[MUL] Mulgi sõnaraamat

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit

ais1 <aisa, .aisa, pl g .aise ~ aiste>
1. (vankri või ree) ais ▪ obene karas´ aise vahelt väl´lä hobune hüppas aiste vahelt välja; linnu istuve vankre aise pääl linnud istuvad vankri aisade peal. Vrd juhi, kints, vehmer
2. aisa meenutav osa mõnel esemel (nt vokil) ▪ okil om kait´s aisa vokil on kaks aisa

ais2 <aisu, .aisu> lõhn; hais ▪ sii äitsmeke om ää aisuge see lilleke on hea lõhnaga; oma rahvas, võõras ais – ku mõni om aisu tennu (knk) oma rahvas, võõras hais, [öeldi] kui mõni on haisu teinud (peeretajast). Vrd luh´t2, lõhn1, nuhk, ving1

es ei (eitussõna minevikus) ▪ es ole ~ es jole ~ es joole ei olnud; es joole kurjust änäp kunnigi ollu ei ole kurjust enam kuskil olnud; ta es lääki kodu ärä ta ei läinudki ära koju

iis <iie, iit> hiis, püha metsasalu ▪ ei meid nännü iide neiu, ei meid kuulu iide koera (rahvalaulust) meid ei näinud hiite neiu, meid ei kuulnud hiite koer

iks Hel ikka ▪ suuremp viiton´n iks sis olli luumil väl´län suurem veetünn ikka siis oli loomade jaoks väljas; peris jämmest rõõvast olliv tanu ja kirja aetu, valge iks päris jämedast riidest olid tanud ja kirjad (st mustrid) tehtud, valged ikka. Vrd ike2, iki, ikke, ikki

ip´s <ipsi, .ipsi>
1. kips (kivim) ▪ Koevalinnast tuudi ipsi Koivalinnast toodi kipsi (st Gaujienast)
2. peenestatud kips, kipsipulber; kipsiväetis ▪ ipsi kivist aias ipsi vabrikide sehen kipsikivist tehakse kipsi vabrikutes; ipsi külväve naisterahva kikk puha kipsi külvavad ikka naisterahvad (st puistavad kipsiväetist põllule)

ir´s <irre, irt> van hirs, teivas, latt ▪ ir´s olli lat´t talvenooda veokövve otsan Trv hirs oli latt talvenooda veoköie otsas. Vrd latt´3, malk, saib, seiväs, teiväs

isa|maa <isa|maa, isa|maad> isamaa, kodumaa ▪ Koidula om isamaa laule luuleten Koidula on isamaalisi luuletusi luuletanud. Vt esä|maa

ise|luum <ise|loomu, ise|.luumu> Hls loomus, iseloom ▪ küll om sellel alle iseluum ant küll on sellele alles iseloom antud. Vrd luum3, .luumus1, olek1, vaim

isu <isu, isu>
1. (söögi)isu, himu ▪ mul om obese isu mul on hobuse isu (väga suur isu). Vrd imu, isaltus
2. tahtmine, soov ▪ miu isu saa täüs kah joba, mea ei taha olla minu tahtmine saab ka juba täis, ma ei taha olla (siin enam). Vrd suuv´, tahtus

isu|konn <isu|konna, isu|.konna> Krk näljane olevus, õgard ▪ küll temä süüp üttepuhku, ta täüs ei saa, sii om küll isukonn küll ta sööb ühtepuhku, ta täis ei saa [kõhtu], see on küll näljane olevus. Vrd agijes, jõhver´d, kehik, neeli|peni, neelus´k

iu <iu, iud>
1. hiuk, hinkuva hobuse häälitsus ▪ iu märä iuklep iu iu hinkuv mära hirnub iu iu. Vrd iuk4
2. hinkuv (hobune) ▪ iu oben es lase ennest raute hinkuv hobune ei lasknud ennast rautada; sii om iu, ei võta kuurmet perrä, viskas kust see [hobune] hingub, ei võta koormat järele, viskab kust

ius <.iusse, iust> juus ▪ miul om erelise iusse mul on hõredad juuksed. Vrd .juusse

.kärdä|ais <.kärdä|aisu, .kärdä|.aisu> Trv kärsahais, kõrbehais ▪ küük´ olli kärdäaisu täüs köök oli kõrbehaisu täis. Vt kärsä|ais

kärsä|ais <kärsä|aisu, kärsä|.aisu> Pst Hls kõrbehais, kärsahais ▪ kambren olli kärsäais toas oli kärsahais; kärsäaisu tulep, liha om vist kärssäme lännu kõrbehaisu tuleb, liha on vist kõrbema läinud. Vrd .kärdä|ais

mis ~ mih <mike ~ mille, miket ~ midä> mis ▪ mih-na teeve? mis nad teevad?; kott läit´s lõhki, mih ma nüid taha tetä kott läks lõhki, mis nüüd teha; mikes ta õpis? kelleks ta õpib; mikest sii om tett? millest see tehtud on?; mikest sa kõnelet? millest sa räägid?; mike mooduge sa mõtlet sääl eläde? kuidas sa seal elada mõtled?; mis-si tunni aig om? mis kell on?; siuke kotus olli, midä pel´läti selline koht oli, mida kardeti. Vrd mes

sis siis ▪ sis sait tetä oma tüüd siis said teha oma tööd; liha suidsutets, sis ei lää liha alapes liha suitsutatakse, siis ei lähe liha halvaks. Vrd sõs

õis <õie, õit> uus õis ▪ ernil om iluse õiekse hernestel on ilusad õiekesed. Vrd lil´l, õitse, äelm, äidsen