[MUL] Mulgi sõnaraamat

kupitse|tikk vt tikk

tikk <tiku, tikku>
1. väike puupulk ▪ talla lüüdi ala puu tikkege, esä tegis´ tiku esi saarepuust tallad löödi puutikkudega alla, isa tegi tikud ise saarepuust. Vrd julk, nak´k, pulk || kupitse|tikk piirivai ▪ miu emä olli visanu uisal kupitsetikug sel´gä minu ema oli visanud ussile piirivaia selga
2. peenike terav puust või metallist pulk, mille külge pannakse looma kett põllul ketitamisel ▪ sa tõit obese kodu, kos sa obese tiku pannit, kas tikk jäi mõtsa? sa tõid hobuse koju, kuhu sa hobuse ketitamise tiku panid, kas tikk jäi heinamaale?; nüid om raud tiku, mõisa lehmä olliv tikun nüüd on raudtikud, mõisa lehmad olid tikuga ketis
3. tuletikk ▪ tiku olliv varepelt peris kalli tikud olid varemalt päris kallid; vanast olliv ümärikse tiku topsi, kaas olli pääl, õigati tiku vakk vanasti olid ümmargused tikutopsid, kaas oli peal, kutsuti tikuvakaks. Vt .pitski