EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

MORFOLOOGIA

MUUTTÜÜBID

Käändkonnad

Reeglipäratud asesõnad

Mõningate sageli esinevate asesõnade vormistus on nii reeglipäratu, et neid pole mõttekas käsitleda ühegi tüübi juures isegi eranditena mitte. Asesõnade `see, `too, `kes, `mis, mina, sina, tema vormistikus esineb paral­­leel­seid lühivorme, mida tavaliselt kasutatakse lauserõhutus posit­sioo­nis, kus nad kaotavad oma välte (vt O 10). Järgnevates näidispara­digmades on kõik vormid, mis rõhulises asendis häälduksid kolmanda­vältelisena, varustatud siiski kolmanda välte märgiga (`su/l).

Näitavad asesõnad `see, `too kasutavad osas ainsuse vormidest tüve­kuju selle, tolle ning mitmuse vormides tüvevariante nee, noo ja nen, non. Osas ainsuse vormidest esineb neil paralleelselt pika ja lühikese tüvevariandiga vorme. Näiteks sõna `see vormistik:

Küsivad-siduvad asesõnad `kes, `mis kasutavad enamikus vormidest tüvekuju kelle, mille. Paaris ainsuse kohakäändes esineb neil lühema tüve­variandiga paralleelvorm. Nimetavas ja osastavas käändes puudub neil mitmuse vorm. Teistes käänetes on mitmuse vorm olemas, kuid seda võib peaaegu alati asendada ka ainsuse vorm. Näiteks sõna `kes vormistik:

Sama moodi muutuvad ka umbmäärased asesõnad `keegi, `miski, kusjuures rõhuliide gi/ki jääb alati sõnavormi lõppu: `keegi : kellegi : kedagi : kellessegi jne, mitte *kellegisse, *kellegile jne.

Isikulised asesõnad mina, sina alluvad ainsuses lõpumuutusele a → u. Osas ainsuse vormidest esinevad lühikese tüvevariandiga paralleel­vormid. Mitmuses kasutatakse tüvekuju meie, teie; osas vormidest kasu­tatakse lühemat tüvevarianti me, te kas ainuvõimalikult või paralleel­vormis. Näiteks asesõna mina vormistik:

Isikuline asesõna tema kasutab mitmes ainsuse vormis paralleelselt lühikest tüvevarianti ta, ainsuse osastav on aga hoopis erandlik. Mit­muses on sel asesõnal mitu tüvekuju, kusjuures alates omastavast käändest kattuvad vormid asesõna see mitmuse vormidega.

Määratlev asesõna ise kasutab kõigis vormides peale algvormi tüvekujusid enese, `enda. Tüvevariant enese käitub vormides nagu V käänd­konna sõnade muutetüvi (vrd soolase). Mitmuses esinevat tüve­varianti `endi võib käsitleda tüvekuju `enda mitmuse vormitüvena. Enamikus vormides on mõlemad tüvevariandid paralleelselt võimalikud. Nimetavas käändes mitmuse vorm puudub.

Sama moodi muutuvad ka algvormita liitasesõnad iseenese, oma­enese.

Umbmäärane asesõna `kumbki muutub nagu küsiv-siduv asesõna `kumb VI käändkonna siil-tüübi järgi. Tähele tuleb panna, et rõhuliide ki/gi jääb alati sõnavormi lõppu: `kumb/ki : kumma/gi : `kumba/gi : kumma/ssegi : kumma/ski jne, kumma/dki : `kumba/degi : `kumbi/gi : `kumba/dessegi jne, mitte *`kumbagisse või *kummagisse jne.