Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
- SÕNALIIGID
- VORMIÕPETUSE PÕHIMÕISTED
- TÜVEVAHELDUSED
- M 21
- M 21a
- Astmevaheldus
M 22 - Astmevaheldus
M 23 - Astmevaheldus
Missugused sõnad on astmevahelduslikud - Astmevaheldus
Missugused sõnad on astmevahelduslikud
M 24 - Astmevaheldus
Missugused sõnad on astmevahelduslikud
M 25 - Astmevaheldus
Astmemuutus
M 26 - Astmevaheldus
Astmemuutus
M 27 - Astmevaheldus
Astmemuutus
M 28 - Astmevaheldus
Astmemuutus
M 29 - Astmevaheldus
Astmevaheldusmallid
M 30 - Astmevaheldus
Astmevaheldusmallid
M 31 - Astmevaheldus
Astmevaheldusmallid
M 32 - Astmevaheldus
Astmevaheldusmallid
M 33 - Astmevaheldus
Astmevaheldusmallid
Pöördsõna astmevaheldusmallid
M 34 - Lõpuvaheldus
M 35 - Lõpuvaheldus
M 36 - Lõpuvaheldus
Missugused sõnad on lõpuvahelduslikud - Lõpuvaheldus
Missugused sõnad on lõpuvahelduslikud
M 37 - Lõpuvaheldus
Missugused sõnad on lõpuvahelduslikud
M 38 - Lõpuvaheldus
Lõpumuutus
M 39 - Lõpuvaheldus
Lõpumuutus
Käändsõna lõpumuutus
M 40 - Lõpuvaheldus
Lõpumuutus
Pöördsõna lõpumuutus
M 41 - Lõpuvaheldus
Lõpuvaheldusmallid
M 42 - Lõpuvaheldus
Lõpuvaheldusmallid
Käändsõna lõpuvaheldusmallid
M 43 - Lõpuvaheldus
Lõpuvaheldusmallid
Pöördsõna lõpuvaheldusmallid
M 44
- MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD
- MORFOLOOGILINE PARADIGMA
- MUUTTÜÜBID
- Kirjandust morfoloogia kohta
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA
MORFOLOOGIA
TÜVEVAHELDUSED
Lõpuvaheldus
Lõpuvaheldusmallid
Pöördsõna lõpuvaheldusmallid
Pöördsõna vormimoodustuses võib lähtetüvi esineda lisaks ma-tegevusnimele mis tahes teises põhivormis. Malle on kokku viis (L = lähtetüvi, M = muutetüvi).
| malli nr | ma-tgn | da-tgn | kindla kv ol ains3. p | kindla kv umbis tgm ol | sõnade arv | näide |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1. | L | M | L | M | 200 | `vestle/ma |
| 2. | L | L~M | L | L~M | 45 | kõnele/ma |
| 3. | L | L | M | M | 63 | `saat/ma |
| 4. | L | L | M | L | 35 | `laul/ma |
| 5. | L | L | L | M~L | 3 | `käski/ma |
1. mall, mille korral lähtetüvi esineb lisaks ma-tegevusnimele ka kindla kõneviisi oleviku ainsuse 3. pöördes, aga da-tegevusnimi ja umbisikuline tegumood kasutavad muutetüve, on kõige laialdasemalt kasutatav. See iseloomustab vestlema- ning pesema-tüüpi sõnu, nt `võimle/ma : võimel/da : `võimle/b : võimel/dakse.
2. mall on esimese sarnane, kuid muutetüve kasutavates vormides võib siin paralleelselt esineda ka lähtetüvele tuginev vorm. See mall kirjeldab kõnelema-tüüpi sõnade vormimoodustust, nt kõnele/ma : kõnele/da ~ kõnel/da : kõnele/b : kõnele/takse ~ kõnel/dakse.
3. malli korral esineb lähtetüvi lisaks ma-tegevusnimele ka da-tegevusnimes, kuid kindla kõneviisi oleviku ainsuse 3. pööre ning umbisikulise tegumoe olevik kasutavad muutetüve. See mall kirjeldab saatma- ja jätma-tüüpi sõnade vormistikku, nt `saat/ma : `saat/a : saada/b : saade/takse.
4. mall erineb 3. mallist selle poolest, et umbisikulise tegumoe olevikus kasutatakse siin lähtetüve. See mall iseloomustab laulma, tõusma-, murdma- ja mõskma-tüüpi sõnade vormistikku, nt `laul/ma : `laul/da : laula/b : `laul/dakse.
5. mall, mille korral muutetüvi tuleb esile ainult umbisikulises tegumoes, iseloomustab kolme käskima-tüüpi sõna: `usku/ma : `usku/da : usu/b : usu/takse ~ `us/takse, `kisku/ma : `kisku/da : kisu/b : `kis/takse ~ kisu/takse, `käski/ma : `käski/da : käsi/b : `käs/takse.