Autoriõigus: Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross
EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
- SÕNALIIGID
- VORMIÕPETUSE PÕHIMÕISTED
- TÜVEVAHELDUSED
- MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD
- MORFOLOOGILINE PARADIGMA
- MUUTTÜÜBID
- M 113
- M 114
- M 115
- Käändkonnad
M 116 - Käändkonnad
I käändkond: avatud tüüp koi–idee
M 117 - Käändkonnad
II käändkond
M 118 - Käändkonnad
ema–pesa-tüüp
M 119 - Käändkonnad
seminar-tüüp
M 120 - Käändkonnad
nimi-tüüp
M 121 - Käändkonnad
tuli-tüüp
M 122 - Käändkonnad
Erandid
M 123 - Käändkonnad
III käändkond
M 124 - Käändkonnad
IV käändkond
M 125 - Käändkonnad
aasta-tüüp
M 126 - Käändkonnad
redel–kringel-tüüpi
M 127 - Käändkonnad
kole-tüüp
M 128 - Käändkonnad
habe-tüüpi
M 129 - Käändkonnad
õel-tüüpi
M 130 - Käändkonnad
magas-tüüp
M 131 - Käändkonnad
Erandid
M 132 - Käändkonnad
V käändkond
M 133 - Käändkonnad
soolane-tüüp
M 134 - Käändkonnad
oluline-tüüp
M 135 - Käändkonnad
jõuline-tüüp
M 136 - Käändkonnad
juus-tüüp
M 137 - Käändkonnad
Erandid
M 138 - Käändkonnad
VI käändkond
M 139 - Käändkonnad
siil-tüüp
M 140 - Käändkonnad
õnnelik-tüüp
M 141 - Käändkonnad
jõud-tüüp
M 141a - Käändkonnad
sai-tüüp
M 142 - Käändkonnad
nali–sõber-tüüp
M 143 - Käändkonnad
pada–sõda-tüüp
M 144 - Käändkonnad
lagi-tüüp
M 145 - Käändkonnad
koer-tüüp
M 146 - Käändkonnad
suur-tüüp
M 147 - Käändkonnad
uus–küüs-tüüp
M 148 - Käändkonnad
käsi-tüüp
M 149 - Käändkonnad
Erandid
M 150 - Käändkonnad
VII käändkond
M 151 - Käändkonnad
mõte-tüüp
M 152 - Käändkonnad
pääse-tüüp
M 153 - Käändkonnad
küünal-tüüp
M 154 - Käändkonnad
ratas-tüüp
M 155 - Käändkonnad
armas-tüüp
M 156 - Käändkonnad
manner-tüüp
M 157 - Käändkonnad
Erandid
M 158 - Käändkonnad
Reeglipäratud asesõnad
M 159 - Käändkonnad
Liitarvsõnade käänamisest
M 160 - Käändkonnad
Nimede käänamine
M 161 - Käändkonnad
Nimede käänamine
M 161a - Pöördkonnad
M 162 - Pöördkonnad
I pöördkond
M 163 - Pöördkonnad
treima-tüüp
M 164 - Pöördkonnad
võima-, saama-, käima-, jooma-tüüp
M 165 - Pöördkonnad
II pöördkond
M 166 - Pöördkonnad
elama-tüüp
M 167 - Pöördkonnad
esitlema-tüüp
M 168 - Pöördkonnad
kõnelema-tüüp
M 169 - Pöördkonnad
jälgima-tüüpi
M 170 - Pöördkonnad
tulema-tüüp
M 171 - Pöördkonnad
pesema-tüüp
M 172 - Pöördkonnad
Erandid
M 173 - Pöördkonnad
III pöördkond
M 174 - Pöördkonnad
õppima-tüüp
M 175 - Pöördkonnad
saatma-tüüp
M 176 - Pöördkonnad
jätma-tüüp
M 177 - Pöördkonnad
laulma-tüüp
M 178 - Pöördkonnad
tõusma-tüüp
M 179 - Pöördkonnad
murdma-tüüp
M 180 - Pöördkonnad
mõskma-tüüp
M 181 - Pöördkonnad
lugema-tüüp
M 182 - Pöördkonnad
tegema-tüüp
M 183 - Pöördkonnad
käskima-tüüp
M 184 - Pöördkonnad
maitsma ~ maitsema-tüüp
M 185 - Pöördkonnad
Erandid
M 186 - Pöördkonnad
IV pöördkond
M 187 - Pöördkonnad
hüppama-tüüp
M 188 - Pöördkonnad
vestlema-tüüp
M 189 - Pöördkonnad
mõtlema-tüüp
M 190
- Kirjandust morfoloogia kohta
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA
MORFOLOOGIA
MUUTTÜÜBID
Pöördkonnad
III pöördkond
III pöördkond: avatud tüüp õppima, suletud tüübid saatma, jätma, laulma, tõusma, murdma, mõskma, lugema, tegema, käskima, maits(e)ma.
| `õppi/ma | `õppi/da |
| õpi/b | |
| õpi/takse | |
| `saat/ma | `saat/a |
| saada/b | |
| saade/takse | |
| `jät/ma | `jätt/a |
| jäta/b | |
| `jäe/takse | |
| `laul/ma | `laul/da |
| laula/b | |
| `laul/dakse | |
| `tõus/ma | `tõus/ta |
| tõuse/b | |
| `tõus/takse | |
| `tõusin | |
| `murd/ma | `murd/a |
| murra/b | |
| `murtakse | |
| `mõsk/ma | `mõs/ta |
| mõse/b | |
| `mõs/takse | |
| luge/ma | luge/da |
| `loe/b | |
| `loe/takse | |
| tege/ma | – ebaregulaarne |
| `käski/ma | `käski/da |
| käsi/b | |
| `käs/takse | |
| `maitse/ma ~ `maits/ma | `maitse/da ~ `maits/ta |
| maitse/b | |
| `maits/takse | |
| `maitse/sin |
III pöördkonna sõnad (ÕS 55.−66. tüüp, v.a 65. tüüp) on astmevahelduslikud, avatud tüüp on ilma lõpuvahelduseta, osa suletud tüüpe on lõpuvahelduslikud. da-tegevusnimi moodustatakse tugevaastmelise tüve põhjal formatiiviga da, mis mõnes tüübis võib foneetilise assimilatsiooni tulemusel esineda kujul ta või a. Kindla kõneviisi olevik kasutab alati nõrgaastmelist tüve. Umbisikulise tegumoe olevikuvorm kasutab nõrgaastmelist või (ühesilbilist) tugevaastmelist tüve; umbisikulise tegumoe olevikuvormi formatiiviks on takse, mis tüübiti võib foneetilise assimilatsiooni tõttu teiseneda.