[MUL] Mulgi sõnaraamat

jabruteme <jabrute, jabrude> Hls Krk
1. segast juttu ajama, jaburdama; jutuga keerutama, kaksiti kõnelema ▪ ütle õigest väl´lä, mis sa jabrutet ütle õigesti välja, mis sa keerutad. Vrd jaburteme, keeruteme, sonime
2. püsimatult töötama või olema, edasi-tagasi jooksma; rabelema ▪ tii ärä üit´s tüü mis tiid, mis sedäviisi jabrutet tee ära üks töö, mida sa teed, miks [sa] sedaviisi rabeled; looma jabrutev puha, na üte kotuse pääl ei kurda loomad jooksevad edasi-tagasi, nemad ühe koha peal ei püsi. Vrd aamerteme, ameleme, .jaamame, ribeleme, .rüüs´tme1
3. mässama (tormisest ilmast) ▪ ilm jabruts nõnda et ilm mässab koledasti (on väga tormine). Vrd .mässäme

kaperdeme ~ kaperteme <kaperte, kaperde>
1. koperdama, kooberdama ▪ mes sa sääl pimmen kaperdet, võta lamp üten mis sa seal pimedas koperdad, võta lamp kaasa. Vrd kooberteme1, köperdeme, kokerdeme, toperteme
2. saamatult töötama ▪ ta kaper´t kanga man terve talve, es saa koet ta töötas kanga juures terve talve, ei saanud kootud. Vrd kohmerteme
3. askeldama; toimetama ▪ ta om nõnda vana, ei saa muud kedägi tetä, kaperdep luumege ta on nii vana, ei saa muud midagi teha, askeldab loomadega. Vrd argeldeme, atserdeme, matserdeme1, müterteme, tokerdeme

.kon´ksme ~ .kon´ksma <.konksi, konksi> Krk Hel
1. taguma, koksima ▪ ta kon´ks egä päe oma tare man ta koksis iga päev oma maja juures. Vrd .koks´me, .tik´smä
2. konksuga töötama, koukima ▪ konksige om ää kardulit konksi konksuga on hea kartuleid koukida. Vrd .koukme, .kuukme1

kõõbitseme <kõõbitse, kõõbitse> Hls Krk
1. kaabitsema, kõõbitsema ▪ kõõbitse kardule väitsege puhtas kaabitse kartulid noaga puhtaks. Vrd kaabitseme, .kaap´me, raabitseme
2. vähehaaval töötama (peamiselt niitmisest), kõpitsema ▪ tasatse maa pääl saat keerute laia kaari, mättit müüdä piat kõõbitseme tasase maa peal saad keerutada laia kaare, mättaid mööda pead vähehaaval niitma. Vrd kopitseme, kõbisteme2, kõbitseme, kõpitseme

lõmasteme <lõmaste, lõmaste>
1. raiskama, pillama ▪ sii tüdrik lõmastep kikk asja ärä see tüdruk raiskab kõik asjad ära. Vrd .laarame, laristeme, .lartskame, .pillame, .raiskame
2. räpakalt sööma, solkima ▪ mis sa lõmastet ärä tõiste iist! mis sa solgid teiste eest ära! (söögi). Vt .sol´kme, .sol´tsme
3. räpakalt töötama ▪ ega sa selle iist midagi ei saa, et sa nõnda lõmasted ega sa sellest midagi [kasu] ei saa, et sa nii räpakalt töötad. Vrd mokerdeme, pusserteme, soperdeme

.lörtäme <lördäte, .lörtä> Krk lohakalt töötama ▪ ta lördäs´ tüü man, es saa kedäki tett ta tegi lohakalt tööd, ei saanud midagi tehtud; paremp tallite kavvep ja äste, aga ärä mitti lörtä ninda tüü man parem talita kauem ja hästi, aga mitte ära tee tööd lohakalt. Vrd paristeme

.mõõlame <mõõlade, .mõõla> Hls Krk
1. möllama ▪ mes te mõõlade siin! mis te möllate siin!. Vrd .mülläme, .müüräme
2. rassima, palju töötama ▪ küll ta nüid mõõlap sääl maa man, kaalup kande ja lõhup kive küll ta nüüd rassib seal maa juures, juurib kände ja lõhub kive. Vrd .lõõmame, mõõgeldeme, .müüräme, .rähkleme
3. hulkuma ▪ kodun ta ei kurda, mõõlap ilma müüdä ringi kodus ta ei seisa, hulgub ilma mööda ringi. Vrd .aeleme, .laskme, .luudame, .ul´kme, .urtame

mühüsteme <mühüste, mühüste> Hls Krk
1. paksult riietama ▪ ta om ennäst ärä mühüsten ta on ennast paksult riidesse toppinud
2. saamatult töötama, kohmerdama ▪ kelleki tüüge edesi ei saa, mühüstep sääl man mingi tööga edasi ei saa, kohmerdab selle juures. Vrd kaperdeme, kohmerdeme, .kohm´me, koperdeme, .köhm´me

ojome <ojode, ojo> , ojume <ojude, oju>
1. ujuma ▪ poisi ojove jõe veerest tõise poisid ujuvad jõe äärest teise äärde || kokku ojome piltl kokku voolama ▪ ommukust saanti ojove kiriku manu kokku piltl hommikust saadik voolavad kiriku juurde kokku (inimeste kogunemisest)
2. vee peal sõitma ▪ noore ojosiv paadige järve viirde noored sõitsid paadiga järve äärde
3. piltl aeglaselt liikuma või töötama ▪ ojo pääl tõiste perän, kõrvast müüdä ei saa liigub pealegi teiste järel, kõrvalt mööda ei saa; suur kuurem olli pääle pant, obene ojus´ ehen suur koorem peale pandud, hobune liikus aeglaselt ees

paristeme <pariste, pariste>
1. parinal rääkima ▪ ta paris´t ärä ruttu, kennigi es saa arugi, mis ta kõnel´ ta rääkis ruttu ära, keegi ei saanud arugi, mis ta rääkis
2. lohakalt töötama ▪ ärä pariste, tii tüüd kõrraliguld ära parista, tee tööd korralikult

pintseldeme <pintselte, pintselde> pintseldama, pintsliga töötama ▪ lae om värmige üle pintseldet laed on värviga üle pintseldatud. Vt pinseldeme, Vrd .võõp´me

rabame <rabade, raba>
1. rabama, haarama ▪ rabanu kasugu ümmer kaala haaranud kasuka ümber kaela. Vrd .aarame, .kähmäme, .raapame, rabime1, .rapsame
2. hooga töötama ▪ sai ruttu är rabat tetä sai ruttu hooga ära tehtud
3. vilja või linu rabama, vihkudest teri eemaldama ▪ rügä iki rabati rukist ikka rabati
4. halvama ▪ temä om tõesest poolest ärä rabat ta on teisest poolest halvatud. Vt .alvame
5. külmast kahjustama ▪ sii aaste mul om kik´k kurgi kül´m kaits kõrda ärä rabanu sel aastal on mul kõik kurgid külm kaks korda ära võtnud. Vrd .näh´vme, .nähväme

roputeme <ropute, ropude> Krk rahmima, ruttu töötama ▪ kaeme ruttu ropute, et ein kokku saass püüame ruttu teha, et hein kokku saaks. Vt .roh´mme

.rüh´mme ~ .rüh´mmä <.rühmi, rühmi> rühmama, hoogsalt töötama, tööd rabama ▪ temä taht egä päiv rühmi tema tahab iga päev tööd rabada; küll nemä rühmiv, mitti na ei läbe kurta küll nad rühmavad, ei läbe mitte paigal seista. Vrd neelusteme, rähmitseme, .räh´mme, .urmame

.tiin´me ~ .tiin´mä <.tiini, teeni>
1. teenima, raha, elatise jaoks töötama ▪ temä ei teeni sedä vett ka ärä, mis levä sehen om (knk) tema ei teeni seda vett ka ära, mis leiva sees on; sii ei tii kedägi, sii tiin´ oma mokkege, tal ää moka see ei tee midagi, see teenib oma mokkadega, tal head mokad (inimesest, kes teenib elatist kõnelemisega) || .leiba .tiin´me elatist teenima ▪ mea pidi esi joba akkame leibä tiin´me mina pidin ise juba hakkama elatist teenima
2. kedagi teenima, teenistuses olema ▪ mia ole selle aa nüid luusi tiinin mina olen selle aja nüüd kolhoosi teeninud; tiin´ke te kah, nõndagu mea tiintsi teenige teie ka niimoodi, nagu mina teenisin. Vrd kumardeme, .pas´me || .aiga .tiin´me aega teenima, sõjaväes olema
3. millegi vääriline olema, midagi pälvima ▪ ta tiin´ senigu ta iki ära saa vitsa ta teenib senikaua, kuni ta ikka vitsa saab (pahanduse tegemisel)
4. piltl (sunnitult) kõndima, käima ▪ sõs tiin´dsi üüse iki, kõn´dsi üüse ja kõigudi kätt siis teenisin öösel ikka, kõndisin öösel ja kõigutasin kätt (valutavast käest). Vrd .kõn´dme, .käime

.tõmbame <tõmmate, .tõmba>
1. tõmbama, vedama ▪ ma tõmba kaplu müüdä ta ende manu ma tõmban ta nööre mööda enda juurde. Vrd .tuume, .vinname, vedäme2 || .aisu .tõmbame nuusutama ▪ oben tõmbas karu aisu hobune tunneb karu lõhna; .enge .tõmbame hinge tõmbama, puhkama ▪ mea tulli ärä, miust jäie ta enge tõmbame mina tulin ära, minust jäi ta hinge tõmbama; ette .tõmbame ette tõmbama ▪ liidi sehen suur auk, sinna vaja savi ette tõmmate pliidi sees [on] suur auk, sinna vaja savi ette tõmmata; .kinni .tõmbame kinni tõmbama; nõeluma ▪ es ole aiga ilusti kohente, vähä tõmmassi kinni ei olnud aega ilusti kohendada, natuke nõelusin kinni; kohut .tõmbame kohut käima ▪ sii muud ei tii ku puhast kohut ta tõmbas see muud ei tee, kui käib kohut; .lõhki .tõmbame lõhki tõmbama ▪ peris kahju siust, et siul perse lõhki tõmmati päris kahju sinust, et sul tagumik lõhki tõmmati; maha .tõmbame maha tõmbama; niitma ▪ täempe tõmmassim suure tüki einä maha täna niitsime suure tüki heina maha; .pääle .tõmbame peale tõmbama; äestama ▪ visati seemel´ maha, tõmmati ägläge pääle visati seeme maha, tõmmati äkkega peale; tagasi .tõmbame tagasi tõmbama ▪ tah´ts küll tagasi tõmmate sõna, väl´lä tulli iki (knk) tahtis küll tagasi tõmmata sõna, [aga] tuli ikka välja; täüs .tõmbame täis sööma, täis jooma; purju jooma ▪ nüid om ninda täüs tõmmanu ennäst nüüd on nii täis söönud ennast; lääve kõrtsi ja tõmbav ennäst täüs lähevad kõrtsi ja joovad ennast purju; valu .tõmbame peksma ▪ ma tõmmassi neil valu ma andsin neile peksa; .vastu .tõmbame vastu tõmbama ▪ os miul sedäsi juhtunu, ma os tõmmanu tal vastu oleks mul sedasi juhtunud, ma oleks talle vastu tõmmanud (st vastu löönud); ärä .tõmbame ära tõmbama; kõhnaks jääma; kahanema, vähenema ▪ nüid om ta ärä tõmmanu nindagu ruuts jääss kõhnas nüüd on ta kokku tõmmanud, nagu roots jääb kõhnaks; siante kuju ja kuum, lehmil tõmbas piimä ärä selline kuiv ja kuum [ilm], lehmadel tõmbab piima ära; üle .tõmbame üle tõmbama; värvima ▪ mia lassi ende maja vähä üle tõmmate ma lasin enda maja veidi üle värvida
2. käega libistama, siluma ▪ tõmmas´ käege üle näo tõmbas käega üle näo. Vrd silume, .suime
3. lööma ▪ sii olli sõnnigu argige tal tõmmanu müüdä sel´gä see oli sõnnikuhanguga talle mööda selga löönud. Vrd .lüümä, materdeme, .nihvame, .nähväme, tagume
4. selga panema, kätte või jalga panema ▪ tõmba jak´k selgä! pane jakk selga!. Vrd .viskame
5. kõvasti töötama, rassima ▪ mia ilmast ilma urma ja tõmba ja tii ma ilmast ilma rühman ja tõmban ja teen. Vrd .ras´me2, .urmame
6. ihuma ▪ väit´s taht terite, tõmba tat vähä kivi pääl nuga peab teritama, tõmba teda vähe kivi peal [käial teravaks]. Vt ihume
7. pühkima ▪ põrmat taht är tõmmate põrand tuleb ära pühkida
8. lüpsma ▪ ma lää tõmba lehmä ärä ma lähen lüpsan lehma ära. Vt .nüsme, Vrd sõõruteme, tilguteme
9. varastama ▪ ku ta iki manu saa, sõs ta tõmbas mudku kui ta ikka juurde pääseb, siis ta muudkui varastab. Vt varasteme
10. hammustama, kiskuma ▪ os_sa kurivaim, koer tulli amba irvi tõmbamen oh sa kurivaim, koer tuli hambad irevil hammustama. Vt ammusteme
11. tahenema, tõmbama ▪ levä ei tõmba suguki, ahi olli jahe leivad ei tahene sugugi, ahi oli jahe; laseme seista raasike, sis tii tõmbas laseme seista natuke, siis tee tõmbab. Vt taheneme
12. piltl ringi hulkuma, aelema ▪ sii jälle temä mihege tõmbas see aeleb jälle tema mehega. Vt .aame, .aeleme
13. piltl taga rääkima ▪ küll siut tõmmats taga sel´lä küll sind räägitakse taga. Vrd laksuteme, .siuname
14. piltl riidlema, tülitsema ▪ tõmbave kakelust ilmast ilma tülitsevad ilmast ilma. Vrd .täksleme, tülime, tülitseme, tülüteme

.tüüteme <.tüüte, .tüüde> , .tüütäme <.tüütä, .tüüdä>
1. töötama ▪ kes iki äste tüütäp, saap ju kikke omale kes ikka hästi töötab, saab ju kõike endale (st endale lubada); temä tüüt´ seni ku ta sur´re tema töötas seni, kuni suri
2. töökorras olema, toimima ▪ sii ei ole enämp kõrran, ves´ke ei tüüte see ei ole enam korras, veski ei tööta. Vrd .võtme