Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

MORFOLOOGIA

TÜVEVAHELDUSED

Astmevaheldus

Missugused sõnad on astmevahelduslikud

Pöördsõnade korral tuleb võrrelda kolme põhivormi: ma-tegevusnime, da-tegevusnime ja kindla kõneviisi oleviku ainsuse 3. pööret, nt `hakka/ma : haka/ta : `hakka/b, `laul/ma : `laul/da : laula/b.

Pöördsõnade hulgast on astmevahelduslikud kõik /1 C/-sõnad, nt `laul/ma : `laul/da : laula/b. Tavaliselt on astmevahelduslikud ka /2 III V/-sõnad, nt `hakka/ma : haka/ta : `hakka/b, `õppi/ma : `õppi/da : õpi/b, `liiku/ma : `liiku/da : liigu/b. Kuid u-tüveliste sõnadega väliselt sarnased u-refleksiivid ei ole kunagi astmevahelduslikud, nt `muutu/ma : `muutu/da : `muutu/b. Astmevaheldus puudub ka nendes a-ga lõppevates sõndes, milles a kuulub tuletusliitesse, nt `taasta/ma : `taasta/da : `taasta/b, `loenda/ma : `loenda/da : `loenda/b. Peale nende, selgelt liiteliste sõnade on veel umbes 30 /2 III i, e/-sõna, mis ei allu astmevaheldusele, nt `jälgi/ma : `jälgi/da : `jälgi/b, `kulge/ma : `kulge/da : `kulge/b. Osa /2 III V/-sõnu võib muutuda nii astmevahelduslikult kui ilma astmevahelduseta (vt M 175). Alati on astmevahelduslikud kahesilbilised (C)le-liitelised sõnad, nt `vaevle/ma : vaevel/da : `vaevle/b.

Ülejäänud ühe- või kahesilbilised sõnatüübid on tavaliselt astmevahelduseta, nt `käi/ma : `käi/a : `käi/b, ela/ma : ela/da, ela/b. /2 I V/-sõnade hulgast on lugema- ja tegema-tüüp siiski astmevahelduslikud, nt luge/ma : luge/da : `loe/b. Kolme- ja enamasilbilise algvormiga pöördsõnad on alati astmevahelduseta.

Pöördsõnadest alluvad astmevaheldusele:

/1 C/-sõnad	alati
/(C)le/-sõnad	alati
/2 I V/-sõnadest	luge/ma-, tegema-tüüp
/2 III V/-sõnad	tavaliselt (v.a jälgima-tüüp
	ja /ta, sta, lda, nda, u-refl/-sõnad)