[MUL] Mulgi sõnaraamat

.ahtel <.ahtle, .ahteld> Trv van kaheksandik ▪ ku pal´lu ahteld lõnga sa tahat? mitu kaheksandikku lõnga sa tahad?. Vrd .katsmendik

enne1 ~ .enne1
1. enne, varem ▪ ku tahat, sõs võit enne ka ärä massa kui tahad, siis võid enne ka ära maksta. Vrd .aiksepest, ennemp, varemp
2. pigem ▪ enne söögu oma maa undi ärä, ennegu ma võõral maal ul´kme lää pigem söögu oma maa hundid [mind] ära, enne kui ma võõrale maale hulkuma lähen

ilma|.aigu ilmaaegu, ilmaasjata, põhjuseta ▪ nüüd sai ilmaaigu maha kõnnit mailma maa nüüd sai ilmaasjata maha kõnnitud ilmatu maa; ka sa tahat tõist laimade ilmaaigu kas sa tahad teist põhjuseta laimata. Vrd asjande, ilma|asjande, ilm|as´ante, vaa-vakku

innaline <innalise, innalist>
1. teatud hinnaga ▪ üte innalise mõlepe, võta esi meast sa tahat ühe hinnaga mõlemad, võta ise, millist sa tahad
2. väärtuslik; hinnatav, hinnaline ▪ lutsul om mass innaline lutsukalal on maks väärtuslik (kõrgelt hinnatav)

jahi|miis <jahi|mihe ~ jahi|mehe, jahi|miist> kütt, jahimees ▪ sia olet seante jahimiis ja tahad jahi pääl kävvä? sa oled selline jahimees ja tahad jahil käia?. Vrd küt´t

kihtiteme <kihtite, kihtide> mürgitama ▪ kas sa tahat miu ärä kihtite? kas sa tahad mu ära mürgitada?. Vrd ihtiteme, ihvtiteme

kimbuteme <kimbute, kimbude> vaeva valmistama, kimbutama; kiusama ▪ ärä kimbute kassipoiga ilmaaigu ära kiusa kassipoega asjata; sa tahat tõist inimest kimbute kohtuge sa tahad teist inimest kohtuga kimbutada. Vrd .kiusame

kumbas <.kumba, kumbast ~ .kumba, .kumbat> Hls Krk, kummas <.kumba, kummast> Pst kumb ▪ kumbas kõru pilli aa? kumb kõrv pilli ajab?; kumbas vanep, kumbas noorep om? kumb on vanem, kumb noorem?; kumbast kanikut sea tahat? kumba leivakannikat sa tahad?; kumbat pidi ~ kumbat muudu ma tii? kumba pidi ~ kumba moodi ma teen?. Vt kumb

kun´ts2 <kuntsi ~ kundsi, .kuntsi>
1. ebausk, maagia, nõidus ▪ ta üit´s kundsi miis om, kange kundsi pidäje ta on üks nõidusemees, kange nõiduja. Vrd .askus, ebä|usk, .nõidus, .täädus, võrgutse
2. eriline oskus; töövõte, nipp ▪ sääl midägi arstmise kuntsi ei oole, pal´t sa tahat tõist avite seal ei ole mingit arstimise oskust, lihtsalt sa tahad teist aidata; sii vitsutemin olli kun´ts see [kannu] vitsutamine oli eriline oskus; ei tää mis kuntsige ta sedä tege ei tea, mis nipiga ta seda teeb (lopsakate taimede kasvatamisest). Vrd nõks

kõivu|sõir <kõivu|sõira, kõivu|.sõira> piltl kasevits ▪ ka sa tahat kõivusõira saia? kas sa tahad kasevitsa saada?. Vrd urva|.laaster

.kõlbame <kõlvate ~ kõlvade, .kõlba ~ .kõlva>
1. kõlblik olema, kõlbama ▪ sii kõlbas egäs kottel, pane koe sa tahat ammatis see kõlbab igale poole, pane kuhu tahad ametisse. Vrd .kõlbume
2. sobima, sünnis olema ▪ alape rõõvage ei kõlva kirikus minnä kehvade rõivastega ei sobi kirikusse minna. Vrd sobime1, .sün´dme, .sündüme

kõsu2 <kõsu, kõsu> Pst Krk elu, hing ▪ sa tahat miu kõsu väl´lä võtta (knk) sa tahad mu hinge välja võtta (st tappa). Vrd toss1

lahi ~ lahe <lahja, lahjat> Trv Krk, lahja <lahja, lahjat> Pst, laih <lahja, lahjat> Hel
1. lahja, vähese rasva või rammuga ▪ ka sa kanget kohvit tahat või lahjepet kas sa tahad kanget kohvi või lahjemat; siande lahi õlu ei kõlba kunnigile selline lahja õlu ei kõlba kuhugi. Vrd lahe2
2. taine (liha) ▪ küll olli ää sii lahi liha küll oli hea see taine liha. Vt lahe|liha, lahi|liha

.laimus <.laimuse, .laimust> Hls Krk laim, laimujutt ▪ ken selle laimuse väl´lä ai? kes selle laimu välja ajas? (st suust välja); miu peräst laima miut taga sel´lä ninda pal´lu ku sa tahat, pää ja jala miul kokku laimusege minu pärast laima mind taga nii palju kui sa tahad, pea ja jalad [tee] minul laimuga kokku. Vt laim, Vrd naar, .reotus

lüngäk <lüngägu ~ lüngäku, lüngäkut> Krk vildak, kallak ▪ sa olet tennü lüngäkit penke, ka rügi tahat rabame akate võ sa oled teinud vildakaid pinke, kas rukist tahad hakata rabama või; jäi sinna is´tme, lüngäk maa olli, perse olli üleven ja jala all puul jäin sinna istuma, vildak maa oli, tagumik oli üleval ja jalad allpool. Vt lün´g, Vrd vildak

magjusteme <magjuste, magjuste> Hls Krk maiustama ▪ latse tahave iki magjuste lapsed tahavad ikka maiustada; ku piimä küll, tetäs paksu piimä, pannas rõõska piimä ja kuurt sekkä, ku magjuste tahat kui piima on palju, tehakse kohupiima, pannakse rõõska piima ja koort juurde, kui maiustada tahad. Vrd peerasteme

.mangme <.mangu, mangu> Krk
1. manguma, nuruma ▪ mangu nõnda pal´lu ku tahat, egä ma ei anna mangu niipalju kui tahad, ega ma ei anna. Vrd .kirname, kirume2, lanime, lunime, .nuiame2
2. santima ▪ tõmba malgage, kui ta kurat viil midägi mangme tulep tõmba malgaga, kui ta kurat veel midagi santima tuleb. Vrd .kerjäme, .maur´me, .san´tme

.meande <.meandse, .meandset ~ meast> , .meante <.meantse, .meantset> missugune; milline ▪ meande sii temä miis om? milline see tema mees on?; meast obest sa tahat, noorempet või vanempet? missugust hobust sa tahad, nooremat või vanemat?. Vrd .miande, mihande, mihane

mihande <mihandse, mihast> , mihantse <mihantse, mihast> missugune, milline ▪ mihantsit rõõvit sa tahat? missuguseid riideid sa tahad?. Vrd .meande, .miande, mihane

nu nu, no ▪ nu jah, kui sa taat, sis kae ruttu minnä no jah, kui sa tahad, siis katsu ruttu minna. Vrd no, noh

nuus|tubak <nuus|tubagu ~ nuus|tubaku, nuus|tubakut> nuusktubakas ▪ nuustubak o peenik ku tuhk nuusktubakas on peenike nagu tuhk; sa ripudet sõnnikut ku nuustubakut kunagi, mis ta tahat säält siis vil´lä saia sa riputad sõnnikut nagu nuusktubakat, kuidas sa tahad sealt siis vilja saada

.or´stme <.orsti, orsti> Krk
1. surmama, tapma ▪ ka sa neit kanapoigi ärä tahat orsti? kas sa tahad neid tibusid ära tappa?
2. vaevama, väntsutama ▪ senikavva sa orstit sedä kassipoiga ku ta koolu om niikaua sa väntsutad seda kassipoega, kuni ta on surnud. Vrd solguteme, vantsuteme, vändsuteme

rot`.ses´me ~ rot`.ses´ma <rot`sessi, rot`.sessi> protsessima, kohut käima ▪ ka sia tahat miuge rotses´me tulla? kas sina tahad minuga protsessima tulla?

selleki|peräst Krk sellegipärast ▪ luba mulle mis taht, sellekiperäst mia sulle naises ei tule luba mulle, mida tahad, sellegipärast ma sulle naiseks ei tule. Vrd .siigi|peräst

sii <selle, sedä> see ▪ selle maja ta ehit´s joba ütsikun põlven selle maja ta ehitas juba lesepõlves; mis sea sest tahat! mis sa sellest tahad!; mida suurep ädä, sedä lähep abi (vns) mida suurem häda, seda lähem abi. Vrd tuu

sik´s <siksi, .siksi> Krk
1. seks; suguühe ▪ mis sa kurat kisut, siksi tahat või? mis sa kurat kisud, seksi tahad või?. Vrd koin, nikk, nus´s, rõmps2, sip´s2, säps
2. sugutamine, paaritamine ▪ kun´t om ruhikse kikk purus lõhkun, tahap siksi või? kult on künakese kõik ära lõhkunud, tahab sugutamist või?. Vt paaritus

sin´k1 <singi, .sinki> sink; tagakints ▪ sin´k olli iki pidusüük´ sink oli ikka peosöök; kas_sa tahat sinki süvvä? kas sa tahad sinki süüa?. Vrd kin´k2 || suidsu|sin´k suitsusink ▪ mõnda inimest ütelts, sa olet ninda must ku suidsusin´k Krk (knk) mõne inimese kohta öeldakse, [et] sa oled nii must nagu suitsusink

sogar <sogare, sogaret> Pst sugar, vemmal, vits ▪ ka sa tahat sogarege saia? kas sa tahad vemblaga saada?. Vt sugar, sugarik, Vrd naut´, näüt´, vemmel, vits

sõl´g <sõle, .sõl´ge ~ sõlu, .sõlgu>
1. sõlg ▪ kigel tansjel ollive sõle ehen kõigil tantsijatel olid sõled ees; suur sõl´g olli ilu sõl´g suur sõlg oli ilusõlg; ka sa miu sõlgu näit, mea panni sõle akne pääl, amme iist võti Krk kas sa minu sõlge nägid, mina panin sõle akna peale, [kui] särgi eest võtsin
2. kangasõlg, kangapinguti ▪ kanga sõl´g pannas pääl, ku sa tahat kangast laiali oida kangasõlg pannakse peale, kui sa tahad kangast laiali hoida; villast kangast ei saa ilma sõlete kudade, sõl´g oiap kanga sikku villast kangast ei saa ilma sõleta kududa, sõlg hoiab kanga pingul. Vrd .peiser´, püür|aak´

sügeleme <sügelte, sügele> Trv
1. sügelema ▪ küll miu jalg sügelep, süüdä ku pal´lu tahat küll mu jalg sügeleb, süga, kui palju tahad. Vrd kiheleme, .süitme, .süüt´me2
2. piltl midagi väga teha tahtma ▪ sedä miu ihu igatsep, sedä miu süä sügelep (rahvalaulust) seda minu ihu igatseb, seda minu süda sügeleb

turas´k <turaski, turaskit> Hel mütt, nui, millega mütates kalu püünisesse hirmutati ▪ ku tahat pal´lu kalu saia, piat turaskige lüüme kui tahad palju kalu saada, pead mütaga lööma (vees müttama). Vrd kul´k, mütt2, pork2

.tuume ~ .tuuma <tuvva, tuu>
1. tooma, kuhugi toimetama, kandma ▪ es saa säält kedäki enäp väl´lä tuvva, tuld olli laut täüs ei saanud sealt midagi enam välja tuua, tuld oli laut täis; tuu mike tahtenege! too millega tahad!. Vrd .kanme
2. kaasa tooma, kaasnema ▪ sügüs tõi pal´lu vihma sügis tõi [kaasa] palju vihma
3. välja võtma, välja tõmbama ▪ tuu oma vihk sahtlest väl´lä! võta oma vihik sahtlist välja!. Vrd .tõmbame
4. avaldama, esitama ▪ seitung tuunu sõnumit ajaleht toonud sõnumeid
5. esile kutsuma, põhjustama ▪ vihm tuu rüüsä mäest ala vihm toob kruusa mäest alla. Vrd tegeme
6. sünnitama, ilmale tooma ▪ ta akas´ last tuume ta hakkas last tooma. Vrd sünnüteme

ull <ullu, .ullu>
1. vaimuhaige, hull ▪ ulleg ja unteg piap üten ulume hulludega ja huntidega peab koos uluma. Vrd ullu|.miilne, vaimu|.aige
2. pöörane, sõge, arulage ▪ ka tahat mut ullus tetä võ kas tahad mind hulluks tembeldada või; sa olet peris pääst ull sa oled peast päris sõge; kirbu om ullu suvel sugeneme kirbud on pöörased suvel sigima. Vrd segäne1, ullik
3. halb, paha ▪ egä siul nüid nõnda ull ei ole ku miul ega sinul nüüd nii halvasti ei ole kui minul; nüid lää küll asi ullus nüüd läheb küll asi halvaks. Vrd paha, san´t, täbär

up´p <upi, uppi>
1. lstk õun ▪ ka upikest viil tahat? Krk kas õuna veel tahad?. Vrd ubin, õun
2. lstk kartul ▪ puhka upil pääle, sii om kuum! puhu kartulile peale, see on kuum!. Vrd kardul, maa|ubin, tihvel, tuhlis

valitseme <valitse, valitse>
1. valima, sorteerima Hel Krk ▪ kardule tulliv ärä valitse kartulid tuli ära sorteerida; valitse endel väl´lä põrste siast, meast sa tahat vali endale välja põrsaste hulgast, millist sa tahad; miu miis valitses süüki, temä egät süüki ei süü minu mees valib toitu, tema igat sööki ei söö. Vt valime
2. valitsema, võimutsema ▪ mis peremiis ta nüid om, esä valitses üle mis peremees ta nüüd on, isa valitseb [tema] üle; miu poig valitsep suure mõisa üle minu poeg valitseb suure mõisa üle
3. valvama, üle vaatama ▪ vüülmölder magas´ ka sääl koolilaste man, temä pidi neid valitseme vöörmünder magas ka seal koolilaste juures, tema pidi neid valvama. Vrd .vah´kme, .valvame

.val´sme <.valssi, valsi> valetama; võltsima ▪ valsi pal´lu tahat, egä ma siut ei usu! valeta palju tahad, ega ma sind ei usu!. Vt võleteme, .võl´tsme

vangi|köüd´s <vangi|kövve, vangi|köüst> Krk, van´g|köüd´s <van´g|kövve, van´g|köüst> Hls vaenuköis, vaenusääse rändavate vaklade rida ▪ vangikövves tat õigats, et nii engekse olevet vangin, neit piävet ärä lahuteme, sis piat ütlem, mis arstis sa tahat vangiköieks seda kutsutakse, et need hingekesed olevat vangis, neid pidavat ära lahutama, siis pead ütlema, mis ravitsejaks sa tahad [saada] (vaenuköie lahutamisel öeldud sõnu peab meeles pidama ja hiljem arstimisel lugema); selle nimi om vangiköüd´s, tuleve kuiva maa siist punatse karvatse väikse uisakse ja tõine jakk om alli, neid ma ole ärä lahuten. nii vaimu olevet vangin sääl kövven selle nimi on vangiköis, tulevad kuiva maa sest punased karvased väikesed ussikesed ja teine jagu on hallid, neid ma olen ära lahutanud, need vaimud olevat vangis seal köies. Vrd vaenu|köüd´s

vur´ts1 <vur´tsu, .vur´tsu>
1. lõss, kooritud piim ▪ vas´kale anti vur´tsu juvva vasikale anti lõssi juua. Vrd johka, lõs´s, lös´s2, soli
2. vurts, gaseeritud vesi, vurstvasser; limonaad ▪ ka sa vur´tsu ka tahat? kas sa limonaadi ka tahad?. Vrd limu`naat´, nimu`naat´

vägi1 <väe, väge>
1. vägi, ramm; sõjavägi ▪ täädje olli suure väege külatark oli suure väega; kel vägi, sel võimus (vns) kel vägi, sel võim; ummussen keedets rohi, paan kaase all, et tossuge vägi väl´lä ei lää ummuksis keedetakse rohtu, pajas kaane all, et auruga vägi välja ei läheks. Vrd kohm1, kõmps, oim3 || jalg|vägi jalavägi ▪ miu poig olli jalgväe pääl minu poeg oli jalaväes; mere|vägi merevägi ▪ ega temät mereväkke iki ei panna ega teda mereväkke ikka ei panda; .ratsa|vägi ratsavägi ▪ ka sia ratsaväe pääl tahat minnä? kas sa ratsaväkke tahad minna?; suure|tüki|vägi suurtükivägi ▪ ka sa läät suuretükiväe pääle? kas sa lähed suurtükiväkke?
2. hulk, kari; töövägi ▪ miu meelest tuu vägi püürse kik´k mõtsa minu meelest pööras kogu see kari metsa (sigade karjatamisest); oma väege teime kikk tüü oma rahvaga tegime kogu töö. Vrd kari, rahvas, ulk