EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

MORFOLOOGIA

MUUTTÜÜBID

Käändkonnad

tuli-tüüp

tuli-tüüpi (ÕS 5. tüüp) kuuluvad sõnad tuli, lumi, uni, meri, veri, kusi. Need sõnad alluvad samuti lõpumuutusele i → e, kuid erine­valt nimi-tüübist moodustatakse nende ainsuse osastav kääne lühenenud muutetüve ning formatiivi d abil: tuli : tule : `tul/d : tule/de : tule/sid.

NB! tuli-tüübi sõnade ainsuse osastava käände kolmas välde ei viita astmevaheldusele, vaid on tingitud lihtsalt vormi lühenemisest ühe­silbiliseks.

Sõnas kusi muutub ainsuse osastava formatiiv d foneetilise assimi­latsiooni tõttu t-ks: `kus/t.

Sõnas lumi muutub tüve m ainsuse osastava formatiivi d ees fonee­tilise assimilatsiooni tõttu n-iks: `lun/d.

Kõigil tuli-tüüpi sõnadel, v.a kusi, on olemas vormitüveline lühike sisseütlev: `tulle, `lumme, `unne, `merre, `verre.

Erandid. Sõna mõni on tuli-tüübi erandsõna, mis võib ainsuse osastavas kasutada paralleelselt ka formatiivi da; täiesti erandlik, da-formatiivilise ainsuse osastavaga kattuv on ka lühike sisseütlev: mõni : mõne : `mõn/d ~ `mõn/da : mõne/sse ~ `mõn/da : mõne/de : mõne/sid.

Sõna iga on ema-tüübi erandsõna, millel puudub mitmuse vormistik, ainsuse osastavas on paralleelselt võimalikud formatiivid 0 ja t: iga : iga ~ iga/t.

Sõna õlu on täiesti erandliku tüvevaheldusega; formatiivivalik kattub III käändkonnaga (vt M 124), st ainsuse osastavas on formatiiv t: õlu : õlle : õlu/t : `õlle/de ~ õlle/de : `õlle/sid ~ õlle/sid.

Umbes 70 /2 I V/-sõna allub nõrgenevale laadimuutusele, mistõttu nad kuuluvad VI käändkonda (vt M 144, 145, 149). Umbes 40 /2 I i/-sõna vormistik vastab nõrgeneva astmemuutusega sõnade vormistikule, ehkki algvormi aste on määramatu; neidki sõnu vaadeldakse VI käändkonna all (vt M 143).