Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
- SÕNALIIGID
- VORMIÕPETUSE PÕHIMÕISTED
- TÜVEVAHELDUSED
- MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD
- M 45
- M 46
- Käändsõna
M 47 - Käändsõna
Kääne
M 48 - Käändsõna
Kääne
M 49 - Käändsõna
Kääne
M 50 - Käändsõna
Kääne
Nimetav kääne
M 51 - Käändsõna
Kääne
Omastav kääne
M 52 - Käändsõna
Kääne
Osastav kääne
M 53 - Käändsõna
Kääne
Sisseütlev kääne
M 54 - Käändsõna
Kääne
Sisseütlev kääne
M 55 - Käändsõna
Kääne
Seesütlev kääne
M 56 - Käändsõna
Kääne
Seestütlev kääne
M 57 - Käändsõna
Kääne
Alaleütlev kääne
M 58 - Käändsõna
Kääne
Alalütlev kääne
M 59 - Käändsõna
Kääne
Alaltütlev kääne
M 60 - Käändsõna
Kääne
Saav kääne
M 61 - Käändsõna
Kääne
Rajav kääne
M 62 - Käändsõna
Kääne
Olev kääne
M 63 - Käändsõna
Kääne
Ilmaütlev kääne
M 64 - Käändsõna
Kääne
Kaasaütlev kääne
M 65 - Käändsõna
Arv
M 66 - Käändsõna
Arv
Ainsus
M 67 - Käändsõna
Arv
Mitmus
M 68 - Käändsõna
Arv
M 69 - Käändsõna
Vokaalmitmus
M 70 - Käändsõna
Vokaalmitmus
M 71 - Pöördsõna
M 72 - Pöördsõna
Infiniitsed vormid
M 73 - Pöördsõna
Infiniitsed vormid
da-tegevusnimi
M 74 - Pöördsõna
Infiniitsed vormid
vat-tegevusnimi
M 75 - Pöördsõna
Infiniitsed vormid
M 76 - Pöördsõna
Infiniitsed vormid
Kesksõnad
M 77 - Pöördsõna
Infiniitsed vormid
Oleviku kesksõna
M 78 - Pöördsõna
Infiniitsed vormid
Mineviku kesksõna
M 79 - Pöördsõna
Infiniitsed vormid
des-vorm
M 80 - Pöördsõna
Pööre
M 81 - Pöördsõna
M 82 - Pöördsõna
Isikuline tegumood
M 83 - Pöördsõna
Umbisikuline tegumood
M 84 - Pöördsõna
Aeg
M 85 - Pöördsõna
Aeg
Olevik
M 86 - Pöördsõna
Aeg
Lihtminevik
M 87 - Pöördsõna
Aeg
Täisminevik
M 88 - Pöördsõna
Aeg
Enneminevik
M 89 - Pöördsõna
Aeg
Üldminevik
M 90 - Pöördsõna
Kõneviis
M 91 - Pöördsõna
Kõneviis
Kindel kõneviis
M 92 - Pöördsõna
Kõneviis
Tingiv kõneviis
M 93 - Pöördsõna
Kõneviis
Käskiv kõneviis
M 94 - Pöördsõna
Kõneviis
Kaudne kõneviis
M 95 - Pöördsõna
Kõneviis
Möönev kõneviis
M 96 - Pöördsõna
Kõneliik
M 97 - Pöördsõna
Kõneliik
Jaatav kõneliik
M 98 - Pöördsõna
Kõneliik
Eitav kõneliik
M 99 - Võrdlussõna
M 100 - Võrdlussõna
Algvõrre
M 101 - Võrdlussõna
- Võrdlussõna
Keskvõrre
M 102 - Võrdlussõna
Ülivõrre
M 103
- MORFOLOOGILINE PARADIGMA
- MUUTTÜÜBID
- Kirjandust morfoloogia kohta
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA
MORFOLOOGIA
MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD
Käändsõna
Arv
Mitmus
Mitmus on arvukategooria liige, mis eristab kaht või enamat asja vastandatuna ühele, nt raamatud, mehed, naised.
Mitmuse väljendamiseks on eesti keeles põhiliselt kaks võimalust: de-mitmus (nt ema/de/l) ja vokaalmitmus, mis avaldub omakorda kahe tüübina (nt `aasta/i/s, õnnelike/s).
Lisaks de-mitmusele ja vokaalmitmusele võib mitmus väljenduda ka koos osastava käände tunnusega formatiivis sid, nt pesa/sid.
Kahe asesõna mitmus väljendub ainult supletiivses tüvevariandis: mina : meie, sina : teie. Seitsmel asesõnal puudub üldse mitmuse vormistik: keegi, ükski, miski, iga, igaüks ja üksteise, teineteise, millel puudub ka ainsuse nimetava käände vorm.
Kolmes sõnas esineb mitmuse tunnusena e, mis keeleajalooliselt pärineb hoopiski de-mitmusest: `silm : `silme, `rind : `rinde, `jalg : `jalge. Niisuguseid omastava käände vorme kasutatakse ainult kinnisväljendeis, nt jalge all, silme ees, mistõttu neid ei loeta paradigmaatilise mitmuse vormideks.