[MUL] Mulgi sõnaraamat

emä|koda <emä|kua, emä|koda> emakas ▪ ku tiine obene pal´lu paigal kurdap, siis emäkua nahk om paks Krk kui tiine hobune palju paigal seisab, siis emaka nahk on paks. Vt emäk3, Vrd latse|koda, muna|koda, poja|koda

kadu <kao, kadu> , kado <kao, kado> õnnetus, häving; kadu ▪ kana näge kadu, selleperäst ta laul kana näeb õnnetust, sellepärast ta laulab; mis te iki laulade, küll te iki kadu näede! mis te ikka laulate, küll te ikka õnnetust näete!. Vrd katk, ävitus

koda <kua, koda>
1. suveköök, väliköök ▪ koda olli püs´t roovikist, tule ase olli keset koda suveköök oli püstlattidest, tulease oli keset koda; kua katus olli pikäst lavvast, sii es võta tuld suveköögi katus oli pikast lauast, see ei võtnud tuld
2. esik, eeskoda ▪ kuan om kül´m esikus on külm. Vrd edin, rõhtu, vüür|koda, .vüürüs, .üürüs

kodu1 <kodu, kodu>
1. kodu, elupaik ▪ kodun om ää eläde kodus on hea elada; ku esä sures, om puul´ kodu kadunu, ku emä är sures, kodu koguni kadunu (vns) kui isa sureb, on pool kodu kadunud, kui ema ära sureb, [on] kodu täiesti kadunud. Vrd maja, pää|vari
2. kodune, kodulähedane ▪ ma olli lennu pääl, kodu tüü om jus´tku ärä unetet ma olin kodust ära, kodused tööd on justkui ära unustatud. Vrd kodune, paigine

kodu2 Hel kodus ▪ miu kodu es ütelde kennigil kurjaste minu kodus ei öeldud kellelegi halvasti || kodu .käimä endises elupaigas kummitamas käima, kodus käima ▪ üit´s mõisaärrä olli ärä surenu, sis nakanu temä kodu käimä üks mõisahärra oli ära surnud, siis hakanud tema kodus [kummitamas] käima. Vrd kodu|mail

kodu3 koju ▪ mine il´läksi, küll sa õhtus kodu saat mine tasakesi, küll sa õhtuks koju saad || kodu tuleme poegima, sünnitama ▪ temäl õhvak olli kodu tullu, nüsme saanu tal oli mullikas poeginud, [oli] lüpsma tulnud; kodu mineme ära surema ▪ temä ärä oma kodu lännu joh, ei tule änäp meie manu tema on juba ära oma [igavesse] koju läinud, ei tule enam meie juurde (st ära surnud); kodu paneme vanapiigaks nõiduma ▪ ma näi ärä tüdrugu, kes olli kodu pant ma nägin tüdrukut, kes oli vanapiigaks nõiutud. Vrd kodu|maile

kodu|iir <kodu|iire, kodu|iirt> koduhiir ▪ egän talun om oma koduiire igas talus on oma koduhiired

kodu|.käijä <kodu|.käijä, kodu|.käijät> endises elupaigas kummitav surnu, kodukäija ▪ surnu om kodukäijä surnu on kodukäija

kodu|mail Trv Pst kodus, kodupaigas ▪ kodumail om ää olla kodupaigas on hea olla. Vrd kodu2

kodu|maile Trv Pst koju, kodu lähedale ▪ ka te mehe tuleve jõulus kodumaile kas teie mehed tulevad jõuludeks koju. Vrd kodu3

kodu|mailt Trv Pst kodust, kodu lähedalt ▪ miul saadeti kodumailt pal´lu pakke mulle saadeti kodust palju pakke; me es saa kodumailt üttegi täävet me ei saanud kodust ühtegi teadet

kodu|pooline <kodu|poolitse, kodu|poolist ~ kodu|poolitse, kodu|poolitset> , kodu|poolis <kodu|poolise, kodu|poolist> kodupoolis, kodus endale valmistatud maiusroog ▪ latse kütsetive kodupoolitses kuuk´e lapsed küpsetasid kodupooliseks kooke; akkame kodupoolist tegeme hakkame kodupoolist tegema. Vrd erä

kodu|poolis vt kodu|pooline

kodu|rahvas vt rahvas

kodu|rät´t vt rät´t

kodu|sõda vt sõda

kodu tuleme vt tuleme

kodu|tüdrik <kodu|tüdrigu ~ kodu|tüdriku, kodu|tüdrikut> , kodu|tüdruk <kodu|tüdrugu ~ kodu|tüdruku, kodu|tüdrukut> Krk teenija, teenijatüdruk ▪ ta läit´s kodutüdrikus talu pääl ta läks tallu teenijaks. Vrd tüdruk, .tütrik

kodu|väi <kodu|väi, kodu|.väid> naisekodus elav väimees, koduväi ▪ sääl talun om ütsik tüdär, sääl om koduväi kotus saia seal talus on üksik tütar [st teisi lapsi pole], seal on koduväi koht saada. Vrd väi, väi|miis

kojo <kojo, kojo> , koju <koju, koju>
1. elusolendi kujutis, kuju ▪ närudest tetäs seante koju, erne irmut´s, käe laiali nartsudest tehakse selline kujutis, hernehirmutis, käed laiali. Vt kuju2, kujuts
2. väline vorm ▪ lait´s om oma esä koju Hls laps on oma isa moodi. Vrd laan´4, vor´m
3. peibutuslind ▪ kojoge saa linde kojote peibutuslinnuga saab linde peibutada
4. piltl kõhnaks jäänud, kidur olend ▪ mikeperäst sa sedä lamba kojo kodu viit mispärast sa seda kõhna lammast koju viid. Vrd .koigur

latse|koda <latse|kua, latse|koda>
1. emakas ▪ vaist olli ike latsekoda, nüid om emäkas varem oli ikka lapsekoda, nüüd on emakas (emaka nimetusest). Vrd emäk3, emä|koda, muna|koda, poja|koda
2. emakook, platsenta ▪ mõni tule üten latsekojage väl´lä, mõni lõhk ärä mõni tuleb koos platsentaga välja, mõni lõhub ära (sündimisest)

muna|koda <muna|kua, muna|koda> Pst Krk emakas ▪ munakuan seisäve kanal muna enne munemist emakas seisavad kanal munad enne munemist. Vrd emäk3, emä|koda, latse|koda, poja|koda

pis´t|koda <pis´t|kua, pis´t|koda> Hel, püs´t|koda <püs´t|kua, püs´t|koda> roovikutest tehtud püstine ehitis, püstkoda ▪ pis´tkoda olli roovikist tettu püstkoda oli roovikutest tehtud; püs´tkoda olli üits rooviku unik, rooviku olli püsti säetu, sääl all olli kivide pääl pada, kül´le pääl olli us´s Trv püstkoda oli üks rooviku hunnik, roovikud olid püsti seatud, seal all oli kivide peal pada, küljel oli uks

poja|koda <poja|kua, poja|koda> Hls Krk emakas ▪ pojakoda käü väl´lä, sii lehm om vigane emakas käib välja, see lehm on vigane. Vrd emäk3, emä|koda, latse|koda, muna|koda

püs´t|koda vt pis´t|koda

sepi|koda <sepi|kua, sepi|koda> sepikoda ▪ esä om sepikua man obest rautemen isa on sepikoja juures hobust rautamas

ui|koda <ui|kua, ui|koda> Hls süstik, piirits ▪ uikuage saa võrku kudade süstikuga saab võrku kududa. Vrd oi2, piirits1, puul´3, süstik, ui

vüür|koda <vüür|kua, vüür|koda> Krk eeskoda ▪ kardule olliv vüürkuan korvi sihen kartulad olid eeskojas korvi sees. Vrd koda, rõhtu, .vüürüs