[MUL] Mulgi sõnaraamat

ammugi, ammuki
1. ammu, kaua aega tagasi ▪ ei ole tast ammugi kedäki kuulu ei ole temast ammu midagi kuulnud; ma ei joole ammuki temät nännu ma ei ole kaua aega teda näinud. Vrd ammu, ammust, muina
2. liiatigi, hoopiski; kindlasti, tublisti ▪ sedä ammugi es või tetä seda hoopiski ei võinud teha; ammuki sada vakamaad ole ärä lõiganu kindlasti sada vakamaad olen ära lõiganud (vilja)

asja|miis <asja|mihe ~ asja|mehe, asja|miist>
1. ametimees, tähtsam tegelane ▪ tast om saanu linnan tähtis asjamiis temast on saanud linnas tähtis tegelane. Vrd antvär´k
2. hlv enda ise tähtsaks tegija, asjamees ▪ vaat kun mul asjamiis om alle vaat kus mul on asjamees alles. Vrd tegelane

eal iialgi, mitte kunagi ▪ ei saa temäst eal selle tüü tegijet temast ei saa iialgi selle töö tegijat. Vrd .ealegi, .ealen, iialgi

elläste, elläst Krk hellasti, õrnalt ▪ ruut´ võt´t temäst elläste kinni pruut võttis temast õrnalt kinni; emä om miut kik´k sii aig elläst oiden ema on mind kogu aeg hellasti hoidnud. Vrd ellalt, .ellä

eläts <elätse, elätset> , elätse <elätse, elätset> elatis, elutähtis asi ▪ mis sa tast nõnda kirut, egä ta mõni enge eläts ei oole! mis sa temast niimoodi kirud, ega ta mingi hinge elatis ei ole (st mingi elutähtis asi)

jah, jaa jah, jaatussõna (ka kahtlust väljendades) ▪ jah ~ jaa, ma lää kohe jah, ma lähen kohe; latse pillik läit´s katik jah lapse pillike läks katki jah; jah temäst nüid minejet saa kas temast nüüd siis minejat saab || jah ja (poolelijäänud mõtte lõpul) jah ▪ tal olli sõs kolm tüdärt jah ja, poig ja tal oli siis kolm tütart jah ja, poeg ja

jõlgat´s <jõlgatsi, jõlgatsit> Hls ringi jõlkuja, hulgus ▪ ei saa tast peremiist, om üit´s jõlgat´s ei saa temast peremeest, on üks ringi jõlkuja. Vrd .luhkam2, luhver´t

jüräme <jüräde, jürä>
1. närima, järama ▪ siul om ää amba, jürät pääl neid ernit sul on head hambad, närid pealegi neid herneid; koer jüräs´ konti koer järas konti. Vrd järäme, nägime, närime, üräme
2. piltl taga rääkima ▪ mis sa tast jürät, mes ta sul alba tennü om mis sa temast taga räägid, mida ta sulle halba teinud on. Vrd laksuteme, .siuname

kahe <kahe, kahet>
1. kade, kurja silmaga ▪ mõni luum ei süü, tal om üit´s kuri kahe sil´m üle käünü mõni loom ei söö, temast on kuri silm üle käinud; sii olevet kahe inimene, kel abene suhun see olevat kurja silmaga inimene, kel habe ees on. Vt kade
2. kurja silmaga inimene; kaetaja, nõid ▪ mis sa oma lehmä sellele va kahele näität mis sa oma lehma sellele va nõiale näitad (kaetab lehma ära). Vrd .kaeje, .kaeteje, kaheteje, .vilpus

.kel´kme2 ~ .kel´kmä <.kelki, kelgi> kelkima, hooplema, suurustama ▪ kel´kme om ta kange, aga tegijet ei saa suurustama on ta kange, aga tegijat ei saa (temast); poisi kel´kvä vastakutsi jälle Hel poisid kiitlevad vastastikku jälle. Vrd .kehkleme, .kek´sme, kergelteme, .kerkleme, .kiitleme

.kõhkleme <kõhelte, .kõhkle> kõhklema, kahtlema, kahevahel olema ▪ kõhkles pääle, ei saa tegijet kedägi kahtleb pealegi, ei saa temast mingit tegijat; mis sa kõhklet sääl, aluste asjale pääle mis sa kõhkled seal, hakka asjaga pihta. Vrd .kahkleme, .kahtleme, kogeleme, .koikleme

kõps1 <kõpsu, .kõpsu> , kõp´s <kõpsi, .kõpsi> Hls Krk
1. rabe ▪ puu om nõnda kõpsus lännu, ku ta mädä om puu on nii rabedaks läinud, kui ta mäda on. Vrd lõr´ts, rabe2
2. rauk, vana olend ▪ vana inimese kõps, temäst ei ole kedägi tegijet vana rauk, temast ei ole mingit tegijat. Vrd kops1, kõbi1, köbi, köpsik

käunuteme <käunute, käunude> Krk käunutama, kräunutama, kräunuma ajama ▪ mis sa käunutet tast paganest mis sa kräunutad temast, paganast (kassi kohta). Vrd viugiteme

laaberdeme ~ laaberteme <laaberte, laaberde> ringi hulkuma, laaberdama; prassima ▪ kes käs´k ommuguni laaberte kes käskis hommikuni laaberdada; temä om pät´tege ärä laaberteme õppin, egä temäst ämp kõrdlikku miist ei saa ta on pättidega prassima õppinud, ega temast enam korralikku meest ei saa. Vrd kaaberdeme, laamerdeme, lamberteme, lääberteme

laiali
1. laokil ▪ küll olli lohak naene, jät´t rõõva kikk laiali küll oli lohakas naine, jättis riided kõik laokile. Vt laiakili, laialti
2. hajali, laiali ▪ joosep pää laiali, mis tast kasu om (knk) jookseb pea laiali, mis temast kasu on. Vrd .laokuli
3. pärani ▪ ku poiss aigutep, sis om suu laiali kui poiss haigutab, siis on suu pärani. Vrd peräni, päräni

loga2 <loga, loga> Hls Krk
1. lopsakas, lihav; tugev ▪ loga kontege vasik, ää luum tulep tast Krk tugevate kontidega vasikas, hea loom tuleb temast; küll om ää ein, om loga kasunu küll on hea hein, on lopsakaks kasvanud. Vrd loge
2. kore, hõre ▪ jalajit tuudi mõtsast loime päält, mis sikke ja tehe olli, mis loga olli, sii läit´s katik jalakaid toodi metsast lohu pealt, [need] mis sitked ja tihedad olid, [aga see] mis kore oli, see läks katki. Vrd ere, kore

loim1 <loime, .loime>
1. puu aastarõngas ▪ puu loime järgi loetes puu vanust puu aastarõngaste järgi arvestatakse puu vanust
2. toim, puusüü ▪ tal om loim sihen, tast ei saa midägi ääd riista tetä sel [puul] on toim sees, temast ei saa mingit head tööriista teha. Vrd lõim1, süid2, toim

loogat´s <loogatsi, loogatsit> Krk logard ▪ üit´s loogat´s tast tule üks logard temast tuleb (kasvades). Vrd logas´k, loker´t, longar´d, loober´t, looger´d

.luiskame <luisate, .luiska>
1. luiskama, luisuga teritama ▪ ei ole tast suurt niitjet, mutku luiskas aga vikatit ei ole temast niitjat, muudkui luiskab aga vikatit; vikat om luisat vikat on teritatud
2. piltl valetama ▪ temä luiskap, panep manu tema valetab, paneb juurde (st mõtleb ise juurde). Vrd luuleteme, .lõuskame, .tuiskame, võleteme, vilisteme

lupar´t <lupardi, lupartit> Hls Krk, lupar´d <lupardi, lupardit> Trv Pst Hel, luper´t <luperdi, lupertit> Krk
1. kalts, räbal; laualapp ▪ sii lupar´t om lavva nühkmise jaos see kalts on laua pühkimise jaoks; luper´te olli kah vaja mõske laualappe oli vaja ka pesta. Vrd lupak, närtsäk, näru
2. piltl närune inimene ▪ lupar´t, sellest asja ei saa närune inimene, temast asja ei saa. Vrd lupat´

lut´t3 <luti, lutti>
1. klutt, poisike ▪ sel lutil tule saapa jalga panna, sis tule miis väl´lä sellele klutile tuleb saapad jalga panna, siis tuleb (temast) mees välja. Vrd jõmas´k, poisik, poiske
2. piltl kehv varss ▪ sii om üit´s lut´t, seande kehväk see on üks kehv varss, selline vilets

mikegi Krk mingi ▪ ma mikegi mooduge tast jagu ei saa ma ei saa temast mingisuguse moega jagu. Vrd .meastigi, mikek, .miski

moksik <moksikse, moksikest> Krk
1. väike härg, härjavärss ▪ sii üit´s väike moksik om alle, egä temäst iki asja ei saa see üks väike härjavärss on alles, ega temast asja ei saa. Vrd mok´s1, mõk´s, mök´s, vär´ss2
2. piltl väike heinakuhi, köks ▪ sääl om kuhja toksikse ja moksikse seal on väikesed kuhjad ja kuhjaköksid. Vrd kupik2, kämm1, kök´s1, mütsäk1, toksik

muud <moodu, .muudu>
1. komme, harjumus, mood ▪ mis muud sii om? mis komme see on?; latsel om päidle imemise muud man lapsel on pöidla imemise komme; ma ole kige moodug ennest ärä eläten ma olen igal moel ennast ära elatanud; tal om moodu järgi leit sel´län tal on moodne kleit seljas. Vrd komme, kur´ss1, panetus
2. olek, olemus; kuju; välimus ▪ tõine om iluse mooduge, tõine om kõrvan ku mühäk teine on ilusa olekuga, teine on kõrval nagu mühakas. Vrd kojo, laan´4, vur´hv
3. viis, moodus ▪ selle moodug ma sai tast iki jagu selle viisiga ma sain temast ikka jagu. Vt laan´3

nal´lalt naljalt; hõlpsalt ▪ sii om sihande tüü, et kennigi ei taha sedä nal´lalt tetä see on selline töö, et keegi ei taha seda naljalt teha; nal´lalt ei saa jagu kennigi tast, sääl piap jõudu oleme hõlpsalt ei saa temast keegi jagu, seal peab jõudu olema (kurjast pullist). Vrd .kergest, .õlpsalt

nos´u1 <nos´u, nos´u> Pst Hls Krk nohik, tossike ▪ temäst ei saa midägi asja aajet, kunas nos´udest enne midägi om saanu temast ei saa midagi asjaajajat, millal tossikestest enne midagi saanud on. Vt nohik, nos´ka

orja|tük´k <orja|tüki, orja|tükki> , orja|tükik <orja|tükikse, orja|tükikest> orjatükk, orjake; vilets, kõhn inimene ▪ orjatükik, orja obese latsek iki, kellel seante aige kõhn laits olli orjatükike, orjahobuse lapseke ikka [öeldi], kellel selline haige kõhn laps oli; orjatükik tast iki saa, orjak orjatükike temast ikka saab, orjake (taluinimese lapsest)

osav <osave, osavet> osav, oskuslik ▪ ta om egä asja pääl osav ta on iga asja peale osav; sa läät tõist õppam, tõine om pal´lu osavep, temäst osavepet ääp ei saa olla Krk sa lähed teist õpetama, teine on palju osavam, temast osavamat enam ei saa olla. Vrd valus

ottigi ~ ottig, otik Hls Krk ometigi ▪ mih te tast ottig taade mida te temast ometigi tahate; ta ottik es ole sääl ta ometigi ei olnud seal; kust ta ottigi selle raha korjas kust ta ometigi selle raha korjas. Vt ometigi, .ontigi

paik1 <paiga, .paika>
1. koht, paik, piirkond ▪ kodupaik om miule iki armas kodukoht on mulle ikka armas; temäst saa egäs paika, siia ja sinna temast saab igasse paika, siia ja sinna. Vt koht, kotus
2. piiratud koht (esemel, kehal jms) ▪ miul om kikk paiga valuse mul on kõik kohad [kehal] valusad

peräteme <peräte, peräde>
1. pärandama ▪ sii om varantuse peräteje, kellel sa perätet oma varantuse see on varanduse pärija, kellele sa pärandad oma varanduse. Vrd perändeme
2. pärima, pärandust saama ▪ nemä miu perä perätev iki, nendel saa ta Krk nemad minu vara pärivad ikka, nendele see saab. Vrd periteme
3. järele pärima, nõudma ▪ mis sa aat tast taga, ega siul tat vaja peräte ega täädä ei ole! mis sa ajad temast taga, ega sinul seda vaja järele pärida ega teada ei ole!. Vrd osal´teme, osateme, perime, .uur´me

pokerdeme <pokerte, pokerde> , pokerteme <pokerte, pokerde>
1. lohakalt tegema, soperdama ▪ ta taht´s kikke pokerte ta tahtis kõike lohakalt teha; ku sa mõne nõu piass valmis pokertem, ka ta sis vett piap kui sa mõne nõu peaksid valmis soperdama, kas ta siis vett peab. Vrd löperteme, poperteme, soperdeme
2. puterdama ▪ pokerts pääl oma kõnege, aru tast midägi ei saa puterdab pealegi oma kõnega, aru temast midagi ei saa. Vrd puterdeme, pökerteme
3. külge või kokku kleepuma ▪ lumi pokert´s vankre ratta ärä ja me es saagi edesi lumi kleepus vankri rataste külge ja me ei saanudki edasi. Vrd liimerdeme

pomiseme <pomiste, pomise> pomisema ▪ sellest tõine mitte äste aru ei saa, sii pomises temast ei saa teine mitte hästi aru, ta pomiseb; ta es mõista kõnelte, väte pal´t esiendege pomiste ta ei osanud rääkida, ainult endamisi pomiseda. Vrd pomisteme, poniseme, posiseme, põmiseme, põmisteme, toniseme

rasse <rasse, rasset>
1. raske ▪ tal ollive kikk asja ninda rasse talle olid kõik asjad nii rasked; tii om pehme ja rasse, ärä panna nii pal´lu pääle tee on pehme ja raske, ära pane nii palju peale (koorma tegemisest); tõisel om luud sii uni rassep teisel on loodud see uni raskem (magab rohkem). Vt .raske
2. piltl rase ▪ sii om rasset jalga, ei saa temäst minejet see on rase, ei saa temast minejat. Vrd ennast|.vastu, raske|jalane, .raske|.jalgine, .rasse|.jalgine, .siande

sita|vares <sita|varesse, sita|varest ~ sita|varese, sita|varest> Hls Krk sõimus sitavares, hädavares ▪ olli üits egävene sitavares, es saa ütegi asjage akkame oli üks igavene hädavares, ei saanud ühegi asjaga hakkama; kahju kah tast sitavaresest kahju ka temast sitavaresest

ta <ta, tat> ta, tema; see ▪ ega sa iki kätte tat änäp ei saa ega sa teda kätte ikka enam ei saa; mea ei_jole tas pudunu Krk me ei ole sellesse puutunud (st tegemist teinud); ei tää, mis tast saanu om ei tea, mis temast saanud on. Vt temä

tegeme <tetä, tii>
1. tegema ▪ ta tege tüüd ja näge vaeva (knk) ta teeb tööd ja näeb vaeva; mis esi tiit, om äste tett (vns) mis ise teed, [see] on hästi tehtud || .alla tegeme öökülma tegema, halla tegema ▪ saa nätä, ka lume tule või alla tege saab näha, kas tuleb lund või teeb öökülma (ilmast); .kelmi tegeme kelmust tegema, petma ▪ sedä poissi ei või usta, sii om kange kelmi tegeme seda poissi ei või uskuda, see on kange kelmust tegema; .kõrva tegeme uudismaad juurde tegema ▪ ta om kõrva tennü üttekokku kuus vakamaad ta on ühtekokku kuus vakamaad uudismaad juurde teinud; .kääli tegeme mürgeldama; .kül´mä tegeme külma tegema (ilmast); piltl petma ▪ piass ta kül´mä tegem, sõs kahuts maad peaks ta külma tegema, siis kahutab maa ära; kaupmiis tah´t miul kül´mä tetä kaupmees tahtis mind petta; .lendävet tegeme mässama, tormama ▪ ku vars väl´lä saa, sis tege lendävet kui varss välja saab, siis tormab; lämit tegeme sooja tegema ▪ ku ta nüid lämit tiis, sõs akkas ein kasume kui ta nüüd sooja teeks, siis hakkab hein kasvama (ilmast); manu tegeme juurde tegema ▪ sääl talun tetäs egä keväd põldu manu seal talus tehakse igal kevadel põldu juurde; .nahku tegeme nahku parkima ▪ miu miis esi tegis´ nahku minu mees parkis ise nahku; nime tegeme laimama ▪ sea ei või kellekil nime tetä sina ei tohi kedagi laimata; nätses tegeme märjaks tegema ▪ vihm tei einä nätses vihm tegi heina märjaks; omal tegeme nlj tukkuma, magama ▪ ma tii puul tunni omal kah ma magan pool tundi; .otsa tegeme tapma ▪ sii olli endel esi otsa tennü see oli ise ennast ära tapnud; pagemist tegeme peitust mängima ▪ latse jäive pagemist tegeme lapsed jäid peitust mängima; pakki tegeme kiirustama ▪ pakki tege taga kiirustab tagant; .perrä tegeme järele tegema, jäljendama ▪ tee perrä või massa kinni! (knk) tee järele või maksa kinni!; .päevi tegeme (teo)päevi tegema ▪ temä pidi karjamaa iist päevi tegeme tema pidi karjamaa eest päevi tegema (tasuks talutööl käima); rigu tegeme pahandust tegema ▪ mis rigu sa teit nüid? mis pahandust sa tegid nüüd?; .ril´le pähä tegeme piltl prille pähe tegema, teravmeelselt üllatama ▪ ma tei neile rilli pähä Hel ma üllatasin neid teravmeelse küsimusega; .rõõmu tegeme häält tegema, müristama ▪ vanaät´t tege ka rõõmu (knk) vanajumal teeb ka häält (müristamisest); .rähkä tegeme halba tegema, kurja tegema ▪ ta om kikk sii aig tõistel rähkä tennü ta on kogu aeg teistele kurja teinud; .silmi pähä tegeme ette heitma ▪ ma tei tal nüit silmi pähä, tal olli ninda äbi ma heitsin talle [seda] ette, tal oli nii häbi; .sissi tegeme piltl kasu saama ▪ selleg ei tii sa midägi sissi, ei võida kedägi sellega ei saa sa mingit kasu, ei võida midagi; sugu tegeme seksima, sugu tegema; sugutama ▪ sis na akassiv sugu tegeme ja eläme siis nad hakkasid sugu tegema ja elama; .sääri tegeme piltl sääri tegema, plehku panema ▪ tii sääre, pane puket! (knk) tee sääred, pane putku!; .taati tegeme vigurit tegema, mürgeldama ▪ ku lehm otsip, küll tiip taati kui lehm otsib [pulli], küll teeb vigurit; tagasi tegeme tagasi tegema, kätte tasuma ▪ tii tal tagasi, tasu kätte! tee talle tagasi, tasu kätte!; .tamme tegeme esimesi samme tegema ▪ lait´s akkas´ joba tamme tegeme laps hakkas juba esimesi samme tegema; tegu tegeme tegemist tegema ▪ vaist olliv iki sõbra, nüid es tii äp teguki Krk mõnikord olid ikka sõbrad, nüüd ei teinud enam tegemistki; tenu tegeme surnut kirikus mälestama, surmapalvet pidama ▪ Kadri iist tetti tenu Kadri eest peeti surmapalvet; .tümmi tegeme prassima ▪ ku ta kodu tulli, sis nakas´ tümmi tegeme kui ta koju tuli, siis hakkas prassima; ukka tegeme määrima, rüvetama ▪ sa olet puha ende rõõva ukka tennü sa oled oma riided puha ära määrinud; ul´akut tegeme ulakust tegema, vallatust tegema ▪ ärä sis nänni man ul´akust tii! ära siis vanaema juures vallatust tee; ul´bakut tegeme ulakust tegema, koerust tegema ▪ sii poiss om jälle ul´bakut tennü see poiss on jälle koerust teinud; .van´dlest tegeme süüdistama, vaenlaseks tegema ▪ mitu kõrda om ta miul van´dlest tennü mitu korda on ta mind süüdistanud; .vaeva tegeme vaeva tegema, piinama ▪ siul vähep ku asi tege vaeva Krk sul teeb kõige väiksem asigi vaeva; .valla tegeme lahti tegema ▪ tii uss valla! tee uks lahti!; .väl´lä tegeme hoolima, välja tegema ▪ temä es tii tast kedägi väl´lägi ta ei teinud temast väljagi; äkilist tegeme vihastuma ▪ mis_sa seast äkilist tiit nüid? miks sa nii vihastud nüüd?; ärä tegeme ära nõiduma, ära tegema ▪ sii tidruk om peris ärä tett see tüdruk on päris ära tehtud; ääss tegeme lepitama, heaks tegema ▪ ta tund, et tal süid om, nüid ta taht ääss tetä ennest ta tunneb, et ta on süüdi, nüüd ta tahab lepitust; üles tegeme üles tegema, voodit korda tegema ▪ nõndagu ta üles tule, tege sängü üles nii kui ta üles tuleb [magamast], teeb voodi üles; üle tegeme üle tegema, korda tegema ▪ ma pia esi iki kik´k üle tegeme ma pean ise ikka kõik üle tegema (kui teine on lohakalt teinud); ümmer tegeme ümber tegema, ringi tegema ▪ sii tüü tulli kikk ümmer tetä see töö tuli kõik ümber teha
2. midagi valmistama, looma; külvama ▪ emä tei ommukus kuuki ema tegi hommikuks kooki; temä om kanga tegije ta on kangategija (kanga kuduja); täo aaste tule aiksest rügä tetä tänavu tuleb rukist aegsasti külvata. Vrd külime, .luume, valmisteme
3. korraldama ▪ nüid akkav varsti pulma tegeme nüüd hakkavad varsti pulmi korraldama. Vrd .aame, kõrraldeme
4. põhjustama ▪ mede vanempe om nännü, mida sõda tiip meie vanemad on näinud, mida sõda teeb. Vrd tek´uteme
5. muutma, teise olukorda viima ▪ laste kingits tei emä rõõmses laste kingitus tegi ema rõõmsaks. Vrd .muutme

tegije <tegije, tegijet> tegija ▪ tegijel om tüüd, magajel om und (vns) tegijal on tööd, magajal on und; temäst küll talutüü tegijet ei saa temast küll talutöö tegijat ei saa

.voltskam <.voltskame, .voltskamet> Hls Krk volask ▪ sii poiss om ku voltskam kunagi, sellest ääd nahka ei saa (knk) see poiss on nagu volask kunagi, temast head nahka ei saa. Vrd vilas´k1, .volkam, .volksam, .voltam, volup´

võhi|võõras <võhi|.võõra, võhi|võõrast> võhivõõras ▪ ta om võhivõõras inimene, mis miul tast om ta on võhivõõras inimene, mis minul temast on. Vrd võine|võõras, võnnu|võõras

üit´s|puha ~ üits|puha ükspuha, ükskõik ▪ mul om tast üit´spuha, tulgu manu võ ärgu tulgu mul on temast ükskõik, tulgu kaasa või ärgu tulgu; tii vaesel ääd või kaitse kõhna karja, sii om üit´spuha, temä iki sellege rahul ei ole tee vaesele head või kaitse kehva karja, see on ükskõik, tema ikka sellega rahul ei ole. Vrd kama2, üit´s|kik´k, üit´sta|kik´k, üit´sta|puha

üle
1. üle; mingi vahemaa taha ▪ mud´u es saa järvest üle ku paadige muidu ei saanud järvest üle kui paadiga
2. katteks millegi peale ▪ latsel olli tek´k üle pää tõmmatu lapsel oli tekk üle pea tõmmatud
3. millestki kõrgemale ▪ poiss olli üle põlve vii sehen poiss oli üle põlve vees
4. mingi aja järel ▪ suvel ta käüp üle päevä tühün suvel ta käib üle päeva tööl
5. mingist määrapiirist rohkem ▪ üle selle mitti üits sen´t sa ei saa ühtki senti sellest rohkem sa ei saa
6. millestki valjemini, mõjuvamalt ▪ temä ääl´ om iki üle tõiste kuulda tema hääl on ikka üle teiste kuulda
7. millegi jooksul, kestel ▪ kardule seisäve üle talve kartulid säilivad üle talve
8. hulgiti ▪ üits luut üte pääl, tõine tõise pääl, viimäde jäässig üle ulga tegemed Krk (knk) üks loodab ühe peale, teine teise peale, viimaks jääbki üle hulga tegemata
9. olukorra vahetumisest ▪ vihm akkas üle minem vihm hakkab üle minema
10. millesti või kellestki parem, tugevam ▪ Kaval-Ants ollu tast kümme kõrda üle Kaval-Ants olnud temast kümme korda parem

ütesse <.ütsme, ütesset ~ ütesse, ütesset> , ütese <.ütsme, üteset ~ ütesed ~ ütese, üteset ~ üteseme, üteset> Hls Krk üheksa ▪ ütese sõlme piap kablal oleme üheksa sõlme peab nööril olema; karul om ütsme mehe jõud ja üte mehe aru (vns) karul on üheksa mehe jõud ja ühe mehe aru; kell om viis minudit ütsme pääl kell on viis minutit üheksa peal (st viis minutit kaheksa läbi); kasuvas´kat kaias, ku om katesse ammast, sis saa ää piimälehm, ütesse, sis om üliää kasvajat vasikat vaadatakse, kui on kaheksa hammast, siis saab temast hea piimalehm, kui on üheksa, siis on ülihea. Vrd ühessa