Mõnikord võib üksainus luuletus tähistada pöördepunkti ja koondada endasse terve traditsiooni. Lugejad võivad siis jaguneda pooldajateks ja vastasteks, austajateks ja põlgajateks, kuid igatahes tunnevad luuletust kõik: juba esimene rida vallandab hulga seoseid, mis hõlmavad pikemat perioodi, selle kirjandusloolisi eeldusi ja hilisemaid arenguid. Sellise surve all võib luuletuse enese tähendus hõlpsasti ununeda. Vastu peab ainult tekst, mis on piisavalt lühike ja hõre, nii et seda ei saa asendada ükski kirjeldus. Siis pole vaja mitte midagi seletada: teksti võib suurema vaevata lihtsalt ette lugeda.

Just niisugune on Brasiilia luuletaja CARLOS DRUMMOND DE ANDRADE (1902-1987) luuletus "No meio do caminho". Juba pealkiri mõjub sümboolselt, sest kuigi selle sõnapaari esmatähendus portugali keeles on "keset teed", võib caminho märkida ka "teekonda", mistõttu luuletuse algust on sageli seostatud Dante "Jumaliku komöödiaga" (vt Ninniku nr. 8). Rohkete korduste tõttu on teksti väga lihtne meelde jätta, ja niisama lihtne parodeerida. Kujutluspilt põhineb suure ja väikese objekti kontrastil (kivi/silm), nii et seda võib võtta kui psühholoogilist etüüdi kujutise ilmumisest võrkkestale. Ometi ei saa see seletus lugejat päriselt rahuldada, sest miks peab kivi ikkagi seisma keset teed? Või kui kirjeldatakse teekonda, siis kuhu on minategelane õieti teel? Mis on poolel teel nähtud kivis nii meeldejäävat? Need küsimused sunnivad otsima allegooriat, kuid vastupidiselt Dantele siin otsest mõistukõnet ei ole – Drummond näib varieeruvate kordustega hoopis rõhutavat, et tegemist on ainukordse empiirilise sündmusega. Kivi nägemine teel pole elust võetud näide ega sümboolne võrdpilt, vaid ootamatu juhtum, mida ei saa millelegi muule taandada.

Kui "No meio do caminho" 1928 ajakirjas Revista de Antropofagia esmakordselt ilmus, ei äratanud luuletus erilist tähelepanu. Olukord muutus aga 1930, kui ilmus Drummondi tagasihoidliku pealkirjaga esikkogu "Mõned luuletused" (Alguma poesia). Luuletusele heideti ette brasiiliapärast kõnekeelsust, mida peeti luulele sobimatuks (tinha uma pedra), portugali keele grammatika rikkumist (nunca me esquecerei) ja muidugi liigseid kordusi, mis kriitikute arvates luuletuse mõju nõrgendasid. Hukka mõisteti vihje "Jumalikule komöödiale", sest modernismi vastaste meelest näitas see Drummondi lugupidamatut suhtumist kirjandusklassikasse. Kuna luuletus leidis ka tuliseid kaitsjaid ja eestkõnelejaid, muutusid rünnakud veel ägedamaks, ja 1938 avaldas Gondim da Fonseca ajalehes Correio da Manhã ühe kõige tuntuma paroodia:

Nüüd ma astusin banaanikoore peale.
Banaanikoore peale!
Banaanikoore peale astusin ma nüüd,
kukkusin ristseliti maha
ja tõmbasin püksitagumiku lõhki!
Banaanikoore peale astusin ma nüüd,
banaanikoore peale!
Nüüd ma astusin banaanikoore peale!


Parodist on keskendunud Drummondi teksti kõige silmanähtavamale omadusele: tõsta korduste abil esile sündmus, mis iseenesest pole "poeetiline". Taotledes jämekoomilist efekti, kus mõistagi puudutatakse alakeha (tagumik), kaob aga ära Drummondile iseloomulik määramatus, sest banaanikoorel libastumist on hõlpus ette kujutada ka ilma suurema fantaasiata.

Neljakümnendatel aastatel läks asi aina hullemaks. Drummondist oli vahepeal saanud tuntud kirjanik ja avaliku elu tegelane, ta oli avaldanud kuus luulekogu, ühe proosaraamatu ja kirjutas tihti ajalehtedesse reportaaže; peale selle töötas ta juhtival kohal Brasiilia Haridusministeeriumis. Uus kirjanike põlvkond, keda kokkuvõtvalt nimetatakse geração de 45, suhtus Drummondi modernismi kriitiliselt, seades eeskujuks 19. sajandi prantsuse luule, parnaslased ja sümbolistid. Ajapikku kriitiline ägedus aga vaibus. Viiekümnendatel aastatel hakati Drummondi luuletust järjest rohkem fetišeerima: paljude silmis oli sellest saanud "meie proosalise ajastu kõige iseloomulikum luuletus", mille sarnast tahaks kirjutada iga luuletaja. 1967 kogus Drummond ise kokku hulga asjassepuutuvat materjali ja andis välja raamatu "Kivi keset teed: ühe luuletuse elukäik" (Uma pedra no meio do caminho: Biografia de um poema). Autori sõnul on see luuletus oma ilmumisest saati jaganud brasiillasi "kahte vaimsesse kategooriasse" (em duas categorias mentais). Ometi polnud autoril algselt mingit moraalset, psühholoogilist ega filosoofilist kavatsust, vaid ta olevat tahtnud väljendada lihtsalt üksluisuse ja igavuse kogemust, alates sõnadest enestest (dar a sensação de monotonia e chateação, a começar pelas palavras).

Huvi teel nähtud kivi vastu on püsinud ka pärast Drummondi surma. 2008. aastal tähistati Brasiilias "No meio do caminho" ilmumise kaheksakümnendat aastapäeva. Vahepeal on Drummondi tuntuim luuletus tõlgitud paljudesse keeltesse. Juba 1960 tõlkis Ruggero Jacobbi selle ka itaalia keelde. Tekst ilmus antoloogias "Lirici Brasiliani dal Modernismo ad Oggi" ning algab tähendusrikkalt: "Nel mezzo del cammino c'era un sasso..." Luuletus on tõlgitud ka tupi keelde, kust on pärit paljud Brasiilia kohanimed, muuhulgas Drummondi sünnilinn Itabira – see nimi aga tähendab tõlkes "ülestõstetud kivi".

Eesti keelde on "No meio do caminho" esmakordselt tõlkinud Ain Kaalep. Luuletus on ilmunud kogumikus "Peegelmaastikud" (1980) ja kannab pealkirja "Teeraja keskel". Tõlge on väga isikupärane. Drummondi teksti on püütud justkui kodustada, hõlpsamini mõistetavaks muuta, lisades "kivile" vähendusliite, muutes "tee" teerajaks ja rõhutades väiksuse-efekti veelgi määrusega maas. Täiesti ootamatu tõlgendus ilmub aga kuuendas reas, kus "võrkkestade" asemel viidatakse hoopis inimese elueale:

Teeraja keskel oli üks kivike maas
üks kivike maas teeraja keskel oli
üks kivike maas
teeraja keskel oli üks kivike maas

Ei iialgi lähe see asi mul meelest
nii kaua kui näevad mu väsinud silmad
ei iialgi meelest et teeraja keskel
oli kivike maas
üks kivike maas teeraja keskel oli
teeraja keskel oli üks kivike maas


Võiks öelda, et "võrkkestade" kustutamisega on Ain Kaalep muutnud Drummondi luuletuse mõnevõrra juhanliivilikuks. Sellele aitavad kaasa ka väljendid "teeraja keskel" ja "üks kivike", mis Liivi luuletusse hästi sobiksid. Nii on kahtlemata soodustatud teksti sobitumist eesti luule traditsiooniga.

Siinne tutvustus põhineb suures osas Rodolfo Mata hispaaniakeelsel ülevaatel "Carlos Drummond de Andrade y la fábula de la piedra" (La Jornada Semanal, suplemento cultural de La Jornada, no. 268, México, 23 de abril de 2000, p. 6).


Hasso Krull





"No meio do caminho" Drummondi esituses
http://www.youtube.com/watch?v=sO6TySzyygE

"No meio do caminho" tõlkeid tõlkijate esituses
http://www.youtube.com/watch?v=wzz8NoFYsOs&feature=related

"No meio do caminho" 80. aastapäev
http://www.digestivocultural.com/colunistas/coluna.asp?codigo=2535&titulo=No_meio_do_caminho:_80_anos 80 anos

"Biografia de um poema" tutvustus
http://www.advivo.com.br/blog/luisnassif/uma-pedra-no-meio-do-caminho-%E2%80%93-biografia-de-um-poema

Drummondi lehekülgi
http://www.memoriaviva.com.br/drummond/
http://collection.eliterature.org/2/works/torres_poemas_caminho.html
http://www.horizonte.unam.mx/brasil/drumm3a.html

Drummondi luulevalik hispaania keeles
http://www.scribd.com/doc/15823699/8166080-Antologia-de-Carlos-Drummond-de-Andrade



Drummond de Andrade

Maarja Pärtna

Aare Pilv

Kaija Kängsepp

Märt Väljataga

Margus Ott

Carolina Pihelgas

Hasso Krull



sisu