Leitud 222 artiklit, väljastan 200
перестлать 208 (страд. прич. прош. вр.
перестланный, кр. ф.
перестлан, перестлатьа, перестлатьо, перестлатьы) Г сов.
→ несов.
перестилать что‣ uuesti ~ ümber kohendama, (voodit) uuesti üles tegema; перестлать постель voodit uuesti tegema;
‣ uuesti panema ~ katma (põrandat, parketti); перестлать паркет parketti uuesti panema, перестлать пол põrandat uuesti alla panema
снова Н uuesti, jälle, taas, otsast peale; снова пошёл дождь uuesti ~ jälle hakkas sadama, он снова с нами ta on taas ~ jälle meiega, начать снова uuesti alustama, taasalustama, otsast peale hakkama
переснять 264 Г сов.
→ несов.
переснимать‣ кого-что ümber ~ uuesti pildistama, uut ülesvõtet tegema; uuesti filmima; переснять фотографию fotost ümbervõtet tegema, ülesvõtet uuesti pildistama, переснять несколько кадров mõningaid kaadreid kordama ~ uuesti filmima;
‣ что kõnek. maha kopeerima; переснять копию с диплома diplomist ärakirja ~ koopiat tegema;
‣ что ümber kaardistama ~ mõõdistama; переснять план участка krundi plaani ümber mõõdistama;
‣ что, без доп. kõnek. (kaarte) uuesti tõstma
перезарядить 289, 313a Г сов.
→ несов.
перезаряжать что ümber ~ uuesti ~ taas laadima; перезарядить аккумулятор akut uuesti laadima, перезарядить ружьё püssi uuesti laadima, перезарядить огнетушитель tulekustutit uuesti täitma
перековать 176 Г сов.
→ несов.
перековывать‣ кого-что uuesti ~ ümber rautama; перековать лошадь hobust uuesti rautama, перековать подкову (hobuse)rauda uuesti alla lööma;
‣ кого-что (järgemööda, üksteise järel kõiki v. paljusid) rautama;
‣ кого-что, во что, на что ümber taguma (ka ülek.); революция перековала людей revolutsioon on inimesi põhjalikult muutnud ~ ümber kasvatanud;
◊ перековать мечи на орала liter. mõõku atradeks taguma
переметать III 166 Г сов.
→ несов.
перемётывать что‣ uuesti ~ üle ~ teisiti traageldama; uuesti üle ääre lööma; переметать петли nööpauke uuesti üle lööma;
‣ (järjest kõike v. palju) ära traageldama; (järjest palju) üle (ääre) lööma; переметать все швы kõiki õmblusi üle lööma ~ äärestama
вновь Н
‣ uuesti, taas, jälle; вновь напомнить что mida uuesti meelde tuletama ~ meenutama;
‣ äsja; вновь вышедшая книга äsja ilmunud raamat
заново Н uuesti, otsast peale; заново написать uuesti kirjutama
наново Н kõnek. uuesti, otsast peale, ümber; начать что наново mida uuesti ~ otsast alustama, написать наново ümber kirjutama
пересмотреть 239 Г сов.
→ несов.
пересматривать‣ что uuesti ~ taas läbi vaatama ~ kaaluma ~ vaagima, revideerima; пересмотреть план plaani uuesti läbi vaatama, пересмотреть дело kohtuasja uuesti läbi vaatama;
‣ что (järgemööda kõike v. hulka) läbi vaatama ~ lappama ~ lehitsema;
‣ кого-что (kõike, paljut, kõiki, paljusid) ära vaatama ~ nägema; пересмотреть все картины на выставке kõiki näitusepilte vaatama
перестегнуть 338 Г сов.
→ несов.
перестёгивать что‣ uuesti kinni nööpima ~ haakima; перестегнуть пуговицы nööpe uuesti kinni panema, ümber nööpima, перестегнуть пряжку pannalt uuesti kinni panema;
‣ teise kohta kinnitama; перестегнуть брошь prossi teise kohta kinnitama ~ panema
сызнова Н kõnek. uuesti, jälle, otsast ~ algusest peale; начать сызнова uuesti ~ otsast peale alustama ~ pihta hakkama
перекладывать 168a Г несов.
→ сов.
переложить‣ кого-что, на кого-что, куда ümber ~ teise kohta panema ~ paigutama ~ tõstma; перекладывать книги из шкафа на полку raamatuid kapist riiulile paigutama, перекладывать раненого на носилки haavatut kanderaamile (ümber) tõstma, перекладывать вину на другого süüd teise kaela ajama ~ veeretama, перекладывать ответственность на другого vastutust teisele panema ~ veeretama;
‣ что, чем vahele panema (pakkimisel); перекладывать яблоки стружкой õuntele laaste vahele panema, õunu laastudega kihitama;
‣ что uuesti tegema ~ laduma ~ panema; перекладывать печь ahju uuesti ~ ümber laduma;
‣ что, чего kõnek. üleliia panema; перекладывать перцу в суп suppi üle pipardama;
‣ что, на что, во что ümber panema ~ seadma; перекладывать прозу в стихи proosat värsistama ~ värsivormi seadma, перекладывать на музыку viisistama (luuletust), muusikasse seadma, helindama;
‣ кого kõnek. van. ümber ~ uuesti rakendama
сначала Н
‣ algul, alguses, enne, esiteks, esmalt, esialgu; сначала не заметили этого algul ~ esialgu ei märgatud seda, сначала будет скучно algul on igav, сначала подумай, потом отвечай enne mõtle, siis ütle;
‣ uuesti, algusest peale ~ otsast peale; прочитать сначала uuesti ~ veel kord ~ otsast peale lugema, начать сначала algusest peale ~ otsast peale hakkama, algama
перезаклад 1 С м.
неод.
uuesti pantimine ~ pantipanek, taaspantimine; taaspant; перезаклад вещей asjade uuesti pantipanek ~ taaspantimine
перекипятить 294 Г сов.
что uuesti keema ajama; перекипятить суп suppi uuesti keema ajama
перемазать 186 Г сов.
→ несов.
перемазывать кого-что, чем‣ uuesti määrima ~ võidma; перемазать лыжи suuski uuesti määrima;
‣ (hulgaviisi, järgemööda kõiki) ära ~ kokku määrima ~ võidma;
‣ kõnek. üleni ära määrima; перемазать пальцы чернилами sõrmi tindiseks tegema
переметать II 210 Г сов.
→ несов.
перемётывать‣ что uuesti kokku panema (heina, põhku); переметать стог kuhja uuesti tegema;
‣ что palju ~ kogu heina ~ põhku kuhja(desse) ~ kokku panema; к вечеру переметали всё сено õhtuks oli kogu hein koos;
‣ что, через что, куда madalk. üle viskama ~ pilduma ~ loopima
переметить 274a Г сов.
→ несов.
перемечать, перемечивать кого-что‣ uuesti märkima ~ märgistama; переметить всё бельё kogu pesu uuesti märkima;
‣ (järjest palju v. kõike v. kõiki) ära märkima ~ märgistama; переметить овец kõiki lambaid ära märgistama
перепаять 256a Г сов.
→ несов.
перепаивать что‣ uuesti jootma ~ tinutama; перепаять кастрюлю kastrulit uuesti tinutama;
‣ (kõike, palju järjest) kinni jootma ~ ära tinutama ~ (jootes) parandama; он перепаял все кастрюли в доме ta tinutas kõik kastrulid majas terveks ~ ära
переснастить 296a Г сов.
→ несов.
переснащать что‣ uuesti ~ ümber taglastama; переснастить корабль laeva uuesti ~ ümber taglastama;
‣ (üksteise järel kõiki v. palju laevu) taglastama
переходить II 313b Г сов.
→ несов.
перехаживать kõnek.
‣ чем uuesti (ja teisiti) käima (males, kabes); переходить пешкой etturiga uuesti käima;
‣ (palju, risti-rästi) läbi käima;
‣ (last) üle kandma (raseda kohta)
перечесть II 358 Г сов.
→ несов.
перечитывать что‣ uuesti ~ üle lugema; перечесть книгу raamatut uuesti lugema;
‣ (järjest palju v. kõiki) läbi lugema
перештемпелевать 174a Г сов.
→ несов.
перештемпелёвывать что‣ uuesti ~ ümber tembeldama, templit uuesti ~ teise kohta lööma;
‣ (järjest kõike v. hulka) läbi tembeldama
переэкзаменовать 172a Г сов.
→ несов.
переэкзаменовывать кого-что kõnek.
‣ uuesti ~ veel kord ~ üle eksamineerima, uuesti ~ uut eksamit korraldama;
‣ (paljusid, kõiki) eksamineerima, järjest kõigile eksamit korraldama
перемотать 165a Г сов.
→ несов.
перематывать что‣ ümber ~ uuesti kerima ~ mähkima ~ poolima; перемотать плёнку с одной кассеты на другую filmi ühelt kassetilt teisele kerima, перемотать портянки jalarätte (uuesti) ümber mähkima, перемотать обмотку трансформатора el.
transformaatorit uuesti ~ ümber mähkima, перемотать нитки niiti ümber poolima;
‣ (järjest palju v. kõike) ära kerima ~ mähkima ~ poolima
перечесать 202a (страд. прич. прош. вр.
перечёсанный, кр. ф.
перечёсан, перечесатьа, перечесатьо, перечесатьы) Г сов.
→ несов.
перечёсывать‣ кого-что uuesti ~ üle ~ uut moodi kammima ~ sugema; перечесать волосы juukseid uuesti ~ teisiti kammima;
‣ kõnek. кого (kordamööda paljusid v. kõiki) kammima;
‣ что (kõike, hulka) kraasima ~ sugema; перечесать всю шерсть kogu villa ära kraasima
переигровка 72 С ж.
неод.
sport ümbermängimine, ümbermäng, uuesti mängimine, uuestimäng, kordusmäng; переигровка шахматной партии malepartii ümbermängimine ~ uuesti mängimine ~ kordamine
возвращаться 169 Г несов.
→ сов.
возвратиться‣ без доп.
, к кому-чему tagasi pöörduma ~ tulema, naasma (ka ülek.
); возвращаться на родину kodumaale naasma ~ tagasi pöörduma, возвращаться к старым привычкам vanade harjumuste juurde tagasi pöörduma, силы постепенно возвращались jõud tuli tasapisi tagasi, возвращаться к учёбе uuesti õppima ~ õppetööle asuma;
‣ страд. к возвращать;
◊ возвращаться ~ возвратиться к жизни liter. taaselustuma, (uuesti) ellu ärkama
пере- приставка väljendab
‣ tegevuse suunda v. kohamuutust: üle, ümber; переплыть üle ujuma, перейти üle minema, ületama, перешагнуть üle astuma, перебросить üle viskama, пересесть teise kohta ~ ümber istuma;
‣ tegevuse kordust v. oleku muutust: üle, uuesti, ümber; переспросить üle küsima, küsimust kordama, перезвонить uuesti helistama, переиздать kordustrükkima, kordustrükki välja andma, переобуть teisi kingi ~ saapaid vm. jalga panema, переделать ümber tegema, переименовать ümber nimetama, перевоспитать ümber kasvatama, перелить ümber valama, перелить колокола в пушки kiriku- ~ tornikelli kahuriteks valama;
‣ tegevuse liigset intensiivsust: üle, liiga; пересолить üle soolama, liiga soolaseks tegema, переварить liiga pehmeks keetma, перехвалить кого kelle kiitusega liiale minema, перестараться ülepüüdlik olema, liigpüüdlikkust ilmutama, püüdlikkusega üle pakkuma;
‣ tegevuses kellegi ületamist: üle; перекричать кого kellest üle karjuma, перехитрить кого keda üle kavaldama, kellest kavalam olema, переспорить кого kellega vaieldes peale jääma, kellest vaidluses üle olema;
‣ tegevuse kandumist paljudele v. kõigile olendeile ja esemeile; перессорить (всех) (kõiki) omavahel tülli ajama, переловить (рыбу в реке) (jõge kaladest) tühjaks püüdma, перечитать (книги) kõiki (raamatuid) järjest läbi lugema;
‣ jaotavat v. poolitavat tegevust: katki, pooleks, läbi; переломить katki ~ pooleks murdma, перепилить läbi ~ pooleks saagima, перегрызть läbi ~ katki närima;
‣ ajavahemiku veetmist; переночевать ööd veetma ~ mööda saatma, перезимовать talve veetma, talvitama, переждать ära ootama;
‣ tegevuse lühikestust v. vähest intensiivsust: veidi, pisut; передохнуть hinge tõmbama, pisut puhkama, перекусить midagi hamba alla võtma, pisut einestama
перебить 325 Г сов.
→ несов.
перебивать‣ кого-что (hulgaviisi) hävitama ~ tapma ~ maha lööma; медведи в этих краях давно перебиты karud on neis paikades ammuilma hävitatud;
‣ что (kõike, palju) puruks lööma ~ peksma ~ ära lõhkuma; вся посуда перебита kõik (toidu)nõud on katki;
‣ что (löögi v. lasuga) purustama, katki murdma, katki ~ pooleks lööma; перебить нос ninaluud purustama ~ puruks lööma, перебить полено halgu (risti) pooleks lööma;
‣ кого-что katkestama keda-mida, kellele-millele vahele segama, mida rikkuma; перебить рассказ кого kelle juttu ~ jutustust katkestama, kelle jutule vahele segama, перебить мысль mõtet segi ajama, перебить аппетит söögiisu rikkuma, перебить охоту кому, к чему, с инф. tahtmist ära võtma kellel mida teha;
‣ кого-что, у кого kõnek. üle lööma, nina eest ära napsama; перебить карту kaarti üle lööma ~ tapma, перебить хорошего работника head töötajat ära napsama ~ üle lööma, перебить цену üle pakkuma (hinda);
‣ что mida varjutama, varju jätma, millest üle käima; чувство страха перебило боль hirm varjutas valu, hirm oli valust tugevam, перебить запах lõhna summutama, перебить все другие запахи kõigist teistest lõhnadest üle käima;
‣ что teise kohta lööma; перебить гвоздь naela teise kohta lööma;
‣ что uuesti kohevaks kloppima; перебить подушку patja uuesti ~ veel kord kohevaks kloppima;
‣ что, чем (uue riidega) üle lööma ~ katma; перебить мебель заново mööblit uue riidega üle lööma, mööblile uut riiet peale panema;
◊ перебить ~ перебивать дорогу кому kelle(l) teed kinni panema ~ ära lõikama, kellest milles ette jõudma
перевязать 198 Г сов.
→ несов.
перевязывать‣ кого-что (kinni) siduma ~ köitma (ka hulgaviisi); перевязать рану haava siduma, перевязать раненого haavatut siduma, haavatule sidet tegema, перевязать верёвкой посылку pakki nööriga kinni siduma ~ köitma;
‣ что uuesti ~ ümber kuduma ~ heegeldama ~ siduma; перевязать шарф salli ümber kuduma, перевязать галстук lipsusõlme uuesti tegema
перекладка 72 С ж.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ ümberasetamine, teise kohta panek ~ paigutamine;
‣ vahelepanek; перекладка посуды древесной шерстью nõude puitvillaga pakkimine;
‣ uuesti tegemine ~ ladumine; перекладка печки ahju ümberladumine ~ uuesti ladumine;
‣ kõnek. van. ümberrakendamine; перекладка лошадей hobuste ümberrakendamine
пересдать 226 (страд. прич. прош. вр.
пересданный, кр. ф.
пересдан, пересдатьа, пересдатьо, пересдатьы) Г сов.
→ несов.
пересдавать‣ что, кому edasi üürima ~ rentima ~ üürile ~ rendile andma; пересдать дачу кому suvilat edasi üürima kellele;
‣ что kaarte tegema, (kaarte) uuesti välja jagama;
‣ что ümber ~ uuesti tegema ~ sooritama (eksamit, arvestust); пересдать экзамен по математике matemaatikaeksamit uuesti tegema
перебелить 308, буд. вр.
van.
также 285a Г сов.
→ несов.
перебеливать что‣ üle ~ uuesti ~ veel kord valgendama ~ valgeks värvima; перебелить потолки lagesid uuesti valgendama;
‣ (без несов.) kõike ~ palju valgendama ~ valgeks värvima; перебелить стены seinte valgendamisega lõpule jõudma;
‣ liigvalgendama, liigpleegitama, ülemäära valgendama ~ pleegitama, liigse valgendamise ~ pleegitamisega ära rikkuma
перебелка 72 С ж.
неод.
‣ ülevalgendamine, uuesti valgendamine; перебелка потолка lae uuesti valgendamine;
‣ liigvalgendamine, liigpleegitamine
передопросить 319a Г сов.
→ несов.
передопрашивать кого-что taas ~ uuesti üle kuulama; передопросить свидетеля tunnistajat uuesti ~ veel kord üle kuulama
перезаключение 115 С с.
неод.
(обычно без мн. ч.
) (kokkuleppe vms.) uuendamine ~ uuesti sõlmimine; перезаключение договора lepingu uuendamine ~ uuesti sõlmimine
перезаключить 287a Г сов.
→ несов.
перезаключать что (kokkulepet vms.) uuendama ~ uuesti sõlmima; перезаключить договор lepingut uuendama ~ uuesti sõlmima
перезаряжение 115 С с.
неод.
(обычно ед. ч.
) sõj.
ümberlaadimine, uuesti laadimine, taaslaadimine; перезаряжение пулемёта kuulipilduja uuesti laadimine ~ ümberlaadimine
перезвонить 285b Г сов.
→ несов.
перезванивать‣ кому, без доп.
(telefoniga) üle ~ uuesti helistama; перезвони, плохо слышно helista uuesti, halvasti on kuulda;
‣ (без несов) кому kõnek. kõiki läbi helistama; перезвонить всем знакомым kõiki tuttavaid läbi helistama
перепоясаться 188 Г сов.
→ несов.
перепоясываться чем, без доп.
end (uuesti) vöötama, endale (uuesti) vööd peale siduma ~ panema
пересеять 259a Г сов.
→ несов.
пересевать, пересеивать что‣ korduskülvi tegema, üle ~ uuesti külvama ~ seemendama;
‣ üle ~ ümber ~ uuesti ~ veel kord sõeluma; (kõike) läbi sõeluma; пересеять муку jahu veel kord (läbi) sõeluma
пересмотр 1 С м.
неод.
‣ taasläbivaatamine, uuesti läbivaatamine, revideerimine; пересмотр дела kohtuasja uuesti läbivaatamine;
‣ läbivaatamine, läbivaatus; пересмотр газет ajalehtede läbivaatamine ~ (läbi)lehitsemine
переспросить 319a Г сов.
→ несов.
переспрашивать‣ что, о чём, без доп.
üle ~ uuesti küsima, öeldut korrata paluma; переспросить адрес aadressi uuesti küsima;
‣ кого-что kõnek. (järgemööda kõiki v. paljusid) küsima ~ küsitlema; (kõike, palju) küsima ~ pärima;
‣ küsimust kordama
пересуд 1 С м.
неод.
kõnek.
‣ (kohtus) uuesti arutamine, uus (kohtulik) arutus; дело пошло на пересуд asi läks uuesti ~ teist korda kohtusse;
‣ пересуды мн. ч. keelepeks, klatš, tagarääkimine, üksipulgi läbivõtmine ~ sõelumine ~ arutamine; пошли по деревне пересуды külas läksid jutud lahti
ре- приставка väljendab
‣ tegevuse korduvust re-, taas-, uuesti; ремилитаризация remilitariseerimine, taasrelvastamine, uuesti relvastamine, remilitariseerumine, taasrelvastumine;
‣ tegevuse vastupidisust re-, tagasi-; реэкспорт maj. reeksport, taasväljavedu, реэвакуация reevakuatsioon, reevakueerimine, reevakueerumine, evakuatsioonist tagasitoomine ~ tagasitulek
опять Н jälle, taas, uuesti
перебинтовать 172a Г сов.
→ несов.
перебинтовывать кого-что‣ uuesti ~ üle siduma, uut sidet tegema ~ panema; перебинтовать ногу потуже jalga kõvemini kinni siduma;
‣ kõigile ~ paljudele (üksteise järel) sidet tegema;
‣ üleni kinni siduma
переборонить 285a Г сов.
→ несов.
переборанивать что uuesti ~ üle äestama
переверстать 166 Г сов.
→ несов.
перевёрстывать что trük.
uuesti ~ ümber küljendama
перевертеть 241 Г сов.
→ несов.
перевёртывать, переверчивать что madalk.
‣ uuesti peale keerama ~ kruvima;
‣ üle(liia) keerama ~ kruvima;
‣ (järjest kõiki v. paljusid asju) käes keerutama
перевесить 273a Г сов.
→ несов.
перевешивать‣ что teisale riputama; перевесить картину pilti teise kohta riputama;
‣ что uuesti ~ üle ~ ümber kaaluma;
‣ что, без доп. üles kaaluma (kõnek. ka ülek.); одна чашка весов перевесила другую üks kaalukauss kaalus teise üles, его мнение перевесило tema arvamus jäi peale
перевешать I 164a Г сов.
→ несов.
перевешивать‣ что kõnek.
uuesti ~ üle kaaluma;
‣ (без несов) (järjest) ära ~ valmis kaaluma
перевеять 259a Г сов.
→ несов.
перевеивать что‣ (järjest kõike v. palju) läbi tuulama;
‣ uuesti tuulama
перевинтить 295, буд. вр. также 316a Г сов.
→ несов.
перевинчивать что‣ uuesti ~ teise kohta kruvima ~ keerama;
‣ kõnek. üle(liia) kruvima ~ keerama, keermestikku ära rikkuma
перезаложить 311a Г сов.
→ несов.
перезакладывать что uuesti ~ taas pantima ~ panti panema ~ viima
переиздание 115 С с.
неод.
trük.
uuesti trükkimine, ümbertrükkimine; kordustrükk, taastrükk; переиздание словаря sõnaraamatu kordustrükk
переиздать 226 Г сов.
→ несов.
переиздавать что uuesti välja andma ~ trükis avaldama ~ kirjastama, kordustrükki välja andma; переиздать учебник õpiku kordustrükki välja andma
переклеймить 301 Г сов.
кого-что‣ uuesti ~ ümber märgistama, märki teise kohta panema;
‣ (järjest kõiki v. paljusid) ära märgistama
переклепать 166 Г сов.
→ несов.
переклёпывать что‣ uuesti ~ ümber neetima ~ needistama;
‣ (järjest suurt hulka) kinni neetima
переколотить 316a Г сов.
→ несов.
переколачивать‣ что uuesti ~ teisale lööma ~ naelutama; переколотить вешалку nagi teise kohta lööma;
‣ что kõnek. (järjest hulgakaupa) ära lõhkuma ~ puruks lööma; переколотить много посуды palju nõusid ära lõhkuma;
‣ кого madalk. (järgemööda kõiki v. paljusid) läbi kolkima
переколоть I 252 Г сов.
→ несов.
перекалывать‣ что uuesti ~ teise kohta kinnitama; переколоть брошь prossi teise kohta kinnitama;
‣ что, чем (järgemööda kõiki v. paljusid v. paljudest kohtadest) katki torkima; переколоть пальцы иголкой sõrmi nõelaga katki torkima;
‣ кого (järgemööda paljusid v. kõiki) surnuks torkama ~ veristama ~ tapma
перекопать 165a Г сов.
→ несов.
перекапывать что‣ uuesti ~ veel kord kaevama;
‣ (täielikult, üleni, järgemööda palju) läbi kaevama; põiki üle mille kaevama; перекопать огород aeda üles kaevama, перекопать дорогу teed põiki läbi kaevama;
‣ ülek. kõnek. läbi tuhnima ~ sorima
перекрасить 273a Г сов.
→ несов.
перекрашивать‣ что, во что uuesti üle värvima;
‣ что (järgemööda kõike v. hulka) värvima
перекрестить 318 Г сов.
‣ кого-что ristimärki tegema kellele-millele;
‣ несов. перекрещивать кого-что, в кого-что, кем-чем uuesti ~ ümber ristima;
‣ несов. перекрещивать что, чем kõnek. ristitama, ristakuti ~ ristamisi panema, (nööri vm.) risti mille ümber siduma;
‣ что, чем kõnek. millele kriipsu peale tõmbama, mida läbi kriipsutama; vrd. крестить
перекроить 284 Г сов.
→ несов.
перекраивать что‣ uuesti ~ uutmoodi (juurde) lõikama;
‣ kõnek. (ajapikku palju v. kõike) juurde lõikama;
‣ ülek. kõnek. põhjalikult muutma, ümber tegema; перекроить пьесу näidendit põhjalikult ümber tegema ~ ümber töötama, перекроить жизнь elule uut pööret andma
перекройка 75 С ж.
неод.
‣ uuesti ~ uutmoodi (juurde)lõikamine;
‣ ülek. kõnek. põhjalik muutmine ~ ümbertegemine
перелиновать 172a Г сов.
→ несов.
перелиновывать что‣ uuesti joonima ~ lineerima;
‣ (järgemööda kõiki lehti) valmis ~ ära joonima
перелинять 254b Г сов.
kõnek.
‣ uuesti sulestuma ~ karva minema; утка перелиняла part on sulginud;
‣ (üksteise järel, hulgaviisi) karva vahetama ~ uusi sulgi selga saama ~ sulgima
перемежевать 173 Г сов.
→ несов.
перемежёвывать что‣ uuesti piiristama, uusi piire tõmbama ~ märkima;
‣ (kõike, palju) piiristama
перемежёвка 72 С ж.
неод.
uuesti piiristamine, ümberpiiristus, uute piiride tõmbamine
перемерить 269a, 253 (прош. вр.
только 269a) Г сов.
→ несов.
перемеривать, перемерять что‣ (kõike, palju) üle mõõtma;
‣ uuesti selga ~ jalga ~ pähe ~ kätte proovima;
‣ (palju v. kõiki esemeid järjest) selga ~ jalga ~ pähe ~ kätte proovima
перемесить 319a Г сов.
→ несов.
перемешивать что‣ (kõike) läbi sõtkuma;
‣ uuesti ~ üle sõtkuma
перемешивание I 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ läbisõtkumine;
‣ uuesti sõtkumine, ülesõtkumine
перемолоть 251 Г сов.
→ несов.
перемалывать что‣ uuesti jahvatama;
‣ (suurt hulka, kõike) läbi jahvatama ~ ülek. kõnek. purustama; перемолоть живую силу и технику врага vaenlase elavjõudu ja sõjatehnikat pihuks ja põrmuks lööma
перемонтировать 171a Г сов.
что uuesti ~ ümber monteerima ~ kokku panema ~ rakestama
перемостить 296a Г сов.
→ несов.
перемащивать что‣ uuesti sillutama;
‣ (järgemööda palju) ära sillutama ~ kivitama ~ prügitama
перенизать 198 Г сов.
→ несов.
перенизывать что‣ uuesti lükkima;
‣ (järjest kõike v. palju) mille otsa lükkima
перенумеровать 172a Г сов.
→ несов.
перенумеровывать что‣ uuesti nummerdama;
‣ (hulka v. kõike järjest) läbi nummerdama
переобуть 346 Г сов.
→ несов.
переобувать кого-что teisi jalatseid jalga panema, jalatseid vahetama kellel; uuesti jalga panema mida; переобуть детей lastele teisi jalatseid jalga panema, переобуть ноги jalatseid vahetama, vahetusjalatseid jalga panema, переобуй туфли (1) vaheta kingad ära, (2) pane kingad uuesti ~ paremini jalga
переосвидетельствовать 171a Г сов. и несов.
кого-что med.
uuesti ~ teistkordselt läbi vaatama
перепеленать 170 Г сов.
→ несов.
перепелёнывать кого‣ uuesti ~ ümber mähkima;
‣ (kõiki v. paljusid järgemööda) mähkima
переполоскать 199, 165a Г сов.
→ несов.
переполаскивать что‣ uuesti ~ üle loputama;
‣ (kõike, paljut järgemööda) puhtaks loputama
переполоть 252 Г сов.
→ несов.
перепалывать что‣ uuesti ~ üle rohima;
‣ (kõike v. paljut järgemööda) puhtaks rohima
перепроверить 269a Г сов.
→ несов.
перепроверять кого-что uuesti ~ veel kord üle kontrollima
перепрятать 187 Г сов.
→ несов.
перепрятывать кого-что, куда‣ uuesti ~ teisale peitma;
‣ kõnek. (kõike v. paljut v. kõiki v. paljusid üksteise järel) ära peitma ~ peitu panema
пересинить 285a Г сов.
→ несов.
пересинивать что‣ uuesti ~ üle ~ üleliia sinetama ~ siniseks värvima ~ sinistama;
‣ kõnek. (kõike v. hulka järgemööda) sinetama ~ siniseks värvima
пересмолить 285a Г сов.
→ несов.
пересмаливать что‣ uuesti ~ üle tõrvama ~ pigitama;
‣ (üksteise järel kõike v. hulka) ära tõrvama ~ pigitama
пересортировать 172a Г сов.
→ несов.
пересортировывать что‣ uuesti ~ ümber sort(eer)ima;
‣ (järgemööda kõike v. hulka) läbi sort(eer)ima
пересоставить 278a Г сов.
→ несов.
пересоставлять что uuesti koostama ~ tegema, ümber tegema; пересоставить отчёт uut aruannet koostama
перестегать I 166 Г сов.
→ несов.
перестёгивать что‣ uuesti ~ üle teppima;
‣ (ajapikku kõike v. hulka) läbi teppima
перестирать 165a Г сов.
→ несов.
перестирывать что‣ uuesti ~ üle pesema;
‣ (järgemööda palju v. kogu pesu) puhtaks pesema
перестраховать 172a Г сов.
→ несов.
перестраховывать кого-что‣ uuesti kindlustama;
‣ (järgemööda kõiki v. paljusid) ära kindlustama
перестраховка 72 С ж.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ uuesti kindlustamine, jur. edasikindlustamine, edasikindlustus; перестраховка имущества vara edasikindlustus;
‣ ülek. kõnek. nahahoidmine, nahapäästmine
пересушить 311a Г сов.
→ несов.
пересушивать что‣ uuesti ~ üle kuivatama ~ kuivada laskma;
‣ liiga kuivaks ~ üle kuivatama;
‣ kõnek. (järgemööda kõike v. hulka) ära kuivatama ~ kuivada laskma
пересчитать 165a Г сов.
→ несов.
пересчитывать‣ кого-что uuesti ~ üle loendama ~ lugema; пересчитать деньги raha üle lugema;
‣ кого-что (järgemööda kõiki) kokku ~ üle lugema; пересчитать присутствующих kohalolijaid üle lugema;
‣ что ümber arvestama ~ arvutama;
◊ пересчитать (все) кости ~ рёбра кому kõnek. keda tümitama, kellele opmanikeretäit ~ kolki andma, kellele tuupi tegema; по пальцам можно пересчитать кого-что kõnek. võib (ühe käe) sõrmedel üles lugeda keda-mida
пересъёмка 72 С ж.
неод.
‣ uuesti pildistamine ~ filmimine, ümbervõte;
‣ mahapildistamine, mahakopeerimine;
‣ ümberkaardistamine, ümberkaardistus; ümbermõõdistamine, ümbermõõdistus
перетолочь 382 Г сов.
что‣ uuesti ~ üle tampima ~ uhmerdama;
‣ (järgemööda kõike v. palju) peeneks tampima
перетопить I 323а Г сов.
→ несов.
перетапливать что‣ uuesti kütma;
‣ (järgemööda kõiki v. palju ahjusid) soojaks kütma;
‣ madalk. (järgemööda kõike v. palju) ära kütma; перетопить за зиму все дрова talve jooksul kõiki puid ära kütma
переточить 311а Г сов.
→ несов.
перетачивать что‣ uuesti ~ taas ~ üle teritama;
‣ (järgemööda kõike) teravaks tegema ~ ihuma; kõnek. liiga teravaks ihuma ~ teritama ~ tegema
переучить 311a Г сов.
→ несов.
переучивать‣ кого-что ümber õpetama; kõnek.
ülearu õpetama;
‣ что uuesti õppima; переучить стихотворение luuletust kordama ~ veel kord õppima;
‣ (без несов) (ajapikku kõiki v. paljusid) õpetama
перецедить 313a Г сов.
→ несов.
перецеживать что‣ uuesti kurnama;
‣ teise nõusse nõristama ~ nõriseda laskma;
‣ (järjest kõike v. hulka) ära kurnama ~ nõristama
перецепить 323a Г сов.
→ несов.
перецеплять что uuesti ~ teisiti ~ ümber haakima; перецепить вагоны vaguneid ümber haakima
перечертить 316a Г сов.
→ несов.
перечерчивать что‣ uuesti ~ ümber ~ üle joonestama;
‣ kõnek. (järjest palju v. kõike ära) joonestama;
‣ kopeerima, maha ~ läbi joonestama, kalkeerima; перечертить план на кальку plaani kalkeerima ~ kalkale kopeerima
перечистить 276a Г сов.
→ несов.
перечищать что‣ uuesti ~ üle puhastama;
‣ (järjest kõike v. hulka) ära puhastama ~ puhtaks küürima; перечистить до блеска все кастрюли kõiki kastruleid läikima lööma
перечитать 165a Г сов.
→ несов.
перечитывать что‣ uuesti ~ üle lugema;
‣ (järgemööda kõike v. palju) läbi lugema
перешлифовать 172a Г сов.
→ несов.
перешлифовывать что‣ uuesti ~ ümber lihvima ~ häilima ~ poleerima;
‣ (järgemööda kõike v. hulka) ära lihvima ~ poleerima
перешнуровать 172a Г сов.
→ несов.
перешнуровывать что‣ uuesti ~ teisiti kinga- vm. paelu kinni panema ~ siduma;
‣ kõnek. (järgemööda palju) paelu kinni siduma ~ nöörima ~ panema
перештопать 164a Г сов.
→ несов.
перештопывать что‣ uuesti ~ teisiti ~ üle nõeluma;
‣ (järjest kõike v. hulka) kinni ~ ära nõeluma
перештукатурить 269a Г сов.
→ несов.
перештукатуривать что‣ uuesti ~ üle krohvima;
‣ kõnek. (järjest palju v. kõike) ära krohvima
подкипятить 294 Г сов.
что kõnek.
uuesti keema laskma
разбередиться 289 Г сов.
kõnek.
uuesti haiget tegema ~ valutama hakkama (haava kohta)
~ kaksikritta rivistama;
‣ uuesti tegema, kordama; ~ пашню korduskündi tegema, ~ след jah. vanades jälgedes jooksma
воз-, вос- приставка väljendab:
‣ tegevuse suundumist ülespoole; tegevuse algust v. järsku intensiivistumist; воздвигнуть püstitama, восславить ülistama, восстать üles tõusma (ülek.), возгораться lõkkele lööma, воскликнуть hüüatama, возненавидеть vihkama (hakkama);
‣ tegevuse taastumist, taasloomist; возобновить uuesti alustama, taasalustama, воссоздать taaslooma, воскресить ellu äratama, воспроизводить taastama, taastootma, -esitama
перебрать 216 (страд. прич. прош. вр.
перебранный, кр. ф.
перебран, перебратьа, перебратьо, перебратьы) Г сов.
→ несов.
перебирать‣ что läbi vaatama, (välja) valima ~ korjama ~ sortima; перебрать рукописи käsikirju (hoolikalt) läbi vaatama ~ lehitsema ~ lappama, перебрать старые письма vanu kirju läbi sorima ~ lappama, перебрать в памяти все события дня päevasündmusi meenutama ~ mälus läbi sorima, перебрать ягоду marju valima ~ puhastama, перебрать картофель kartuleid sort(eer)ima;
‣ кого-что ülek. läbi võtma ~ arutama; перебрать все возможности kõiki võimalusi läbi kaaluma ~ arutama, перебрать всех знакомых kõiki tuttavaid läbi võtma;
‣ что kõnek. koost lahti võtma ja uuesti kokku panema; перебрать мотор mootorit lahti võtma ja uuesti kokku panema;
‣ что trük. ümber laduma;
‣ что, чего üleliia ~ ülemäära ~ liiga palju võtma; перебрать пять очков viis liigset punkti ~ silma võtma, viis punkti ~ silma ülearu ~ üle normi võtma, перебрать у знакомых много денег kõnek. juba liigagi palju tuttavatelt laenama ~ võlgu võtma, он вчера малость перебрал madalk. ta võttis eile liiga palju, ta jõi end eile liiga täis;
◊ перебрать ~ перебирать в уме ~ в памяти ~ в мыслях кого-что kõike ~ kõiki järjepanu vaimusilma ette manama, kellel-millel vaimusilma eest mööda libiseda laskma, kõike mõttes läbi kaaluma; перебрать ~ перебирать по косточкам кого-что kõnek. keda üksipulgi läbi võtma, mida pisiasjadeni sõeluma ~ läbi arutama
переварить 305a Г сов.
→ несов.
переваривать что‣ seedima (kõnek. ka ülek.
); переварить пищу toitu seedima, переварить прочитанное läbiloetut seedima;
‣ uuesti ~ üle keetma;
‣ üle(liia) keetma; овощи переварены juurvili on liiga pehmeks keenud
перевить 326 Г сов.
→ несов.
перевивать‣ что, чем, вокруг чего ümber ~ sisse põimima, läbi punuma; ümber keerama; перевить косы лентами paelu patsidesse punuma ~ põimima;
‣ что uuesti keerutama (näit. nööri);
‣ что (hulgaviisi) palmima ~ palmitsema ~ punuma
перевязывание 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ sidumine, köitmine; перевязывание раненого haavatu sidumine, перевязывание снопов (vilja)vihkude sidumine ~ köitmine;
‣ uuesti ~ ümberkudumine ~ (-)heegeldamine ~ (-)sidumine
перелить 326 (кр. ф. страд. прич. прош. вр.
перелита) Г сов.
→ несов.
переливать‣ что, из чего во что (ümber) kallama ~ valama; перелить молоко из бутылки в стаканы piima pudelist klaasidesse valama, перелить кровь med.
vereülekannet tegema;
‣ что, чего kõnek. liiga palju ~ üle kallama ~ valama; перелить молока liiga palju piima valama;
‣ kõnek. üle (ääre) valguma ~ jooksma; вода перелила через край vesi voolas ~ valgus üle ääre;
‣ что, во что uuesti ~ ümber valama, uut valu tegema; перелить колокол kirikukella ümber valama
переписать 202a Г сов.
→ несов.
переписывать‣ что ümber kirjutama; переписать сочинение начисто ~ набело kirjandit puhtalt ümber kirjutama, переписать дом на имя кого maja kelle nimele kirjutama;
‣ кого-что uuesti maalima;
‣ кого-что (kõiki, paljusid) kirja panema ~ nimekirja kandma; loendit tegema (kõige v. paljude kohta); переписать присутствующих kõiki kohalolijaid kirja panema, переписать скот karja üles kirjutama;
‣ кого-что куда kõnek. mujal arvele võtma, teise nimekirja kandma
переплести 368 Г сов.
→ несов.
переплетать‣ что, во что köitma; переплести книгу raamatut köitma;
‣ что kokku punuma, ühte põimima; что, чем sisse ~ ümber ~ läbi põimima (с чем ka ülek.); что uuesti palmima ~ palmitsema; переплести косы лентами linte patsidesse põimima, переплести пальцы sõrmi ristama
перестроить 268 Г сов.
→ несов.
перестраивать‣ что ümber ehitama ~ kujundama, rekonstrueerima;
‣ кого-что ümber korraldama ~ seadma, reorganiseerima, ümber organiseerima, uutma; ümber rivistama; перестроить расписание поездов rongide sõiduplaani ümber korraldama, перестроить работу tööd ümber korraldama, перестроить ряды ridu ümber korraldama, перестроить роту roodu ümber rivistama, перестроить предложение lauses sõnajärge muutma;
‣ что ümber ~ uuesti häälestama (ka ülek.); перестроить рояль klaverit uuesti häälestama, перестроить приёмник на другую волну raadiot teisele lainele keerama ~ ümber lülitama
перетереть 243 Г сов.
→ несов.
перетирать что‣ katki ~ peeneks tegema, läbi hõõruma, (peeneks) riivima; перетереть миндаль mandleid peeneks tegema, перетереть на тёрке riivima;
‣ uuesti puhtaks pühkima ~ kuivatama; перетереть стол lauda üle pühkima;
‣ (järk-järgult kõike v. hulka) puhtaks ~ kuivaks pühkima ~ nühkima; перетереть всю посуду kõiki nõusid üle pühkima ~ kuivatama;
‣ (hõõrumisega) läbi kulutama; перетереть верёвку nööri läbi kulutama ~ hõõruma
перечинить 305a Г сов.
→ несов.
перечинивать что‣ (järgemööda palju v. kõike) ära parandama, terveks tegema; перечинить всё бельё kogu pesu ära nõeluma ~ paikama;
‣ uuesti ~ üle teritama; перечинить карандаши pliiatseid üle teritama;
‣ (hulka) ära teritama
перешить 325 Г сов.
→ несов.
перешивать‣ что, из чего ümber õmblema ~ tegema; teise kohta õmblema; перешить платье kleiti ümber tegema, перешить из пальто куртку mantlist jopet tegema;
‣ что kõnek. (kõike, hulka) valmis õmblema;
‣ что uuesti vooderdama ~ üle lööma;
‣ что raudt. ümber naelutama
повторить 285a Г сов.
→ несов.
повторять что kordama; повторить просьбу palvet kordama, повторить урок õppetükki kordama, повторить ту же ошибку sama viga uuesti tegema ~ kordama, повторить песню laulu kordama ~ uuesti ~ veel kord esitama
склеить 268 Г сов.
→ несов.
склеивать что‣ kokku liimima ~ kleepima; склеить разбитую вазу katkist vaasi kokku liimima; склеить листы paberilehti kokku kleepima;
‣ ülek. kõnek. uuesti sobitama ~ ühte panema (näit. purunenud abielu)
заспать 185a Г сов.
кого-что kõnek.
ära magama; заспать ребёнка last ära magama, заспать глаза silmi paksuks magama, заспать сон unenägu (uuesti uinumise tõttu) unustama
обновить 300a Г сов.
→ несов.
обновлять что‣ uuendama, renoveerima; ülek.
värskendama, uuesti esile kutsuma, taaselustama; обновить крышу katust parandama, uut katust panema, обновить сведения uusi andmeid hankima, обновить впечатления muljeid värskendama;
‣ kõnek. (uut asja) esimest korda selga ~ jalga ~ pähe panema ~ kasutusele võtma; обновить платье uhiuut kleiti selga panema, обновить лыжи uusi suuski (esimest korda) alla panema
отлюбить 320 Г сов.
armastamast lakkama; я уж отлюбил ma ei suuda enam uuesti armastada ~ armastama hakata, olen oma armastuse ära armastanud
отрастание 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
) (uuesti, pikaks, suureks) kasvamine; отрастание волос juuste pikaks kasvamine
отрасти 369 Г сов.
→ несов.
отрастать (без 1 и 2 л.
) (uuesti, pikaks, suureks) kasvama; ногти отросли küüned on jälle pikad, волосы отросли juuksed on jälle pikad ~ pikaks kasvanud
отстроиться 268 Г сов.
→ несов.
отстраиваться‣ (endale maja v. hooneid) valmis ehitama ~ püstitama;
‣ (oma maja uuesti) üles ehitama, (oma hooneid) taastama
перебаллотировать 171a Г сов.
→ несов.
перебаллотировывать кого-что ümber ~ uuesti ~ üle hääletama ~ balloteerima
перебаллотироваться 171 Г сов.
→ несов.
перебаллотировываться oma kandidatuuri hääletamiseks uuesti üles seadma
перебаллотировка 72 С ж.
неод.
ümberhääletamine, ümberballoteerimine, uuesti hääletamine
перебеливание 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
) uuesti valgendamine ~ valgeks värvimine, ülevalgendamine
переборка 72 С ж.
неод.
‣ (без мн. ч.
) (välja)valimine, (välja)sort(eer)imine; переборка яблок õunte sort(eer)imine;
‣ (без мн. ч.) kõnek. lahtivõtt ja (uuesti) kokkupanek; переборка мотора mootori lahtivõtt ja kokkupanek;
‣ ehit. vahesein (ka laevas); броневая переборка mer. soomusvahesein, водонепроницаемая переборка mer. veetihe vahesein, šott, поперечная переборка ristvahesein;
‣ (без мн. ч.) trük. ümberladu, ümberladumine
переваривание 115 С с.
неод.
‣ (без мн. ч.
) seedimine (kõnek. ka ülek.
), seedumine, seede; переваривание пищи toidu seedimine;
‣ ülekeetmine, uuesti keetmine
перегладить 270a Г сов.
→ несов.
переглаживать что‣ (kõike v. palju järjest) triikima;
‣ üle ~ uuesti triikima
перегрузить 313a Г сов.
→ несов.
перегружать‣ что, во что, на что ümber ~ uuesti laadima; перегрузить мешки из вагона на грузовик kotte vagunist autole laadima;
‣ кого-что, чем üle koormama (ka ülek.), liigkoormama, üle kuhjama (ka ülek.); перегрузить лодку paati üle koormama ~ liiga täis panema, он перегружен работой ta on tööga ülekoormatud, перегрузить комнату мебелью tuba mööbliga üle kuhjama, перегрузить статью подробностями artiklit üksikasjadega üle kuhjama
переделить 308 Г сов.
→ несов.
переделять что ümber ~ uuesti jaotama ~ jagama; переделить землю maad ümber jagama
переделиться 308 Г сов.
→ несов.
переделяться kõnek.
mida omavahel uuesti jaotama ~ jagama
пережечь 377 Г сов.
→ несов.
пережигать‣ что üle ~ uuesti põletama; üle(liia) põletama ~ kuumutama; пережечь кирпичи telliseid üle(liia) põletama, пережечь кофе kohviube üle(liia) kõrvetama, пережечь электричество kõnek.
elektrit üle(liia) kulutama ~ põletama;
‣ что (järjest kõike v. palju) ära põletama;
‣ что, чем läbi põletama ~ sööma; пережечь лампочку kõnek. pirni läbi põletama, кислота пережгла проволоку hape on traadi läbi söönud;
‣ что, во что põletama, põletamisega töötlema; пережечь в уголь ~ на уголь söeks põletama, пережечь известь lupja põletama
перезаряд 1 С м.
неод.
el.
ümberlaadimine, uuesti laadimine, taaslaadimine; liiglaadimine
перезарядка 72 С ж.
неод.
ümberlaadimine, uuesti laadimine, taaslaadimine; liiglaadimine
перезаряженный 127‣ страд. прич. прош. вр. Г перезарядить;
‣ прич. → П ümberlaetud, uuesti laetud, taaslaetud, uue laenguga
переиграть 165a Г сов.
→ несов.
переигрывать‣ что mängu kordama, kordusmängu tegema, ümber ~ uuesti mängima; ülek.
kõnek.
teisiti tegema ~ asja korraldama; переиграть партию в шахматы uut malepartiid tegema ~ mängima, malepartiid kordama;
‣ что (järjest kõike) läbi mängima; без доп. kõnek. üleliia kaua mängima; переиграть весь репертуар kogu repertuaari läbi mängima;
‣ кого-что kõnek. teistest paremini mängima, mängimises üle olema; переиграть всех пианистов kõigist pianistidest paremini mängima;
‣ что, без доп. kõnek. üle mängima, mänguga üle pakkuma (näit. teatris)
переигрывание 115 С с.
неод.
(обычно ед. ч.
)
‣ mängu kordamine, ümbermängimine, uuesti mängimine;
‣ ülemängimine, (mänguga) ülepakkumine
переклеить 268 Г сов.
→ несов.
переклеивать что‣ ümber ~ üle ~ uuesti kleepima; переклеить обои uut tapeeti panema;
‣ (järjest palju v. kõiki) ära kleepima
перекомпостировать 171a Г сов.
что‣ ümber ~ uuesti komposteerima;
‣ (järjest palju) komposteerima
переконопатить 274a Г сов.
→ несов.
переконопачивать что‣ ümber ~ uuesti takutama ~ tihtima;
‣ (kõike v. palju) ära ~ kinni takutama ~ tihtima
переконструировать 171a Г сов. и несов.
что ümber ~ uuesti konstrueerima
перекреститься 318 Г сов.
‣ risti ette lööma, ristimärki tegema;
‣ несов. перекрещиваться в кого-что kõnek. end uuesti ristida laskma (usu vahetamisel);
‣ несов. перекрещиваться kõnek. ristuma (ka ülek.); дороги перекрестились teed ristusid; vrd. креститься
перекрыть 347a Г сов.
→ несов.
перекрывать‣ что, чем pealt ~ üle ~ uuesti katma; перекрыть крышу толем katusele tõrvapappi panema, перекрыть мостом silda üle mille ehitama;
‣ что, чем (järjest palju) katuseid panema ~ katma;
‣ кого-что, чем kõnek. tapma (kaardimängus); перекрыть короля тузом kuningat ässaga üle lööma ~ tapma;
‣ что kõnek. mida ületama; üle mille, millest üle kostma; перекрыть норму normi ületama, его голос перекрыл шум ветра ta hääl kostis üle tuulemüha;
‣ что kõnek. tasa tegema, katma, korvama;
‣ что kinni panema, sulgema; tõkestama; перекрыть движение liiklust sulgema, перекрыть воду (1) veevoolu tõkestama, (2) vett kinni keerama
перелакировать 172a Г сов.
→ несов.
перелакировывать что‣ üle ~ uuesti lakkima;
‣ (järjest kõike) üle lakkima ~ lakiga katma
перемазка 72 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) uuesti määrimine ~ võidmine, ülemäärimine
перемести 368 Г сов.
→ несов.
переметать I kõnek.
‣ что üle ~ uuesti pühkima;
‣ что, через что, куда kuhu, millest üle pühkima; перемести сор через порог prügi üle läve (välja) pühkima;
‣ что (kõike, hulka) puhtaks pühkima;
‣ что täis tuiskama; дорогу сильно перемело tee on umbe tuisanud ~ laushanges
перемонтаж 29 С м.
неод.
(обычно ед. ч.
) ümbermonteerimine, uus montaaž, uuesti kokkupanek; ümberrakestamine, ümberrakestus
перемыть 347a Г сов.
→ несов.
перемывать kõnek.
‣ что üle ~ uuesti pesema;
‣ кого-что (järgemööda kõiki v. paljusid v. kõike v. palju) puhtaks pesema; перемыть всю посуду kõiki nõusid puhtaks pesema;
◊ перемыть ~ перемывать ~ мыть косточки кого, чьи, кому kõnek. keda taga rääkima, üksipulgi läbi võtma
перемыться 347 Г сов.
→ несов.
перемываться kõnek.
‣ end üle ~ puhtaks pesema (kõigi v. paljude kohta);
‣ ennast uuesti ~ üle pesema
переналадить 270a Г сов.
→ несов.
переналаживать что kõnek.
ümber ~ uuesti seadistama ~ häälestama ~ reguleerima
переналадка 72 С ж.
неод.
(без мн.
ч.
) kõnek.
ümberseadistamine, ümberseadistus; ümberhäälestamine, ümberhäälestus; uuesti (välja)reguleerimine
переобуться 346 Г сов.
→ несов.
переобуваться во что, без доп.
endale teisi jalatseid jalga panema, endal jalanõusid vahetama; (kingi) uuesti ~ paremini jalga panema; переобуться в туфли (vahetus)kingi jalga panema, тебе надо переобуться sa pead jalanõud vahetama
переобучить 311a Г сов.
→ несов.
переобучать кого-что, чему, с инф.
ümber õpetama, uuesti selgeks ~ kätte õpetama
переосмысление 115 С с.
неод.
(обычно ед. ч.
) teisiti ~ uuesti mõtestamine ~ tõlgendamine, ümbermõtestamine, uus tõlgendus; переосмысление прошлого minevikusündmuste uus käsitus ~ tõlgendus, переосмысление слова sõnale uue sisu andmine
переосмыслить 269a (повел. накл.
переосмысли) Г сов.
→ несов.
переосмысливать что teisiti ~ uuesti ~ ümber mõtestama, uut mõtet ~ tõlgendust andma; переосмыслить исторические события ajaloosündmusi teisiti käsitama, ajaloosündmustele uut tõlgendust andma
переоформить 279 Г сов.
→ несов.
переоформлять что ümber vormistama; ваши бумаги следует переоформить teie paberid tuleb uuesti ~ teisiti ~ ümber vormistada
перепашка 73 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) korduskünd, ülekünd, ümberkünd, uuesti kündmine, järelkünd
перепечатать 164a Г сов.
→ несов.
перепечатывать что‣ ümber ~ uuesti trükkima, taastrükkima; перепечатать в газете ajalehes ära trükkima (varem avaldatut);
‣ ümber tippima ~ lööma; перепечатать на машинке kirjutusmasinal ümber tippima ~ lööma
перепоясать 188 Г сов.
→ несов.
перепоясывать кого-что keda (uuesti) vöötama, kellele vööd peale siduma ~ panema; перепоясать кушак потуже vööd kõvemini siduma ~ kinni tõmbama ~ pingutama, туго перепоясанное пальто pingul vööga mantel
перепряжка 73 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) ümberrakendamine, uuesti rakendamine ~ rakkessepanek
перепрясть 357 Г сов.
что‣ (halvasti tehtut) uuesti ketrama;
‣ (kõike v. hulka järgemööda) ära ketrama; перепрясть всю шерсть kogu villa ära ketrama
перепрятаться 187 Г сов.
→ несов.
перепрятываться‣ end uuesti ~ teise kohta peitma;
‣ kõnek. üksteise järel peituma ~ peitu pugema ~ minema
перепрячь 383 Г сов.
→ несов.
перепрягать кого ümber rakendama, uuesti ette rakendama ~ rakkesse panema, teisi hobuseid ette rakendama ~ rakkesse panema
перерегистрация 89 С ж.
неод.
ümberregistreerimine, uuesti registreerimine
перерегистрировать 171a Г сов. и несов.
кого-что‣ ümber ~ uuesti registreerima;
‣ (kõiki v. kõike v. paljut v. paljusid järgemööda) ära registreerima ~ arvele võtma
перерегистрироваться 171 Г сов. и несов.
‣ end ümber registreerima, ümber ~ uuesti registreeruma;
‣ страд. к перерегистрировать несов.
перерешить Г сов.
→ несов.
перерешать I kõnek.
‣ 287a что teisiti ~ uuesti lahendama; перерешить задачу ülesannet teisiti lahendama;
‣ 287b с инф., с кем-чем, без доп. ümber otsustama; перерешить с поездкой sõidu asjus ümber otsustama
перерисовать 172a Г сов.
→ несов.
перерисовывать‣ что, с чего maha ~ ära joonistama, kopeerima;
‣ кого-что ümber ~ uuesti ~ üle joonistama;
‣ кого-что (kõike v. kõiki v. paljut v. paljusid järgemööda) joonistama
перерисовка 72 С ж.
неод.
‣ (без мн. ч.
) mahajoonistamine, kopeerimine;
‣ (без мн. ч.) ümberjoonistamine, uuesti joonistamine;
‣ (joonistatud) koopia
переродиться 292 Г сов.
→ несов.
перерождаться‣ ümber ~ uuesti sündima, (täiesti teiseks) muutuma ~ saama; разочарование переродилось в презрение pettumusest sai põlgus;
‣ kiduma, kidunema; väärastuma; degenereeruma, manduma; сорт пшеницы переродился nisusort on kidunenud, ткани организма переродились organismi koed on väärastunud
переседлать 166 Г сов.
→ несов.
пересёдлывать кого‣ ümber ~ uuesti ~ teisiti saduldama;
‣ kõnek. (kõiki v. paljusid üksteise järel) saduldama
пересказать 198 Г сов.
→ несов.
пересказывать что, кому ümber jutustama; kõnek.
kõigest ~ paljust jutustama ~ rääkima; uuesti jutustama ~ rääkima; пересказать содержание книги raamatu sisu ümber jutustama, пересказать что слово в слово sõna-sõnalt ümber jutustama, пересказать своими словами oma sõnadega rääkima, пересказать все новости kõigist uudistest rääkima, kõiki uudiseid ära rääkima, всего не перескажешь jõuad ~ jõuab siis kõigest rääkida
пересняться 264 (прош. вр.
переснялось и переснялось, переснялись и переснялись) Г сов.
→ несов.
пересниматься kõnek.
end uuesti pildistada ~ filmida laskma
пересортировка 72 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) ümbersort(eer)imine, uuesti läbisort(eer)imine; (kõige) läbisorteerimine
переспрашивание 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
) üleküsimine, uuesti küsimine ~ pärimine; kõnek.
kõikide käest küsimine, kõikide küsitlemine
перестраховаться 172 Г сов.
→ несов.
перестраховываться‣ end ~ oma vara taas- ~ uuesti kindlustama;
‣ ülek. kõnek. ennast üle kindlustama (oma naha hoidmiseks millegagi liialdama)
перестрочить 288, буд. вр. также 311a Г сов.
→ несов.
перестрачивать что (uuesti, kõnek.
kõike, palju läbi) teppima ~ õmblema
перетасовать 172a Г сов.
→ несов.
перетасовывать‣ что (mängukaarte) läbi ~ uuesti segama;
‣ кого-что ülek. kõnek. ümber paigutama, segi ajama ~ paiskama ~ lööma; перетасовать гостей külalisi ümber paigutama
перетяжка 73 С ж.
неод.
(без мн. ч.
)
‣ ülevenitus (uuesti v. liigne pinguldamine);
‣ mer. haalamine
переупаковать 172a Г сов.
→ несов.
переупаковывать что ümber ~ uuesti pakkima
переупаковка 72 С ж.
неод.
(без мн. ч.
) ümberpakkimine, uuesti pakkimine
переутюжить 271а Г сов.
→ несов.
переутюживать что‣ üle ~ uuesti triikima ~ pressima;
‣ (järgemööda kõike v. hulka) siledaks triikima ~ pressima
перечеканить 269a Г сов.
→ несов.
перечеканивать что‣ ümber müntima ~ vermima, (raha) uuesti lööma;
‣ (hulgaliselt) vermima ~ müntima ~ raha lööma
перечитывание 115 С с.
неод.
(без мн. ч.
) ülelugemine, uuesti lugemine; перечитывание письма kirja ülelugemine
перешпилить 269a Г сов.
→ несов.
перешпиливать что kõnek.
(nööpnõela vm.) teise kohta ~ teisale torkama, (juukse- v. nööpnõelaga) teisiti ~ uuesti kinnitama; перешпилить булавку nööpnõela teisale torkama, перешпилить волосы juukseid teisiti kinnitama
подварить 307 Г сов.
→ несов.
подваривать‣ что kõnek.
üle keetma, (uuesti) keema laskma; что, чего juurde keetma;
‣ что tehn. külge keevitama
подвощить 287a Г сов.
→ несов.
подващивать что (kergelt) uuesti ~ üle vahatama