EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

MORFOLOOGIA

MUUTTÜÜBID

Käändkonnad

Liitarvsõnade käänamisest

Liitjärgarvsõnade käänamisel muutub ainult viimane sõna, arvsõna esikomponendid jäävad kõigis käänetes omastavasse.

Nimetav: tuhande kuue+saja kolme+`kümne neljas

Omastav: tuhande kuue+saja kolme+`kümne neljanda

Osastav: tuhande kuue+saja kolme+`kümne neljanda/t

Sisseütlev: tuhande kuue+saja kolme+`kümne neljanda/sse

Liitpõhiarvsõnade käänamisel muutuvad nimetavas, omastavas ja osastavas kõik komponendid (olenemata kokku- või lahku­kirjuta­mi­sest). Sõna tuhat osastav on liitarvu koostises tuhat. Alates sisse­ütle­vast jäävad esikomponendid omastavasse ning käändub ainult viimane sõna.

Nimetav: `kaks tuhat `kuus+sada `kolm

Omastav: kahe tuhande kuue+saja kolme

Osastav: `kahte (~ `kah/t) tuhat `kuu/t+sada(t) `kolme

Sisseütlev: kahe tuhande kuue+saja kolme/sse

Kui mõnda arvsõna osa on vaja rõhutada, võib see ka esikompo­nen­dina kõigis käänetes muutuda, nt Mitmest inimesest siin õieti juttu on? – Vähemalt kolmest- kuni neljastsajast.

VII käändkonda kuuluval arvsõna järelkomponendil -kümmend on osastavas käändes kaks paralleelvõimalust: kümmend ja kümme/t.

Nimetav: `viis+kümmend

Omastav: viie+`kümne

Osastav: `vii/t+kümmend ~ `vii/t+kümme/t

Sisseütlev: viie+`kümne/sse

(rõhulises asendis viie/sse+`kümne/sse)

Arvsõna osa -teist(kümmend) võib nimetavas, omastavas ning osas­tavas esineda ilma järelkomponendita -kümmend. Alates sisseütlevast on järelkomponent vajalik. Sõnaosa -teist ei käändu, teised osad käänduvad nagu tavalised liitarvsõna osad.

Nimetav: `viis+teist(+kümmend)

Omastav: viie+teist(+`kümne)

Osastav: `vii/t+teist(+kümmend) ~ `vii/t+teist+kümme/t

Sisseütlev: viie+teist+`kümne/sse

(rõhulises asendis viie/sse+teist+`kümne/sse ~ `vii/de+teist+`kümne/sse)

Sõna `pool käitub tavalise arvsõnakomponendina: `pool+sada : poole+saja : `pool/t+sada(t) : poole+saja/sse (rõhulises asendis poo­le/sse+saja/sse ~ `pool/de+saja/sse).

Liitarvsõnas `pool`teist võib esiosa pool- omastavas ja alates sisse­ütle­vast jääda muutumatuks või olla omastavakujuline: `pool+`teist : `pool+teise ~ poole+teise : `pool/t+`teis/t : `pool+teise/sse ~ `pool+ `teise ~ poole+teise/sse ~ poole+`teise.

Pikemate liitarvsõnade (poolteistkümmend, poolteistsada) esi­kom­ponen­dina esineb poolteist- alates sisseütlevast omastavas. Rõhulises asendis võib osis -teist- käänduda, kusjuures sisseütlevas on tal kaks paralleelvormi nagu sõnal teine: `pool+teise+`kümne ~ poole+tei­se+`kümne : `pool/t+`teis/t+kümmend ~ `pool/t+`teis/t+ kümme/t : `pool+ tei­se+`kümne/sse ~ poole+teise+`kümne/sse (rõhulises asendis `pool+ tei­se/sse+`kümne/sse ~ `pool+`teise+`kümne/sse ~ poole+teise/sse+`küm­ne/sse ~ poole+`teise+`kümne/sse).