[MUL] Mulgi sõnaraamat

juun´ <jooni ~ joone, juunt ~ juund>
1. jutt, triip, viirg ▪ põhi põõnap, valge jooni käive üles ja maha põhi põõnab, valged jooned käivad üles ja alla (virmalistest). Vrd joni, jut´t1, kiut, küüt´1
2. hoog; kord, järg ▪ sõkut lahku, viskat kotspooli ja ommegi kangas joonel sõtkud lahku, viskad süstiku ja ongi kangas korras. Vrd jär´g, kõrd1, uug

jär´g <järe, .jär´ge>
1. järg, kord; olukord ▪ kudas sul selle tüüge jär´g om kuidas sul selle tööga olukord on; ku sii tõbi siin järege olli, sis võt´t ta puha läbi kui see haigus siin [juba] järjega oli, siis võttis ta kõik läbi. Vt juun´, olek1
2. töö-, jutu- jms järg ▪ ma sai jutul järe pääle, ma tää, kudas ta olli ma sain jutust aru, ma tean, kuidas see oli
3. teatud (algus)aeg ▪ ligi õhtut võ õhtu järege ma lää talliteme vastu õhtut või õhtu tulles ma lähen talitama
4. järjepidevus ▪ temäl om jo poige jär´g, ei tää ka tüdärt tule temal on ju pojad järjest, ei tea, kas tütar tuleb (st sünnib)
5. varu, tagavara ▪ ku vili är külveti, kudas terä jär´g olli, ku jäie üle, sis sai tetä kama kui vili külvati ära, kuidas tera tagavara oli, kui üle jäi, siis sai kama teha; tule jär´g oiti tuha sehen tule varu hoiti tuha sees
6. jõukus, varakus ▪ sii om ää järege tüdrik see on päris jõukas tüdruk. Vrd .jõukus, .küllus

kamar <kamare, kamaret>
1. rohukamar ▪ mõtssia songive puha muru kamare ärä metssead songivad rohukamara kõik ära. Vrd kamarik, kamarus
2. seisvale veele tekkiv (roheline) kord; rabalaugaste, kinnikasvava veekogu õõtsuv pealispind ▪ ku kamare pääle läät, vesi kiis üles kui rabalauka peale lähed, keeb vesi üles
3. seakamar ▪ midä vanep siga, sedä paksep kamar (vns) mida vanem siga, seda paksem kamar

kiletus <kiletuse, kiletust> Hel kirme, õhuke kord ▪ täembe üüse om viile õhuke kiletus pääle tullu täna öösel on veele õhuke jääkirme peale tulnud. Vrd kir´m, kõrd4, kõrm

.kuagi|kõrd, .kuaki|kõrd, .kua|kõrd kunagi, (see või teine) kord ▪ ta es ole kuagikõrd miuge ää ta ei olnud kunagi minu vastu hea; tuudi ka vahel ruukosti, räime, leibä või mis kuakõrd olli toodi ka vahel pruukosti, räime, leiba või mis kunagi oli; kudas tat kuakikõrd ütelts kuidas seda teinekord öeldakse. Vt .kuagi1

kõlts1 <kõldsa ~ kõltsa, .kõltsa> Krk Hel õhuke kord, kelme, kirme ▪ sarve aave kõltsa sarved ajavad õhukest kirmet; kõlts lääp ärä, amba lan´ts, amba akkav rageneme hambaemail läheb ära, hamba läige, hambad hakkavad pragunema. Vrd kel´m1, kelme, kilme, kõlu

kõmu2 <kõmu, kõmu> Hls Krk
1. peenike prügi, rämps; kõdu ▪ sääl es ole muud, seast lehe kõmu olli mahan seal ei olnud muud, sellist leherämpsu oli maas. Vrd kops1, park1, parts2, remss
2. õhuke kord, kiht ▪ samle kõmu kivi pääl [õhuke] samblakord [on] kivi peal; vähä einä kõmu om pääl, puha pal´las maa, lühüke ein natuke heina on peal, puha paljas maa, lühike hein. Vrd kõlts1, kir´m, kõrm

kõrd1 <kõrra, .kõrda>
1. kord, korduvus ▪ egä õpeteje kurdi peräst katte kõrda jutust es pia ega õpetaja kurdi pärast kaks korda jutlust ei pidanud; nüid om õhtun kõrd süük´ nüüd on õhtune söögikord; kõrd saa viil leibä tetä korra saab veel leiba teha. Vrd jär´g
2. järjekord ▪ lavvakiriku kõrd läit´s müüdä, jäime kõrrast maha armulaua järjekord läks mööda, jäime järjekorrast maha
3. tegutsemisjärjekord, kordamööda täidetav kohustus ▪ kõrralise kõrra järgi käisiv mõisan tühün järgemööda käisid mõisas tööl. Vrd tiir
4. van teokohustus, korrategu ▪ emä käenu kõrral ärgi lauda man ema käinud teokohustust täitmas härjalauda juures
5. kunagi, kord ▪ kõrd elli mia Vil´ländin kunagi elasin ma Viljandis. Vrd .kuagi1, .kuagi|kõrd, üit´s|kõrd

kõrm <kõrmu, .kõrmu> Krk kirme, õhuke kord ▪ jää kõrm om joba viil pääle külmenu jääkirme on juba veele peale külmunud; ega sedä kuurt siin piimä pääl pal´lu nätä ei olegi, seante kõrm om pal´t ega seda koort siin piima peal palju näha ei olegi, selline õhuke kord on ainult. Vt kir´m, Vrd kiletus, kõrd4

liik1 <liigu, .liiku ~ liigi, .liiki Trv>
1. liik, sort ▪ jõen olli mitu liiki kalu jões oli mitut liiki kalu. Vrd jakk1, las´s2, sor´t, tõug2
2. jagu, salk; parv, kari ▪ meil lää vaist kolm liiku sanna vihtme meil läheb vahel kolm jagu inimesi sauna vihtlema. Vrd jagu, kari, par´v1, salk, sat´s
3. kord, puhk, järk; munemisperiood ▪ ma ole kait´s liiku latsi kasvaten ma olen kahed lapsed kasvatanud (enda ja poja lapsed). Vrd jär´g, kõrd1, puhk2

lõun <lõunu, .lõunu>
1. leil ▪ mikege visats lõunu? millega visatakse leili?; täempe olli sannan kõva lõun täna oli saunas kõva leil. Vrd lõune2
2. piltl kord, puhk, viiv ▪ ta saa nüid ää lõunu magade Krk ta saab nüüd hea viivu magada. Vrd puhk1

olek1 <olegu ~ oleku, olekut ~ oleki, olekit>
1. olek, loomus ▪ ta olli kindle olekuge miis ta oli tasakaaluka loomusega mees. Vrd luum3, luumus1, vaim, vur´hv
2. majapidamine, maja kord ▪ tal om looma ja maja olek ja latse ja puha tal on loomad ja majapidamine ja lapsed ja kõik; ta võip uhke olla oma suure oleku pääle, kehv ei saa kedägi uhkuste ta võib uhke olla oma maja järje peale, vilets ei saa midagi uhkustada. Vrd maja, pere, virtsah´t
3. hellitl sünnitus ▪ tal olli peris kerge olekuk, läit´s kippelt tal oli päris kerge sünnitus, läks ruttu. Vt .sün´düs, sünnütüs

puhk1 <puhu, .puhku> puhk, kord, ajavahemik ▪ ma engässi mitu puhku ma hingasin mitu korda; ma põõnuti ää pikä puhu ma põõnasin hea tüki aega; raasikses aas minti, aga igäven puhk aiga olti natukeseks ajaks mindi, aga igavesti kaua aega oldi. Vrd kõrd1, lõun

raks2 <raksu, .raksu>
1. raks, praks, raksatus ▪ suur oss läit´s raksuge pooles suur oks läks raksuga pooleks. Vrd rahvak, raksak, raksatus, roksak
2. piltl kord ▪ mia käisi kait´s raksu tohtre man ma käisin kaks korda arsti juures. Vrd kõrd1, puhk1, rap´s2, rops1

rap´s2 <rapsi, .rapsi> , raps <rapsu, .rapsu>
1. rops, kord ▪ sii olli joba kolmas rap´s siast tükki tetä see oli juba kolmas kord sellist [koerus]tükki teha. Vt rops1
2. hoog, sahmakas ▪ raps om iki üits ää uug vihma peris rops on ikka üks hea hoog vihma päris. Vrd lahendik, .kallam, .sahkam, uug

rops <ropsu, .ropsu>
1. rops, puhk, kord ▪ me lätsime jälle ütte ropsu me läksime jälle ühekorraga. Vrd kõrd1, puhk1, raks2, rap´s2
2. järsk hoogne löök või tõmme ▪ ta tõmmas´ ropsuge nööbi iist ärä ta tõmbas ühe hooga nööbi eest ära

tahk3 <tahu, .tahku> Krk Hel nätske kord leival ▪ ku leib kavvas ahju jääss, sõs tõmbas tahu ala kui leib kauaks ahju jääb, siis tõmbab nätske korra alla

tiir <tiiru, .tiiru>
1. tiir, ring, rida ▪ kampsil om jälle üit´s tiir ärä koet kampsunil on jälle üks rida ära kootud. Vt siir2, Vrd sõõr´1
2. kord, järg ▪ tiiru müüdä pessim, kellel tiir vai jär´g tulli Krk järge mööda peksime, kelle kord või järg tuli (rehepeksust). Vrd kõrd1

tim´m <timmi, .timmi> Hel kord ▪ sääl talun olli kik´k timmin seal talus oli kõik korras

uur´1 <oori, .uuri>
1. voor, seljatäis ▪ tal olli ää uur´ einä sel´län tal oli hea voor heina seljas; ta kakastes küll ennest ärä, meante suur uur´ olli tal sel´län ta katkestab küll ennast ära, milline suur voor oli tal seljas. Vrd .kandam, sel´lä|täüs
2. kaubavoor ▪ miu esä läits esi uuri minu isa läks ise kaubavoori; tartlis uur´ olli lännu Nuiast läbi Pärnus tartlaste kaubavoor oli läinud läbi Nuia Pärnusse. Vrd küüt´2
3. kord; käik ▪ är tõist uuri änäp lugede üle ära teist korda enam üle loe; ma lää tõist uuri joba küllä ma lähen teist korda juba külla; egä kik´k kana üte oorig õrrel ei lää, kik´k tüdrugu ei saa üte kõrrage mehel (vns) ega kõik kanad ühe korraga õrrele ei lähe, kõik tüdrukud ei saa ühe korraga mehele. Vt kõrd1, käik

ärm <ärmä, .ärmä>
1. härmatis, härm ▪ puu om ärmän puu on härmas; mõsu lää ärmäge rohkep likes pesu läheb härmatisega rohkem märjaks; täempe om raasik lume ärmä visanu maha täna on natuke lumehärma sadanud maha. Vrd all3, kahutus, ärmätes, ärmäts, ärmätus
2. õhuke kiht, õhuke kord (riiet vms) ▪ väike jää ärm olli vii pääl väike jääkiht oli vee peal; sii om siande õhuke ärm, egä sii lämmit ei anna see on selline õhuke riie, ega see sooja ei anna. Vrd kir´m