[MUL] Mulgi sõnaraamat

alle Pst Hls Krk
1. alles ▪ sii vana koolimaja piab alle oleme see vana koolimaja olevat alles; kikk jäive alle, otsa es saa kedägi kõik jäid alles (ellu), ei hukkunud keegi. Vrd all2, .alla
2. äsja, hiljuti ▪ undi seive kaits koera ärä alle hundid sõid kaks koera hiljuti ära; meil ürjäti alle äesteme meil hakati alles äestama. Vrd ennist, .il´da|.aigu, .il´la|.aigu, .vastsest

ilbak <ilbagu ~ ilbaku, ilbakut> Hls Krk hilp, rõivanäru ▪ tal om rõõva ilbagu sel´län tal on rõivanärud seljas. Vrd idak, ilben´t, ilp, räbel´

ilbendeme ~ ilbenteme <ilbente, ilbende> lipendama, tolknema, hilbendama ▪ ilbendep ku varestel ärä kist lipendab nagu oleks vareste poolt (katki) kisutud; tulli nõndagu kinsu ilbendive tuli kintsude hilbendades. Vrd .ilpleme, .ilpneme, .lipneme, lipenteme, villendeme

ilben´t <ilbendi, ilbentit> Krk hilp, (vilets) riidetükk ▪ üit´s il´bent sel´län, tük´k ihu tõine ilpu üks riidetükk seljas, tükk ihu, teine hilpu. Vrd ilbak, ilp

.il´da ~ .il´dä Hel Trv
1. hilja ▪ nõnda il´da ei ole küll enne einä tett nii hilja ei ole küll varem heina tehtud. Vrd .il´la
2. hiline ▪ il´dä õhtu olli kähen hiline õhtu oli käes. Vrd iline, il´lane
3. hiljuti ▪ miul esi olli viil il´dä üit´s põdrakarva lehm mul endal oli veel hiljuti üks põdrakarva lehm. Vrd alle, .il´da|.aigu, .il´la|.aigu, .vastsest

.il´da|.aigu ~ .il´dä|.aigu Hel Trv hiljaaegu, hiljuti ▪ ta läit´s il´däaigu mehele ta läks hiljuti mehele. Vrd .il´la|.aigu, .vastsest

.il´das ~ .il´däs Hel Trv hiljaks ▪ ta jäi egä kõrd il´däs ta jäi iga kord hiljaks. Vrd .il´las

iline <ilitse, ilist>
1. hiline ▪ varalise vasigu ja ilitse tallekse olevet ää varased vasikad ja hilised tallekesed olevat head. Vrd .il´da
2. pärastine, hiljem tekkinud ▪ irmume om ike nagu ilitsemb sõna hirmuma on ikka hilisem sõna (st hiljem kasutusele tulnud). Vrd il´lane

.il´la ~ .il´lä
1. hilja ▪ ommuku vara ja õhtu il´la tõmbas tüü man hommikul vara ja õhtul hilja rühmab tööd teha. Vrd .il´da
2. hiljuti ▪ sii olli il´lä alle, ku ta siin käüs see oli alles hiljuti, kui ta siin käis. Vrd alle, .il´da|.aigu, .il´la|.aigu, .vastsest

.il´la|.aigu ~ .il´lä|.aigu hiljaaegu, hiljuti ▪ il´läaigu ma näi alle tat alles hiljaaegu ma nägin teda. Vrd .il´da|.aigu, .vastsest

il´laksi ~ il´läksi Hls Krk
1. hiljukesi, tasakesi ▪ tullive tõstive väräti il´läksi iist ärä tulid tõstsid värava tasakesi eest ära. Vrd il´lakeste, illiksi, il´lukesi, .il´lukeste
2. aeglaselt ▪ kõnele il´laksi, sis ma saa aru kõnele aeglaselt, siis ma saan aru. Vrd il´luksi

il´lane <il´latse, il´last> , il´läne <il´lätse, il´läst>
1. hiline ▪ aig om il´lane, akkame kodu mineme aeg on hiline, hakkame koju minema; külimise jaos om aig joba il´läne külvamise jaoks on aeg juba hiline. Vrd iline
2. hiljutine ▪ tin´t om il´lane, alle mõni aaste tagasi tulli tint on hiljutine, alles mõni aasta tagasi tuli (st tint tuli alles mõni aasta tagasi kasutusele)
3. õhtusöök ▪ tüümihe lätsive il´latsele Hel töömehed läksid õhtusöögile. Vrd .õhtune

.il´las ~ .il´läs hiljaks ▪ il´läs ta jäie pimme kätte hiljaks ta jäi [õhtu] pimeda kätte. Vrd .il´das

il´lepest hiljem ▪ naarmine tule tal il´lepest ku kukmine naermine tuleb tal hiljem kui kukkumine (käost). Vrd jären, peräst

illiksi Hel hiljukesi, vaikselt ▪ kae illiksi pesä manu iil´dä proovi hiljukesi pesa juurde hiilida. Vrd il´lakeste, il´laksi, il´lukesi, .il´lukeste, il´luksi

il´lukesi Hel hiljukesi, vaikselt ▪ ütel´ il´lukesi kõrva sisse ütles vaikselt kõrva sisse. Vrd il´lakeste, il´laksi, illiksi, .il´lukeste, il´luksi

il´lukest ~ il´lukeste Trv hiljukesi, vaikselt. Vrd il´lakeste, il´laksi, illiksi, il´lukesi, il´luksi

il´luksi Krk hiljukesi, tasakesi; aeglaselt ▪ suun piap il´luksi käümä soos peab aeglaselt käima. Vrd il´lakeste, il´laksi, illiksi, il´lukesi, .il´lukeste

ilp <ilbu, .ilpu>
1. hilp, vilets rõivas ▪ esi ilbun, naine närtsen (knk) ise hilpudes, naine nartsudes. Vrd ilben´t, supsuk
2. väike liistakas, viil ▪ pal´t liim, mõni kardule ilp olli põhjan ainult leem, mõni kartuliliistakas oli põhjas. Vrd lest1, lestuk, liistak, viil2

ilp|arak <ilp|aragu ~ ilp|araku, ilp|arakut>
1. hilpharakas, väheselt riietatu ▪ latse jooseve nigu ilparagu lapsed jooksevad nagu hilpharakad
2. kergete liigutustega, püsimatu ▪ just ku üits ilparak joosep tõstelasteg kodust kaugele just nagu üks hilpharakas jookseb teiste lastega kodust kaugele

.ilpleme <ilbelde, .ilple> Hls hilbendama, lipendama, tolgendama ▪ lipp ilples puu otsan lipp hilbendab puu otsas. Vrd ilbenteme, .ilpneme, .lipneme

.ilpneme <ilbente, .ilpne>
1. tolknema, hilpnema ▪ katiku rõõva ilpneve sel´län katkised rõivad hilpnevad seljas. Vrd ilbenteme, .ilpleme
2. lippama ▪ temä ilpnep iki üten tema lippab ikka kaasa. Vrd .ilpame

jären
1. järel ▪ nemä käinu om latsel autuge jären nad [olevat] käinud oma lapsel autoga järel. Vrd perän
2. mahajäänud, taga ▪ na om oma tüüge jären nad on oma tööga mahajäänud; kell om jären kell on taga. Vrd .järgi
3. korras, joones, järje peal ▪ sii tüü om nüid jären see töö on nüüd järje peal. Vrd joonen, jutin
4. järjestikku, üksteise järel ▪ latse lätsive müüdä tiid üit´s tõise jären lapsed läksid mööda teed üksteise järel. Vrd järestigu, perästigu, perätsikku
5. (millestki) hiljem, pärast ▪ sõa jären käüve rüüvle salga ja kormi aaje pärast sõda käisid röövlisalgad ja kraami [kokku] ajajad. Vrd peräst

.jäämä ~ .jääme <jäiä ~ jävvä, jää, impers jäiäs ~ jävväs Hel>
1. mingis olukorras püsima, (alles) olema ▪ ta jääp oma sõna manu kindlas ta jääb oma sõna juurde kindlaks; tulli lumi maha ja jäigi talves tuli lumi maha ja jäigi talveks; uisk aab uvve naha, aga kihti ammas jäeb alle Hls uss ajab uue naha, aga mürgihammas jääb alles. Vrd pisume, püsüme
2. mingisse olukorda sattuma, jääma, saama ▪ nemä tahten üümajal jävvä nemad [olevat] tahtnud öömajale jääda || .il´das .jäämä hiljaks jääma, hilinema ▪ ärä sis ildas jäiä ärä siis hiljaks jää; .järgi .jäämä eemale jääma, lahkuma ▪ karjast ma jäie järgi viietõisku aastene karja ei läinud ma enam viieteistaastaselt; .kõrva .jäämä süüdlaseks või alla jääma ▪ temä jäi kõrva, mea sai õiguse tema jäi süüdlaseks, mina sain õiguse; .könni või .põnni või .põrri või .rummi .jäämä kiduraks või kängu jääma ▪ sii puu om põnni jäänu see puu on kiduraks jäänud; pidäme .jäämä peatuma, pidama jääma ▪ oben jäije raasikses aass pidäme hobune jäi natukeseks ajaks pidama; .pääle .jäämä peale jääma ▪ siu sõna jääs iki pääle sinu sõna jääb ikka peale; rahu .jäämä rahule jääma; lakkama, lõppema ▪ miul jäi täo kuul´ rahu, ma es lää änäp mul lõppes tänavu kool, ma ei läinud enam [kooli]; .tirri .jääme kängu jääma ▪ kardulevarre om tirri jäänu, kardul ei kasva kartulipealsed on kiduraks jäänud, kartul ei kasva; .õiges .jäämä õiguse saama ▪ temä jäi õiges, mõisteti õiges tema jäi õigeks, mõisteti õigeks. Vrd .saama
3. (kellegi) omaks v osaks saama ▪ mõne inimese kül´ge ei jää muret ja raskust, tõne om nii õrn, et kikk jääse kül´ge mõne inimese külge ei jää muret ega raskust, teine on nii õrn, et kõik jääb külge; vedel võip koertel jäiä vedel võib koertele jääda
4. lakkama, lõppema; kaduma ▪ ega sii vihm nõnda ruttu järgi ei jää ega see vihm nii ruttu järele ei jää; jäigi kadunus sii asi, katti ärä ja jäigi kaotsis jäigi kadunuks see asi, kadus ära ja jäigi kaotsi. Vrd kadume, .lõpme; kinni .jääme piima andmist lõpetama (lehmast) ▪ lehm til´ks iki seni saandigi, alle nüid akkas kinni jääme lehm andis ikka seniajani natuke piima, alles nüüd hakkab kinni jääma

.kauges ~ .kaugese
1. kauaks ▪ egä sa kaugese ei jää ega sa kauaks ei jää
2. hiljaks ▪ kui lõune nii kauges jäi, perenane ütel´, mul olli looma tallite, ma es saa ennembe Hel kui lõuna[söök] nii hiljaks jäi, perenaine ütles, [et] mul olid loomad talitada, ma ei saanud varem. Vrd .il´das, il´las

lõpetsen Krk
1. lõpus ▪ naarit kitsme olli käst tulla nädäli lõpetsen naereid rohima oli kästud tulla nädala lõpus
2. viimasel ajal, hiljuti ▪ nüid lõpetsen ma ei ole poodin käünü nüüd viimasel ajal ma ei ole poes käinud. Vrd alle, .il´da, .il´da|.aigu, .il´la|.aigu

peräst
1. pärast, hiljem ▪ anna nüid süvvä jälle, küll me sul peräst tagasi massame! anna nüüd jälle süüa, küll me sulle pärast tagasi maksame!; raasikse aa peräst tulli ta mul järgi Krk natukese aja pärast tuli ta mulle järele. Vrd il´lepest, jären, peräst|poole, tagalt
2. mingis seisundis v. olukorras olevana, peast ▪ noorest peräst sai kedrät ja kangit koet ja kikke noorena sai kedratud ja kangaid kootud ja kõike; likkest peräst ei tohi tuule kätte minnä märjana ei tohi tuule kätte minna; küll olli ta ilus loomast peräst küll oli ta ilus taimena (linataimest)
3. tõttu ▪ üä kõrva peräst ma ei kuule midägi parema kõrva tõttu ma ei kuule midagi. Vt tõttu
4. kellegi või millegi seisukohalt, poolest ▪ miu peräst las ta ütelte mis tahten minu poolest las ta öelda, mida tahes. Vt poolest1

peräst|poole pärastpoole, hiljem ▪ tule perästpoole miu manu tule pärastpoole minu juurde. Vrd il´lepest, peräst

supsuk <supsukse, supsukest> Krk hilp, riidenäru ▪ sis tulliv kördi supsukse muudu siis tulid lühikesed seelikud moodi. Vrd ilben´t, ilp

toona toona, tookord, kunagi; hiljuti ▪ toona om üit´skõrd toona tähendab ükskord; me toona käisime linnan me tookord käisime linnas; toona me käüsime surnuaial toona me käisime surnuaial

uus <uvve ~ uuve, uut>
1. uus, hiljaaegu valminud või omandatud ▪ ei joole uut ilman ei ole [midagi] uut maailmas; mia lase oma kamrel uvve põhja ala panna ma lasen oma toale uue põranda panna; uni võtap uvve kuvve, magamine maani särgi (rahvalaulust) uni võtab uue kuue, magamine maani särgi. Vt vastane1, Vrd uvvene || tuli|uus tuliuus, uhiuus ▪ sul om õige tuliuvve rõõva sel´gä pant sul on päris tuliuued riided selga pandud. Vrd uus|vastan
2. praeguses seisundis uus ▪ ku vanast uus rentnik tulli, küüntlepäevän pidi puul´ aset kätte anme uvvel kui vanasti uus rentnik tuli, [siis] küünlapäeval pidi pool aset kätte andma uuele; sääl om nüid uus peremiis seal on nüüd uus peremees
3. muu, teistsugune; senisele järgnev, järjekordne ▪ ma ei tää, ka tal mõni uus nimi om ma ei tea, kas tal mõni muu nimi on. Vrd tõine
4. tänapäevane, moodne ▪ vaate uvve kaalendre järgi! vaata uue kalendri järgi!; püür´kiik om uvve aa kiik, jus´ku karassel´l laadan pöördkiik on moodne kiik, nagu karussell laadal. Vrd .nüidine, .täembene

.vastsest Trv Hel
1. hiljuti ▪ mia ole alla tullu vastsest siiä ma olen alles hiljuti tulnud siia. Vrd alle, .il´da, .il´da|.aigu, .il´la, .il´la|.aigu
2. uuesti ▪ ta om keväde vastsest mehele minnu ta on kevadel uuesti mehele läinud. Vrd uvvest

viimäde ~ viimäd, viimäte, viimäti
1. viimati, kõige hiljem ▪ sii kurt mul iki meelen, mis ta viimäd ütel´ see püsib mul ikka meeles, mis ta kõige viimati ütles
2. lõpuks, viimaks ▪ üits tük´k aiga kurten ja sõs viimäte lännü ärä mõtsa hulk aega [keegi] seisnud ja siis lõpuks läinud ära metsa; viimäti lätsiv na siit ärä, kos na sis viiti sugulaste manu või lõpuks läksid nad siit ära, kuhu nad siis viidi, sugulaste juurde või; küll ta iki aru saa viimäde küll ta ikka aru saab viimaks. Vrd lõpus2, üit´s|kõrd
3. võib-olla, äkki, koguni ▪ ei tää mis ta tege, viimäti tapp ärä kah ei tea, mis ta teeb, võib-olla tapab ära ka. Vrd vände, väte

viimäne ~ viimän <viimätse, viimäst>
1. viimane, lõpus, tagaotsas olev ▪ ega mea kige viimän es_ole, tõisi olli viil viimätsit ega mina kõige viimane ei olnud, teise oli veel viimaseid. Vrd perimin, peräline, perämine, .viimne
2. ajaliselt viimane ▪ mea ole viimätse latse edine mina olen eelviimane laps; viimäne buss tulli joba kell kaessa viimane buss tuli juba kell kaheksa; sii olli mul viimän kõrd viil esäkodun kävvä see oli mul viimane kord veel isakodus käia
3. hiljutine ▪ viimätsel aal om ta akanu pal´lu kühkmä viimasel ajal on ta hakanud palju köhima
4. viimasena allesolev ▪ nii olli ta viimätse sõnakse, mis ta viil ütel´ need olid tema viimased sõnad, mis ta veel ütles
5. igavene, täielik ▪ ta oo sii viimän laisk soolik! (knk) ta on see kõige laisem soolikas!. Vrd igäven, peris, tävvelik, tävvelin

villendeme ~ villenteme <villente, villende>
1. karvendama, narmendama ▪ kam´ps akas´ mõsken villendeme kampsun hakkas pestes karvendama; ma tapi tedä, peris vits läit´s villendeme ma peksin teda [nii, et] päris vits hakkas narmendama. Vrd narmendeme, nirmendeme, närmendeme, närvendeme
2. lipendama, hilbendama ▪ rõõva villents peris tuule kähen riided hilbendavad päris tuule käes. Vrd ilbendeme, lipenteme, .lipneme

äbärik <äbärigu ~ äbäriku, äbärikut> vilets, äbarik ▪ põrsa ollive äbärigu põrsad olid viletsad. Vrd kõrsik, kärsäne, kääbäk, tiran, tiuk || äbärik rügä vilets, hilja sügisel külvatud rukis ▪ sii om äbärik rügä, mis kardule maa pääle külites mihklepäevä aig see on äbarik rukis, mis kartulimaa peale külvatakse mihklipäeva ajal; äbärik sõnnik väike hulk sõnnikut, mis veetakse välja sügisel pärast peamist sõnnikuvedu ▪ viame äbäriku sõnniku ristikeinä maa pääl, sõs teeme rüä pääle veame sügisese sõnniku ristikheina maa peale, siis teeme rukki peale

äsjäne <äsjätse, äsjäst> Hls äsjane, hiljutine ▪ äsjätse jutuge ta ai miut vihal äsjase jutuga ajas ta mind vihale. Vrd il´lane, viimäne