jõh; kui ta kohegi `tööle lεheb, vötab `moona `seltsi Khk; Moona mees tegi `mõisas tööd ja töö eest sai moona, missega ta elas Pöi; seen‿o `kärpse moon Muh; ku talu tüdrukus lääb, siis saab `kõrva `mu̬u̬na, rukki ja mis kauba sehes oo Var; kaks siga `tahtvad iäd `muõna kua Khn; talves peab paĺlu `mu̬u̬na `vaĺmis muretsema loomadelle Saa; tiumies sai `moona `oastas viiskümmend `puuda rukist, kolmkümmend `puuda `ohre, kaks `puuda linakseid ja kaks `puuda `erneid Kos; Ise pidid `vuatama, et ikka muonaga läbi ka said Jür; suur obune taŕvitab paeĺu `muona JMd; tingi palgale moon `juure Trm; üks kolmkümmend või enämgi uassit, kui viimäti käesin vuarin - - käesima õma muanaga Kod; talus oli paelu rahvast - - vaata misuke pere oli, sääl läks ju `moona SJn; Neil masseti moonage Hls; meil `anti [vallavaestele] i̮i̮st `otsa jahu moonass; õpetejel `viiti `mu̬u̬na, puid, `õlgi, `einu, `kaaru, rügi ja `kesvi kah Krk; ku ta `pistläste `tuńni läits, siss `pańti koŕv `kõ̭iki `väŕki täis, `viidi noele opetajidele `mu̬u̬na Nõo; ennemuiste `maśti `jaama (postijaama) `mu̬u̬na - - peremihe pidive `einu ja `kaaru `viimä San; ku sa tahat minnu sulasõss võttaʔ, siss anna˽ka mu̬u̬n tubli Har || vara sellel oo seda `moona koos küll Tõs
moon2 mooń Pöi/-n/ Mar Mär Lih Han Tor Juu Lai Plt KJn, mu̬u̬ń Trv Hls Krk Puh Nõo/-n/ Rõn San Kan Rõu Plv Vas, moen Khk Kaa, g mooni; muoń g muoni Koe VJg/-ua-/ IisK; muon g `muoni Kuu VNg/n `muoni/ Lüg(-ua-); pl moonid Vll Muh magun ku `muonid `õilevad, siis on punased `õiled Lüg; Pöllal rugide sihes kasvab ka vahel pisiksi `moonisi Kaa; mooni `seemned pannakse saia `peale Mar; `Moońa oo `mitmed `värvi Han; nüid on mooń, mooni `seemed, `enne olid peenikese roosi `seemed Juu; `muonisi `mitmet `karva, punaseid ja ruosasi IisK; kui aeas paĺlu `moonisid, siis aed ka punab Lai; `mu̬u̬ne aian kasvave kül ilusid, tuleve `äitsme `otsa Hls; Mooni om iluse küll, aga na `äitsneve ruttu ärä Krk; anile ei tohi mooni `lehti `anda, mu̬u̬n om `jihvtine, ütel `oĺli anipoja ärä lõpetanu Nõo; mooni˽`häitsäseʔ, mi aian kasuss paĺlo `mu̬u̬nõ Kan Vrd maan2
oon → oos
roon → troon
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|