[MUL] Mulgi sõnaraamat

jää <jää, jääd> jää, külmunud vesi ▪ jõen om ujuje ~ vallaline jää jõel on lahtine jää; olli iluse otspakle, lõng tulli tasane ja iluse ku jää olid ilusad otstakud, lõng tuli sile ja ilus nagu jää. Vrd .jäätüs

loisk2 <loisu ~ loesu, .loisku> Trv pehme, sulale minev (ilm) ▪ ilm lüü loisuse ja pehmes ilm läheb sulale ja pehmeks. Vrd lepe, .lepne, .loiske

manu
1. juurde ▪ sõs olli tullu sõnna kõrtsi manu üit´s vana miis siis oli sinna kõrtsi juurde tulnud üks vana mees. Vrd kottel, .kõrva
2. kaasa ▪ emä sel aal tegis´ esäl süvvä ja sääd´s leväkotti manu võtta ema tegi sel ajal isale süüa ja pakkis leivakotti kaasa; emä võt´s miut kirikus manu ema võttis mind kirikusse kaasa. Vrd ligi, üten

mineme <minnä ~ minna, lää>
1. minema ▪ minden mõne pussige vai lavva vedäjege oleksid võinud minna mõne bussiga või lauavedajaga; miis lää pikä sammege mees läheb pikkade sammudega; nän´n läit´s kamres vanaema läks tuppa; mine aigapiditsebest! mine aeglasemalt!; mine tii, ku sul jõudu ei ole mine tee, kui sul jõudu ei ole (tegevuse võimatusest) || pikäle mineme (liiga) kaua kestma ▪ ma tüdisi ärä, sii kõne läit´s väegä pikäle ma tüdinesin ära, see jutt läks väga pikale; .luuja mineme looja minema ▪ päe läit´s vette luuja, ommen tule vihma päe läit´s vette luuja, ommen tule vihma; päe lääp varsti luuja, ma tahas iki valge valuge kodu saia päike läheb varsti looja, ma tahan ikka valgel ajal koju jõuda; .randa mineme ehale minema ▪ võtten ratta ja lännu sinna tüdrukul randa Krk võtnud ratta ja läinud sinna tüdrukule ehale; sopal mineme lastek pesema mineme ▪ lait´s lää sopal Krk laps läheb pesema (vanni); tagasi mineme tagasi minema ▪ ärge tulge üten, minge tagasi! ärge tulge kaasa, minge tagasi!; .tuhku mineme katsikule minema ▪ me lääme pühabe tuhku me läheme pühapäeval katsikule; .tulgu mineme tulusele minema; .tähte mineme täide minema ▪ nüid sii asi läit´s tähte nüüd see asi läheb täide; .tälkä mineme pulstuma ▪ villa om tälkä lännü Krk villad on pulstunud. Vt .pulstume; .õiges mineme tõeks minema, täide minema ▪ sõs olli sii unenägu jälle õiges lännu Krk siis oli see unenägu jälle täide läinud
2. ära minema, lahkuma, loovutama ▪ ma müüsi obese ja vankre üten tükin mineme ma müüsin hobuse ja vankri ühes tükis maha. Vt .lahkume, .lahkuneme
3. piltl surema ▪ mes sa viil sest patust kogut endel, sia olet jo egä päe minemen mis sa veel kogud seda pattu endale, sa oled ju iga päev suremas. Vt .kuulme2, .lõpme, sureme
4. uude olukorda siirduma ▪ ta tahap kangeste mehele minna ta tahab väga mehele minna || .naksu mineme tülli minema ▪ Tiinage lääme ütte puhku naksu, temä tahap asja viimätse riipsuni täädä saia Tiinaga lähme tihti tülli, tema tahab viimase kriipsuni asja teada saada
5. mööduma, kuluma (ajast) ▪ lääp viil raasike aiga läheb veel natuke aega. Vrd kulume || .nihva mineme nurja minema ▪ õllege võip nihva minna, linnasse om kopiteme minnu õllega võib nurja minna, linnased on kopitama läinud; .nurja mineme nurja minema, nurjuma, luhtuma ▪ kikk miu tüü läit´s nurja kogu mu töö läks nurja. Vrd .unssume

.paeteme <.paete, .paede>
1. peitma ▪ mis sa ärä olet paeten sest aida võt´mest mis sa selle aida võtme oled ära peitnud; mea paedi kirve latse iist ärä ma peitsin kirve lapse eest ära. Vrd .käk´me, .paoteme, .peitmä, .piisleme
2. piltl poetama ▪ ma paedi siimle mulda ma poetasin seemned mulda. Vrd .poeteme, .puuteme

pikäle
1. õieli, pikaks, sirgu ▪ ommukus ollive äitsme pikäle lännü hommikuks olid õied sirgu läinud. Vt pikäli, Vrd kikki, .sorgu, .tilli2, õiel, õieli
2. ajaliselt pikaks, pikale ▪ ma tüdisi ärä, sii kõne läit´s väege pikäle ma tüdinesin ära, see kõne läks väga pikale

poiss ~ pois´s <poisi, .poissi> poiss; poisslaps; noormees ▪ kik´k poisi ei kasu suures kõik poisid ei kasva suureks (st ei muutu arukaks); poiss läit´s obesteg õidsele poiss läks hobustega õitsile; poiss ku ponks, silmä ku rosina, süü esi või anna sigade kätte (knk) poiss kui ponks, silmad kui rosinad, söö ise või anna sigade kätte. Vrd poisik|lait´s || joosu|poiss jooksupoiss; karja|poiss karjapoiss; koka|poiss kokapoiss; kooli|poiss koolipoiss; külä|poiss külapoiss; künni|poiss künnipoiss; suli|poiss sulipoiss; talu|poiss talupoiss

rokk <roka, rokka>
1. rokk, rukkijahust ja hapupiimast jook ▪ miu vanaemä tei iki rokka minu vanaema tegi ikka rokka
2. (vedel) loomasöök, rokk ▪ ma anni sial rokka ma andsin seale rokka; rokk saias sedäsi ku rüäjahu lopits viige pange sissi ärä rokk saadakse nii, et rukkijahu klopitakse veega pange sisse ära (st segamini). Vrd lobi1, lobin2 || piimä rokk piimaga rokk ▪ piimä rokal panti keenu vesi levä jahul pääle ja lopiti ärä, sõs panti vanun piimä pääle Krk piimaga rokal pandi keedetud vesi leivajahule peale ja klopiti ära [segamini], siis pandi vanunud piima peale; juudav rokk piimata rokk, joogirokk ▪ juudava roka jaoss pesseti jahu keenu viige ärä vatul, löüge vesi pääle, sääl läits ta apnem Krk joogiroka jaoks peksti jahu keedetud veega ära vahule, leige vesi [pandi] peale, siis läks hapnema (ilma piimata)

sile <sile, silet> sile ▪ tii iki sile leib! tee ikka sile leib!; temä palg olli viil sile tema nägu oli veel sile; sile lää karvatsel sisse? (mõistatus) sile läheb karvasele sisse? (käsi ja kinnas). Vrd libev, silev

sipake2 tsipake, natuke ▪ ma pane supil sipake suula manu ma panen supile natuke soola juurde. Vrd ivak, natik, raasik, sutike, sut´t3, vähäke

taol, taolt Hls viisil, kombel ▪ pehmest taol murti egäl oma tük´k kätte, kuumast taol tedä murti pehmena murti igale oma tükk kätte, kuumana teha murti (leiba); noorest taol ta suresi ärä noorena ta suri ära; tuurest taolt liha es süvvä toorena liha ei söödud. Vrd .viisi

.top´me2 ~ .top´ma2 <toppi, topi> tikkuma, kippuma ▪ temä topip iki ennäst egäs poole ette tema tikub ikka igale poole ette. Vt .tikme2, .tük´me, Vrd .tükleme

tüdineme <tüdinde, tüdine> Trv Hel tüdinema; väsima ▪ ei jõvva jo üttelugu, inimene tüdinep sellest tüüst ärä ei jõua ju kogu aeg, inimene tüdineb sellest tööst ära; ma tüdisi ärä, sii kõne läit´s väege pikäle ma tüdinesin ära, see kõne läks väga pikale. Vrd tüdüme, .tülpüme, .tüüpüme

varu <varu, varut ~ varu, varu> võru, rõngas, rõngakujuline raam ▪ varu panti varsal nõna pääle, et emä es lase tat imeme, ku võõrute taheti võru pandi varsal ninale, et ema ei lasknuks teda imema, kui võõrutada taheti; korvil om kait´s varu ja ulk luuke korvil on kaks võru ja hulk looke; vanast tetti varug or´ste, panti varu orstil sissi, topiti näpug sissi, peo raba täüs vanasti tehti võruga vorste, pandi võru vorstile sisse, topiti näpuga sisse, peod raba täis; relli laas´ tulli varu siist vällä prilliklaas tuli raami seest välja. Vt vahru, võru, Vrd pann2, rumm3, rõngas

vitsuteme1 <vitsute, vitsude> nõudele vitsu peale panema, vitsutama ▪ ma vii ratta sepäl vitsute ma viin rattad sepale vitste pealepanemiseks; puutuubre olliv kikk vitsutet puutoobrid olid kõik vitsutatud

võhmus <võhmusse, võhmust> Krk soovõhk (Calla palustris) ▪ ma lää tuu sial võhmusse lehti ma lähen toon seale soovõha lehti; võhmusse kasvav kus pajo om, vesitse maa sehen, loime pääl soovõhad kasvavad [seal], kus paju on, vesisel maal, vesise koha peal. Vrd porss2, võhas, võhk