Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
- SÕNALIIGID
- M 1
- M 2
- M 2a
- Tegusõnad
M 3 - Tegusõnad
M 3a - Nimisõnad
M 4 - Nimisõnad
M 4a - Omadussõnad
M 5 - Omadussõnad
M 5a - Arvsõnad
M 6 - Määrsõnad
M 7 - Määrsõnad
M 7a - Asesõnad
M 8 - Asemäärsõnad
M 9 - Abimäärsõnad
M 10 - Abimäärsõnad
M 10a - Kaassõnad
M 11 - Kaassõnad
M 11a - Rõhumäärsõnad
M 12 - Rõhumäärsõnad
M 12a - Sidesõnad
M 13 - Hüüdsõnad
M 14 - Hüüdsõnad
M 14a
- VORMIÕPETUSE PÕHIMÕISTED
- TÜVEVAHELDUSED
- MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD
- MORFOLOOGILINE PARADIGMA
- MUUTTÜÜBID
- Kirjandust morfoloogia kohta
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA
MORFOLOOGIA
SÕNALIIGID
Rõhumäärsõnad
Rõhumäärsõnad on muutumatud sõnad, mis toimivad lauses üldlaienditena (lause‑ ja fraasilaienditena). Nad annavad edasi kõike seda, mis käib lausega väljendatava sündmuse kui terviku kohta: tõenäosus- vm modaalhinnanguid, nt võib-olla, arvatavasti, vist, kahjuks; suhtluseesmärki, s.o küsimust, käsku jne, nt kas, las; sündmuse või selle osaliste tuntust, olulisust vms kuulaja jaoks, nt ju, siis, ka, samuti, eelkõige, veel hoopis, küll, just, kas või, juba, no, ometi, jah, vaat. Nt Võib-olla ma eksisin. Kas Tallinnas eile vihma sadas? Las nad tulevad parem homme. Ma ju rääkisin sulle sellest. Ka poisid kuulasid huviga. Just sellest ma tahtsingi rääkida.