[MUL] Mulgi sõnaraamat

SõnastikustEessõnaJuhiseidLühendid@ettepanekud


Päring: osas

Leitud 19 artiklit

laama|tuli <laama|tule, laama|tuld> Hls tulelõõm, laustulimaja olli laamatule sehen maja oli laustules. Vrd laam1, mõõl

tuli <tule, tuld>
1. tuli, põleminetule viiri tetti sängü voodid tehti tule[kolde] äärde; paakest puid tulle! palun pane puid tulle!; sa tiit tule ka vii pääl (knk) sa teed tule ka vee peale (valetamisest). Vrd laur´, tulus2
2. valgusallika tuliärä viil tuld üles võta! ära veel tuld põlema pane!
3. piltl tuline, äge oleksii olli ninda valus, et tuli tulli silmäst väl´lä see oli nii valus, et tuli tuli silmast välja. Vrd tuline
4. piltl suur kiirus, ruttnüid om tal õige tuli taga (knk) nüüd on tal päris tuli takus. Vrd rutt
5. piltl tulekarvalinal om tuli sehen, punane, akkas kujume, nigu kõrvenu linal on tulekarva laigud sees, punane, hakkab kuivama, [on] nagu kõrbenud. Vrd puna

tuli|abe <tuli|abe, tuli|abet ~ tuli|abene, tuli|abent> Krk punahabe, mees punaste vurrude ja habemegatuliabe om punaste abentege tulihabe on punaste vurrude ja habemega. Vt abe

tuli|ar´k <tuli|argi, tuli|.arki>
1. pilak, tuleharktuliargi olliv kambre kurun ja pirru ollive sehen tulehargid olid toanurgas ja pirrud olid sees. Vrd pih´t2, pilak, piste2, pistis
2. hlv riiakas nainevanamiis pel´läs´ oma tuliargist eite mees kartis oma riiakat naist
3. piltl ergas, energiline inimenesii oo ku tuliar´k kunagi, lendäs pääl ütest tõise, sii ei joole kuri mitti, sii oo tuline inimene Krk see on kui tulehark kunagi, lendab peale ühest kohast teise, see ei ole mitte kuri, see on energiline inimene. Vrd tule|arak

tuli|ein <tuli|einä, tuli|.einä> Krk palu-härghein (Melampyrum pratensis) ▪ tulieinä om üte aastese taime, päält aleka-sinika palu-härgheinad on üheaastased taimed, pealt [lehed] valkjad-sinakad. Vrd jaani|ein

tuli|lap´p <tuli|lapi, tuli|lappi> Krk piltl punetav koht linapõllulnii tulilapi tulep üles kakku need punetavad kohad [linapõllul] tuleb üles kitkuda

tuli|lil´l <tuli|lilli, tuli|.lilli> Trv tulikas (Ranunkulus acris) ▪ tulililli om vägä kihtitse tulikad on väga mürgised. Vrd kirbu|lil´l, obese|kuse|lil´l

tuli|lukk <tuli|luku, tuli|lukku> püssilukkküll sii miis logis´t tulilukuge küll see mees lõgistas püssilukuga. Vt lukk

tuli|maa <tuli|maa, tuli|maad> alemaa, alet või kütist tehes saadud uudismaakütüse maa ja saadu maa, sii kutsuti tulimaa Krk kütisemaa või alemaa, seda kutsuti tulimaaks. Vrd saat

tuli|oone <tuli|.uune, tuli|oonet> köetav hoone, tulihoonetuliuune all ära aade siast lori! köetavas hoones ära aja sellist lorijuttu!; sann ja rehe olliv tuliuune Krk saun ja rehi olid köetavad hooned; tuliuune om tare ja rihi Trv tulihooned on [elu]maja ja rehi. Vrd tule|oone, suids, tare

tuli|oss <tuli|ossa, tuli|.ossa> oks, mis pikuti puutüve sisse kasvanudkun siante pal´k seinä pant, kun tulioss sihen, sinna pikken löövet külgi Krk kus seina [on] pandud selline palk, mille sees [on] pikuti kasvanud oks, sinna löövat välk sisse; tuliossast saa västre vart tetä puutüvve kasvanud oksast saab ahinguvart teha

tuli|punane <tuli|punatse, tuli|punast> tulipunanetüdrigul olli tulipunane kör´t ümmer, läit´s ku tulekahi kuagi Krk (knk) tüdrukul oli tulipunane seelik seljas, läks kui tulekahju kunagi. Vt punane

tuli|raud <tuli|ravva, tuli|.rauda> Hel tuleraud; põletusraudtuliravvage lüüdi tuld tulerauaga löödi tuld. Vrd tule|raud, säk´s|raud

tuli|riist vt riist

tuli|ruus´ <tuli|roosi, tuli|.ruusi> Krk roosihaigus, nahapõletiktuliroosist saa valla maarohtege roosihaigusest saab lahti maarohtudega (st terveks). Vt ruus´4

tuli|uisk <tuli|uisa, tuli|.uiska> Hls
1. jaaniuss, jaanimardikas (Lampyris noctiluca) ▪ raavi veere pääl olliv tuliuisa kraavi ääres olid jaaniussid. Vrd .taeva|esä|peni
2. mürgine madutuliuisk olli temät salunu mürgine madu oli teda salvanud. Vt uisk1

tuli|uus vt uus

tuli|änd <tuli|ännä, tuli|.ändä> kratt, tulihändmia ei joole nännü tuliändä taeva pääl mina ei ole näinud tulihända taevas; tuliänd olli kanden varandust tõisel kratt oli teisele [naabrile] varandust [kokku] kandnud. Vrd pel´l, pisu|änd, puuk´3, vedäje

.õitse|tuli <.õitse|tule, .õitse|tuld> Hls õitsituliõitsetuli pais´t kaugel õitsituli paistis kaugele


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur