Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007
SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

MORFOLOOGIA

MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD

Käändsõna

Vokaalmitmus

Vokaalmitmuse esinemisvõimalus oleneb sõnatüübist. Kui sõnatüüp vokaalmitmust võimaldab, esineb vokaalmitmus vähemalt osastavas kään­­des (kas ainuvõimalikuna või paralleelselt formatiiviga sid), nt `aasta : `aasta/i/d, `siil : `siile ~ `siili/sid. Sõnatüübiti võib vokaal­mit­mus esine­da paralleelselt de-mitmusega ka kohakäänetes ja saavas käändes ning (olenevalt vokaalmitmuse liigist) ka omastavas, rajavas, olevas, ilmaütle­vas ja kaasaütlevas käändes. Nimetavas käändes ei esine kunagi vokaalmitmust.

Vokaalmitmusel on omakorda kaks liiki: i-mitmus ja tüvemitmus. Neist esimese korral on mitmuse tunnuseks i, mis liitub tüvele, nt `aasta/i/d, karvase/i/d. Teatud sõnatüüpides on mitmuse tunnus i sula­nud häälikuloolise arengu tulemusel tüvega ühte. Selle tagajärjel on tekkinud mitmusetüvi, milles mitmuse tunnus ja tüvi ei ole teineteisest eraldatavad, nt `siil (: siili) : `siile, maja : maju, `kurk (: kurgi) : `kurke. Niisugust mitmuse liiki nimetatakse tüvemitmuseks.

Vokaalmitmuse liigi valik sõltub sõnatüübist.

i-mitmusI kk-st i`de/i/d
IV kk`aasta/i/d, redele/i/d, `kringle/i/d
koleda/i/d, habeme/i/d,
`õela/i/d, magase/i/d
V kk-st soolase/i/d, `juukse/i/d
VII kk`mõtte/i/d, `pääsme/i/d,
`küünla/i/d
`ratta/i/d, `armsa/i/d, `mandre/i/d
tüvemitmusII kk-st pesi, seminare
V kk-st olulisi
VI kk-st`siile, `saiu, `nalju, `sõpru,
sõdu, `koeri, `suuri, `uusi,
`küüsi, käsi, õnne`likke
tüve- ~ i-mitmusV kk-st`jõulisi ~ `jõulise/i/d
puudubI kk-st koi-tüüp
II kk-st ema-, nimi-, tuli-tüüp
III kk ratsu-tüüp
VI kk-st pada-, lagi-tüüp

Kui sõna kasutab i-mitmust, esinevad vokaalmitmuse vormid (peale osastava käände) veel (paralleelselt te-mitmuse vormidega) koha­­käänetes ja saavas käändes, nt `aasta : `aasta/te/sse ~ `aasta/i/sse, `aasta/te/s ~ `aasta/i/s, `aasta/te/st ~ `aas­ta/i/st, `aasta/te/le ~ `aasta/i/le, `aasta/te/l ~ `aasta/i/l, `aasta/te/lt ~ `aasta/i/lt, `aasta/te/ks ~ `aasta/i/ks.

Teatud juhtudel toob i liitumine kaasa teisendusi tüve lõpu­vokaalis.

1. Kui i liitub i-lõpulisele tüvevariandile, toimub tüve lõpus teisendus i → e, nt `voodi : `voode/i/d, kanal : kanali : kanale/i/d.

2. Kui i liitub pika vokaaliga lõppevale tüvevariandile, siis pikk vokaal lüheneb, nt `maa : `ma/i/d, i`dee : i`de/i/d.

Kui sõna kasutab tüvemitmust, on vokaalmitmuse vormide esi­nemus tüübiti erinev. VI käändkonna sõnadel (v.a õnnelik-tüüp) ja pesa-tüübis piirdub tüvemitmuse kasutus tavaliselt osastava käändega, nt `siil : `siile, pesa : pesi. Teistes käänetes esineb tüvemitmus nende sõnade korral vaid fraseologismides ja liitsõnades, nt `jalg : `jalgu, jalu/s (olema), käsi : käsi, käsi/le (võtma), `jälg : `jälgi, jäli/le (jõudma), `täht : tähti, tähis(taevas), muna : mune, munele (hakkama). Luule­keeles võib tüvemitmus nendes sõnatüüpides esineda ka väljaspool kivistunud väljendeid, nt Neil harvul hetkil mina jälle mina. õnnelik-tüü­bis on tüvemitmus täiesti tavaline kõigis käänetes, v.a nimetav, paralleelselt de-mitmusega: õnne`lik : õnne`likku/de ~ õnnelike, õn­ne`likku/de/sse ~ õnnelike/sse, õnne`likku/de/s ~ õnnelike/s, õnne`lik­ku/de/st ~ õnnelike/st, õnne`likku/de/le ~ õnnelike/le, õnne`likku/de/l ~ õnnelike/l, õnne`lik­ku/de/lt ~ õnnelike/lt, õnne`likku/de/ks ~ õnnelike/ks, õnne`likku/de/ni ~ õnnelike/ni, õnne`likku/de/na ~ õnnelike/na, õnne`lik­ku/de/ta ~ õnne­like/ta, õnne`likku/de/ga ~ õnnelike/ga. Ka seminar-tüübis ja V käänd­konnas (jõuline- ning oluline-tüübis) on tüve­mitmus väljas­pool osas­tavat käänet tavalisem kui VI käändkonnas ning pesa-tüübis.